TTÜ Sotsiaalteaduskonna üliõpilaste õpingukorralduse loengu slaidid 2009.a sügissemester

1. Tere tulemast Tallinna TehnikaülikooliSotsiaalteaduskonda!

2. Merli ReidolfSotsiaalteaduskonna dekanaadi juhataja 620 2646; 620 2647 merli@staff.ttu.ee X (Akadeemia tee 3) – 340 humanitaar.ttu.ee Sise.ttu.ee

3. Õpingukorraldus - õppeaine eesmärgid Anda ülevaade ülikooli struktuurist ja õppekorraldusest ning üliõpilase õigustest ja kohustustest; toetada üliõpilast õppetööga seotud info leidmisel

4. Aine Õpingukorraldus korraldus 1 loeng eelnädalal Ülikooli struktuur Õppe korraldus Olulisemad mõisted Olulisemad reeglid Infootsing – raamatukogu tutvustus, infootsimine Loeng ja hindamine semestri lõpul neile, kes ei ole e-õppe keskkonnas kõigis testides saanud vähemalt 75% e-õpe Blackboard (webCT) keskkonnas Webct.e-uni.ee/webct Materjalid Lisainfo Vajalikud veebid Ja testid Tehke omale kasutaja nimi ja saatke see merli@staff.ttu.ee Hiljemalt 1. septembriks Lisan Teid kursusele

5. Tallinna Tehnikaülikoolist

6. Ülikooli struktuur Ülikooli juhib rektor Peep Sürje Akadeemiline jaguneb teaduskondadeks Haldus- ja tugistruktuur Toetavad tegevused nagu nt raamatupidamine, aga ka erinevad nõustajad nt psühholoog, karjääriteenistus

7. Õppehooned ja ruumid Tunniplaan.ttu.ee Ruumide leidmine – esimene number (sageli rooma aga kasutatakse ka araabia numbrit) näitab õppehoonet, teine number ruumi, millest omakorda esimene number viitab korrusele nt X-339 - dekanaat

8. TTÜ õppehooned I-VI Peamaja (Ehitajate tee 5) VII Energeetikamaja VIII Loodusteaduste maja IX Soojusemaja (Kopli 116) X Majandusteaduskonna ja sotsiaalteaduskonna maja (Akadeemia tee 3) IT – IT maja (Raja 15) S Spordihoone (Ehitajate tee 4) jne

9. Sotsiaalteaduskond Teaduskonda juhib dekaan – prof Sulev Mäeltsemees Teaduskond jaguneb instituutideks ja keskusteks Dekanaat - tugistruktuur, üliõpilaste nõustaja õppekorralduse reeglite osas

12. DEKANAAT Õppekava täitmine Akadeemiline puhkus Õppekulude hüvitamise lepingud, arved Õppeinfosüsteem ÕIS Igasugused muud mured Nõustamine õppetöö alal – nii üliõpilasi kui õppejõudusid Tõendid õppimise kohta Õpitulemuste arvestus Õppekoormus Õppetoetused

13. Üliõpilaste nõustajad – ÜLEÜLIKOOLILISED NÕUSTAJAD Tuutorid Õppeosakond Üliõpilasesindus Karjääriteenistus (tööpakkumised, jm tööalane info) Rahvusvaheliste suhete osakond

14. Nüüd õppe korraldusest ja reeglitest lähemalt

15. Õppetegevust reguleerivad õigusaktid TTÜ õppekorralduse eeskiri TTÜ lõpetamise eeskiri Praktika korraldamise juhend Õppetoetuste juhend Kättesaadavad: TTÜ koduleheküljel http://sise.ttu.ee. Lingi „Õpe“ all

16. Ametlik info – ehk info, millest mitteteadmine ei vabasta vastutusest ÕIS – õppeinfosüsteem ois.ttu.ee Teaduskonna kodulehekülg humanitaar.ttu.ee Sotsiaalteaduskonna dekanaadi teadetetahvel (Akadeemia tee 3 3. korrus) Avaliku halduse instituudi koduleht Õiguse instituudi koduleht Sise.ttu.ee

17. Mõisteid Immatrikuleerimine – ülikooli vastuvõtmine; üliõpilasregistrisse kandmine Eksmatrikuleerimine – ülikoolist välja viskamine; üliõpilasregistrist kustutamine Ennistamine - reimmatrikuleerimine, endise üliõpilase taasimmatrikuleerimine RE – riigieelarvelised – “tasuta” õppivad üliõpilased REV – riigieelarvevälised – “tasulised” üliõpilased

18. Üliõpilaskood üliõpilasele antud personaalne tunnus, mis antakse immatrikuleerimis- ehk vastuvõtukäskkirjaga see õpi pähe Matriklinumber + õppekava kood Nt 081234HAAB st 2008.a immatrikuleeritud, 1234. immatrikuleeritu 2008. aastal Avaliku halduse bakalaureuseõppe üliõpilane

19. EAP - ainepunkt EAP-des arvestatakse õppeaine mahtu 1 EAP = 26 tundi tööd (nii auditoorset kui iseseisvat) Varem oli kasutusel AP 1 AP = 1,5 EAP = 40 tundi õppetööks kulutatud tööd

20. Akadeemiline kalender

21. Akadeemiline kalender Kehtestatakse igaks õppeaastaks eraldi näidatakse kuupäevaliselt õppeaasta algus ja lõpp iga semestri algus ja lõpp semestri õpingukava e deklaratsiooni esitamise tähtaeg punase joone päev ja palju muid olulisi tähtaegu

22. Akadeemilise kalendri tähtajad on väga olulised Õppetoetuse Õppekoormuse Õppelaenu Millal saab veel eksameid teha Eksmatrikuleerimise ja üliõpilaseks jäämise jpm jaoks

23. Akadeemiline kalender Õppetegevus on jagatud õppeaastateks Õppeaastas 2 semestrit sügis- ja kevadsemester Semester võib olla jagatud lühemateks tsükliteks (nt poolsemestrid S1 ja S2)

24. Akadeemiline kalender Semestris 16 nädalat auditoorset ja praktilist õppetööd ning 3 nädalat eksamisessioon Ülikoolisisene õppenädalate lugemine algab semestri 1. nädalast 1. septembrile lähim esmaspäev 1. nädal – 31.aug -6. sept. 2009

25. Akadeemiline kalender – eel- ja vahenädal Sügissemestrile eelneb eelnädal Värsketele üliõpilastele TTÜ-d ja õppekorraldust tutvustavad loengud Täiendav eksamisessioon Sügissemestri sees on jõuluvaheaeg Sügis- ja kevadsemestri vahel on vahenädal Täiendav eksamisessioon

26. Õppetöö toimub õppekavade alusel

27. Õppekava Õpingute alusdokument Määrab ära Õppe eesmärgid õppeaja ja mahu, õppeainete loetelu koos mahuga, õppe lõpetamise tingimused

28. Õppekava jaguneb mooduliteks ehk erinevateks õppeosadeks (üldõpe, alusõpe jne) õppekava täitmisel (lõpetamisel) on oluline ka erinevate moodulite täitmine Moodulid Üldõpe Alusõpe Põhiõpe Eriõpe Vabaõpe

29. Vaatame näiteks õppekava

30. Moodulid koosnevad õppeainetest, mis jagunevad ... Kohustuslik aine tuleb õppekava täitmiseks läbida Valikaine on üliõpilase poolt õppekavaga määratud valikainete hulgast valitav õppeaine Vabaaine on TTÜ-s õpetatav õppeaine, mis ei kuulu ühessegi TTÜ õppekavasse

31. Vabaõppe moodulisse võib valida vabaõppe moodulisse võib valida ükskõik missuguseid aineid Vabaaineid (nt matemaatika täiendõpe, kehaline kasvatud) ja/või Teiste õppekavade kohustuslikke ja/või Teiste õppekavade valikaineid ja/või Teiste ülikoolide aineid

32. Tunniplaan Koostatakse lähtudes tüüpõpingukavast Leiab tunniplaan.ttu.ee Tüüpõpingukava Soovitatav tee õppekava täitmiseks Selle järgi koosta oma õpingukava ehk deklareeri õppeained

33. Õppetöö jaguneb Auditoorne töö loeng või seminar Praktiline töö õppekeskkonnas harjutustund, praktikum (laboratoorne töö) Töökeskkonnas tööpraktika Iseseisev töö

34. Osalemine tundides Seminarides, harjutustundides, praktikumides ja õppepraktikal – KOHUSTUSLIK 1.semestril on bakalaureuseõppe üliõpilastel ka LOENGUTES osalemine KOHUSTUSLIK

35. Õppekoormus NB! Väga oluline ja vahel segadust tekitav

36. Nominaalkoormus Täiskoormus Osakoormus ????

37. Nominaalkoormus semestri kohta Kõigi kõrgharidusastmete üliõpilaste täissemestrile taandatud õppekoormus võrdub 30 Euroopa ainepunkti (EAP) semestris 3. aastaga saab bakalaureuseõppe lõpetada kui õppida nominaalkoormusega ehk 30 EAP semestris

38. Õppekoormus Õppekoormuse järgi võib nii statsionaarne kui kaugõppe üliõpilane olla: täiskoormusega õppija (vähemalt 75 % nominaalkoormusest) osakoormusega õppija

39. Õppekoormus Sisseastumisel valisite esimeseks õppeaastaks oma koormuse Edaspidi arvestatakse iga õppeaasta lõpul üliõpilase õppekoormus järgmiseks õppeaastaks eelneva õpiaja tulemuste alusel Koormus näitab, kui palju te varem olete õppinud, ei näita seda kui palju algaval õppeaastal võib õppida

40. Täiskoormusega õppes peab üliõpilane iga õppeaasta lõpuks NB! Õppeaasta lõpp on kirjas akadeemilises kalendris – nt 2. juuli 2010 Koguma kumulatiivselt (st arvestatakse ka varasemate semestrite sooritusi) oma õppekava ainetest vähemalt 22,5 EAPiga õppetööst osa võetud semestri kohta St et kui akadeemilisel puhkusel ei ole oldud, siis tuleb kahe semestri peale kokku koguda vähemalt 45 EAP alates viimasest immatrikuleerimisest St et üle kantud varasemad sooritused ei lähe koormuse juures arvesse

41. Osakoormusega õppes peab statsionaarne üliõpilane iga õppeaasta lõpuks Koguma kumulatiivselt Oma õppekava ainetest 15-22 EAP iga õppetööst osa võetud semestri kohta alates viimasest immatrikuleerimisest Kaugõppe üliõpilane peab koguma 7,5-22 EAP

42. Üliõpilase kohustused koormusnõuete täitmisel

43. Esimesel semestrilbak.õppe stats.õppe üliõpilane peab deklareerima ja õppimakõiki tüüpõpingukavas ette nähtud 1. semestri kohustuslikke õppeaineid Välja arvatud siis, kui need on varem läbitud sooritamaeksameid ja arvestusi vähemalt 15 EAP ulatuses oma õppekava ainetest Arvesse lähevad ka vabaõppe moodulisse valitud õppeained, kuid mitte rohkem õppekavas ettenähtud vabaõppemooduli mahust

44. RE üliõpilane Peab iga õppeaasta lõpuks täitma täiskoormusega õppimise nõudeid Kui üliõpilane ei täida täiskoormuse nõudeid, viiakse ta üle osakoormusega õppesse Osakoormusega õppesse üleviimisel kaotab üliõpilane RE õppekoha

45. REV üliõpilane Peab täitma vähemalt osakoormusega õppimise nõude Üliõpilased, kes ei ole õppeaasta lõpuks täitnud vähemalt osakoormusega õppimise nõuet, eksmatrikuleeritakse

46. Õppekoormusestja õppelaenust Õppelaenu saab täiskoormusega üliõpilane Osakoormusele üle viidud üliõpilane ei saa õppelaenu Eksmatrikuleeritud (v.a diplomi saamise tõttu) üliõpilane peab hakkama laenu kiiremas korras tagasi maksma

47. Õpingukava esitamine ehk õpeainete deklareerimine

48. Ainesüsteem Õppur õpib aineid enda poolt koostatud õpingukavade (ehk õppeainete deklareerimise) alusel Õpingukava on õppuri poolt eelseisvaks semestriks valitud õppeainete loend, mida ta kohustub õppima Arvestades õppeainetele kehtestatud eeldusainete nõudeid

49. Eeldusaine Loogilise õppimisjärjestuse tagamiseks Igale õppeainele võib kehtestada kuni kaks eeldusõppeainet Need peavad üldjuhul olema läbitud enne antud õppeaine õppimist Õppejõud võib lubada üliõpilase õppeainet õppima ka ilma eeldusaineid läbimata.

50. Õppekava vs õpingukava Õppekava on dokument, kus on ära toodud õppeainete loetelu, õppeainete valikuvõimalused- ja tingimused, lõpetamise tingimused jne Õpingukava – ehk õppeainete deklaratsioon on õppuri poolt eelseisvaks semestriks valitud õppeainete loend, mida ta kohustub õppima Ainete deklareerimisega teatad ülikoolile, et asud ainet õppima

51. Üliõpilane peab igaks õppetööst osavõtu semestriks koostama õpingukava Välja arvatud välisõppesse siirdumisel Õpingukava koostamise lihtsustamiseks on olemas tüüpõpingukava Seda ei pea järgima (va esimene semester) Üliõpilane valib õpingukavasse need õppeained, mida ta eeloleval semestril tahab ja saab õppida Õppida saab õppeaineid, mille ainekaardil märgitud eeldusained on sooritatud ja/või on täidetud muud eeltingimused, mis on toodud õppeainele registreerimise reeglites

52. Õpingukava esitamine ehk õppeainete deklareerimine Õpingukava esitatakse akadeemilises kalendris näidatud tähtajaks Deklareerida saab kuni semestri õpingukava esitamise tähtajani – esmapäev 14. september 2009 kuni kell 17.00 E-deklareerimineois.ttu.ee

53. Õpingukava esitamine ehk deklareerimine NB! Ära jäta deklareerimist viimastele tundidele Kui on mingeid probleem või sa ei saa kõigest aru – tule dekanaati Tehnilised probleemid või parooli kadumine – pöörduda infosüsteemide talitusse (tel 620 3459, peamaja II-220)

54. Õpingukava esitamine ehk õppeainete deklareerimine Järgi tunniplaani ja tüüpõpingukava Täida süsteemis kõik lahtrid Ära unusta lõplikult kinnitamast ja esitamast Ainult lõplikult esitatud õpingukava jõuab dekanaati

55. Õpingukava esitamine ehk õppeainete deklareerimine NB! Üldjuhul tuleb valida õppejõuks see õppejõud, kes on tunniplaanis Kui tunniplaanis on kaks õppejõudu nt loenguid ja harjutusi annavad erinevad inimesed siis järgi õppejõudude instruktsioone või küsi õppejõult järele, kelle nimele ainet deklareerida Kui ei ole sobivat õppejõudu, pöördu ainet õpetavasse instituuti või dekanaati

56. Õppeaine kood - keeled Õppekavas on nt akadeemiline võõrkeel HLX0020 Selline kood tuleb vastavalt keelele lahti kirjutada HLI0020 akadeemiline inglise keel HLS0020 akadeemiline saksa keel HLS0120 akadeemiline prantsuse keel HLE0120 akadeemiline vene keel

57. Õppeainele registreerumise tühistamine Õppejõud võib põhjendatud juhtudel üliõpilase õppeainele registreerimise tühistada eeldusaine sooritamata, ei täitnud õppeainele registreerimise reegleid kuni punase joone päevale järgneva tööpäeva lõpuni. Erandolukorrad lahendab instituudi direktor/keskuse juhataja koos õppeprodekaani­/dekanaadi juhatajaga

58. Kui eelseisvaks semestriks ei ole aineid deklareerida, esitab tühja deklaratsiooni Pärast punase joone päeva akadeemilisele puhkusele siirdumisel võib osaliselt või tervikuna loobuda selleks semestriks esitatud õpingukavas olevate õppeainete õppimisest, Vastav avaldus tuleb esitada dekanaati

59. Õpingukava esitamine:Õppekavasse mittekuuluvad õppeained Kantakse vabaõppemoodulisse Õppekavakomisjoni esimehe otsusel võib õppekavasse mittekuuluvaid õppeaineid kanda õppekava teistesse sobivatesse osadesse

60. Õppeaine valimine õpingukavasse (õppeaine deklareerimine) on ühtlasi õppeainele registreerimine Õppepraktika deklareerimisel kehtivad samad reeglid, mis õppeainete deklareerimisel. Suvel toimunud õppepraktika tuleb deklareerida järgmise sügissemestri algul. Teisi praktikaid ei deklareerita

61. Iga õppeainet saab RE õppekohal tasuta õppida üks kord Kui eksami või arvestuse sooritamine Õppekorralduse-eeskirjas toodud aja jooksul ei õnnestu Saab õppeainet uuesti deklareerida ja õppida õppeteenustasu eest Tasumäärad õppeainete korduval õppimisel on samad REV õppekohal õppivate üliõpilaste tasumääradega

62. Üliõpilase õppekavasse mittekuuluvaid õppeaineid (vabaõpet) saab RE õppekohal õppiv üliõpilane õppida tasuta kuni 2-kordses oma õppekavas ette nähtud vabaõppe mahus. Lisaks võib tasuta õppida vabaaineid rektori kehtestatud tingimustel ja korras nt 2 AP ulatuses üldvõõrkeelt (lisaks õppekavas olevale akadeemilisele võõrkeelele) Põhjendatud juhtudel, näiteks õppekava vahetuse korral, võib dekaan/õppeasutuse direktor lubada suuremamahulist tasuta vabaõpet Edasi võib õppida oma raha eest

63. Võimaldada RE ja TREV õppekohal õppivatel üliõpilastel õppida tasuta järgmisi vabaaineid üldvõõrkeel, pole mahuliselt piiratud; tasandusõpe teadusvõõrkeeles, pole mahuliselt piiratud; eesti keel kui riigikeel (vene keeles õpinguid alustanud üliõpilastel), kuni; eesti keel kõrgtasemel; matemaatika täiendõpe; füüsika täiendõpe,; tuutorite programm; enesejuhtimine; kehaline kasvatus, kuni 3 korda Kusjuures neid võibõppidatasutalisaksomaõppekavasettenähtud2-kordseletasutavabaõppemahule

64. Võimaldada REV õppekohal õppivatel üliõpilastel õppida tasuta järgmisi vabaaineid eesti keel kui riigikeel (vene keeles õpinguid alustanud üliõpilastel); matemaatika täiendõpe; füüsika täiendõpe; tuutorite programm; enesejuhtimine

65. Tasulised ained (RE üliõpilastele) Õppeaineid, mis kuuluvad ainult nendesse õppekavadesse, millele moodustatakse ainult REV õppekohti, saavad teiste õppekavade alusel õppivad üliõpilased õppida õppeteenustasu eest. Vabaaineid saab üldjuhul õppida õppeteenustasu eest. Tasuta on vabaaineid õigus õppida rektori kehtestatud tingimustel ja korras, samuti ka külalislektorite poolt õpetatavaid vabaaineid. Õppeainet õpetava instituudi direktori/keskuse juhataja otsusel võivad RE ja TREV õppekohal õppivad üliõpilased õppida ka teisi vabaaineid tasuta.

66. Õppeinfosüsteem - ÕIS

67. Õppeinfosüsteem - ÕIS TTÜ ametlik õppekorralduse infovahetuskeskkond Üliõpilastel ja õppetööd läbiviivatel ja korraldavatel töötajatel on KOHUSTUS regulaarselt ÕIS-i jälgida KOHUSTUS kontaktandmeid koheselt uuendada

68. ois.ttu.ee

69. Sisse logimine Sisselogimine ID-kaardiga või tuleb teha uus parool Paroolisaabtekitada ka ID kaardiabil Kellel ei ole ID-kaarti dekanaati Kui parool ei tööta, on kadunud Infosüsteemidetalitusse

70. Mida saab ÕIS-is teha? Avaldused esitatakse läbi ÕIS-i Tahte avaldamiseks tuleb esitada avaldus (akadeemiline puhkus, lõpetamine, nime muutmine jne) Üliõpilanesaab ÕIS-is teateidjasaab ka neilevastata. on võimaliksaadaemailileteadesellekohta, et ÕIS-is on teade, sellevõimalusepeabigaükssüsteemisendaleiseseadistama

71. Kui ÕISi kasutamisel tekib probleeme? ÕISis “ABI” ja “TAGASISIDE” Sisulised küsimused – dekanaat Siseveebis, ÕISI abis ja õpingukorralduse e-õppe keskkonnas ÕISi tutvustavad ja korduma kippuvate küsimuste ekraanivideod

73. PEAB ehk kohustused

74. NB! Esimesel semestril õppija PEAB 1. semestril deklareerima kõik tüüpõpingukavas ette nähtud 1. semestri kohustuslikud ained 1. õpingusemestri jooksul peab sooritamavähemalt 10 AP ulatuses oma õppekava ainetest – sh ka valikained ja vabaõppe moodulisse kuuluvad ained

75. Õppetööst osavõtt Osalemine seminarides, harjutustundides ja praktikumides on kohustuslik NB! Esimesel semestril on kohustuslik ka loengutes osalemine

76. Õppeaasta lõpuks peab RE kohal õppija täitma täiskoormusega õppimise nõudeid REV kohal õppija Vähemalt osakoormusega õppimise nõude

77. Ravikindlustus ja Kaitsevägi

78. Haigekassa Kindlustatud on Eesti alalisest elanikust (kodanikud või alalise elamisloaga) üliõpilane Kindlustuskaitse lõpeb õppeasutuse lõpetamisest - 3 kuu möödumisel neil, kes ei ole lõpetanud aasta jooksul peale õppekava nominaalkestuse lõppemist (välja arvatud meditsiiniliste näidustuste tõttu) või on õppeasutust lõpetamata välja heidetud või eksmatrikuleeritud - 1 kuu möödumisel.

79. Haigekassa 2 Kindlustuskaitse peatub akadeemilise puhkuse ajaks Pärast peatumise lõppemist jätkub kindlustuskaitse ilma ooteajata ei peatu akadeemilise puhkuse ajaks, kui akadeemiline puhkus on tingitud isiku haigusest või vigastusest NB! Kui akadeemilist puhkust võtta semestri keskel, siis võib Haigekassaga tulla ette segadusi

80. Kaitsevägi Tõendit õppimise kohta ei ole vaja enam Kaitseressursside ametile viia – andmed on elektroonselt olemas õigus saada akadeemilist puhkust kaitseväeteenistuse puhul kuni 1 aasta. Kaitseväeteenistuse läbimise ajal säilib 1 õppekoht

81. Kaitsevägi 2 Kui kutsealune kutsutakse ajateenistus-kohustustust täitma, väljastab Kaitseressursside Amet talle teatise õppeasutusele esitamiseks Dekanaati tuleb esitada avaldus akadeemilise puhkuse saamiseks Lisada see teatis - selle alusel saab akadeemilist puhkust Lisainfo www.kra.ee

82. Riigieelarveväline (REV) õppekoht

83. REV (riigieelarvevälisel ehk tasulisel) õppekohal õppimine Tasumäärad kehtestab igaks õppeaastaks TTÜ nõukogu Tasumise kord sätestatakse vastavas juhendis ja üliõpilase ning TTÜ vahel sõlmitavas lepingus

84. NB! REV õppekohal õppiv üliõpilane eksmatrikuleeritakse, kui ta on jätnud tasumata õppeteenustasu arvel märgitud tähtajaks

85. REV õppekohal õppimine Arve summa = Reg.tasu + deklareeritud AP-d x AP maksumus Praktika tasuta Lõputöö eest tuleb tasuda 1 kord Lõputöö AP on 50% 1 AP maksumusest

86. Veel REV Kui aineid enam deklareerida ei ole ja olete üle läinud lõpetamisetappi, siis tuleb iga semester maksta ikkagi registreerimistasu REV üliõpilasel on õigus kandideerida semestri algul vabadele RE õppekohtadele

87. Eksmatrikuleerimine – üliõpilasregistrist kustutamine Seoses õppekava täitmise ja diplomi andmisega üliõpilasele Omal soovil Edasijõudmatuse tõttu Õpingutest mitteosavõtu tõttu Seoses õppekoha kaotamisega Ebaväärika käitumise tõttu Surma korral

88. Eksmatrikuleerimine – üliõpilasregistrist kustutamine seoses õppekava täitmise ja diplomi andmisega üliõpilasele kui üliõpilane on täitnud õppekava täies ulatuses üliõpilase soovil isikliku avalduse alusel

89. Eksmatrikuleerimine – edasijõudmatuse tõttu edasijõudmatuse tõttu (bakalaureuseõppes) on 1. õppetööst osavõtu semestril kogunud vähem kui 10,0 AP oma õppekava õppeainetest õppeaasta lõpuks ei ole täitnud vähemalt osakoormusega õppimise nõuet

90. Eksmatrikuleerimine – õpingutest mitteosavõtu tõttu akadeemilisel puhkusel või välisõppes mitteolev üliõpilane ei ole esitanud punase joone päevaks õpingukava RE õppekohal ei ole esimesel õppetööst osavõtu semestril deklareerinud punase joone päevaks kõiki tüüpõpingukavas ette nähtud esimese semestri kohustuslikke õppeaineid

91. Eksmatrikuleerimine – seoses õppekoha kaotamisega kaotas RE õppekoha seoses REL-i ammendumisega ja RE õppekohal õppimise aega ei ole pikendatud või pikendus on ammendunud ning ta ei ole sõlminud lepingut üleminekuks REV õppekohale üleviimisega osakoormusega õppesse ja ta ei ole saanud punase joone päevaks uut RE õppekohta või ta ei ole sõlminud lepingut üleminekuks REV õppekohale

92. Eksmatrikuleerimine – seoses õppekoha kaotamisega 2 REV õppekohal õppides jätnud tasumata õppeteenustasu õppekava suletakse ning üliõpilane ei ole üle viidud teisele õppekavale

93. Eksmatrikuleerimine ebaväärika käitumise tõttu tahtlikult toimepandud kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel dokumentide võltsimisel rängal eksimisel üldtunnustatud käitumisnormide vastu ning üleastumisel akadeemilistest tavadest surma korral surma tõendava dokumendi alusel

94. Akadeemiline puhkus

95. Akadeemiline puhkus Akadeemiline puhkus on üliõpilase vabastamine tema soovil õppe- ja teadustööst üheks või mitmeks täissemestriks Omal soovil või Erakorraliselt

96. Omal soovil kuni 2 semestrit (ühes kõrgharidusastmes) alates teisest semestrist avaldus kuni punase joone päevani Ei pea võtma 2 semestrit korraga RE üliõpilane saab akadeemilist puhkust võtta niikaua kuni riigieelarveliste semestrite limiiti on

97. Akadeemiline puhkus – erakorraline Tervislikel põhjustel arsti tõendi alusel kuni 4 semestrit EV kaitsejõududes teenimise korral teatis Kaitseväest kuni 2 semestrit Lapse hooldamiseks sünnitunnistuse alusel kuni lapse 3-aastaseks saamiseni Saab võtta igal ajal ka semestri keskel Ettevaatust Haigekassaga, kui akadeemiline semestri keskel

98. Akadeemiline puhkus 3 Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega Avaldus koos vastava tõendiga tuleb esitada dekanaati Läbi ÕISi tõend tuleb tuua või saata dekanaati Akadeemilise puhkuse katkestamisel semestri keskel loetakse terve semester õppetööst osavõtu semestriks Akadeemilisel olles võib osa võtta õppetööst ja sooritada eksameid ja arvestusi Akadeemilise ajal (kui aineid ei deklareerita) REV üliõpilane registreerimistasu maksma ei pea

99. Eksamisessiooni ajal haigestumine Üliõpilasel on võimalik taotleda (põhjendatud juhtudel) eksamite sooritamise tähtaegade pikendamist Avaldus dekaanile (läbi dekanaadi) Pikendada mõne konkreetse eksami põhieksamina sooritamise tähtaega kevadsemestril õppeaasta lõpuni ja sügissemestril järgneva kevadsemestri punase joone päevani. Pikenduse ajal sooritatud eksamite tulemused arvestatakse deklareerimissemestri soorituste hulka.

100. Hindamine

101. Õpisooritused Aine sooritatud – ette nähtud eksamil või arvestusel on saadud positiivne tulemus ja kantud hinnetelehele/ vormistatud ÕIS-s E – eksam ja H – hindeline arvestus - positiivsed sooritused „1“ kuni „5“, A – arvestus positiivne „A“ – arvestatud; negatiivne „M“ – mittearvestatud

102. Saadud AP-de arv ei sõltu hindest Jooksva õppetöö (kontrolltööd, laboratoorsed tööd, referaadid jne) tulemuste hindamise alused ja korraldus määratakse õppeaine laiendatud ainekavas. Neid võib arvestada lõpphindamisel TTÜ-s kasutatav hindamissüsteem vastab haridusministri poolt kinnitatud ühtsele hindamissüsteemile

103. Õppuri edukust mõõdetakse Kaalutud keskhindega (KKH) KKH = kõigi läbitud eksami ja hindelise arvestusega lõppenud õppeainete hinnete ja ainepunktide korrutiste summa jagamisel vastavate õppeainete ainepunktide kogusummaga Hindeta arvestusi keskhinde arvutusel ei arvestata Kasutatakse ka semestri kaalutud keskhinde (SKKH) mõistet, mille puhul arvestatakse ühe semestri soortusi

104. Hindamine Eksameid ja arvestusi hindab üldjuhul õppeainet õpetav või juhendav isik (õppejõud), kelle nimi on üliõpilase õpingukavas Üliõpilasel on õigus nõuda eksami või arvestuse sooritamiseks komisjoni

105. Õppejõud tagab tulemused kirjaliku eksami või arvestuse puhul hiljemalt 1 nädala jooksul pärast eksami või arvestuse sooritamist suulise eksami või arvestuse tulemus tehakse teatavaks eksami või arvestuse päeval. eksamisessiooni viimasel nädalal sooritatud eksamite ja arvestuste tulemused peavad olema kättesaadavad hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast eksamisessiooni lõppu

106. Eksamid Vähemalt 2 eksamiaega eksamisessiooni sees kusjuures esimese ja viimase eksamiaja vahe peab olema vähemalt 3 päeva 1. semestril peab iga õppeaine 1. eksamiaja ees olema vähemalt 2 päeva, millal ei ole ette nähtud teiste õppeainete 1. eksamit Edaspidi määrab eksamite ajad eksaminaator kokkuleppel üliõpilastega Eksamite ajad avalikustatakse hiljemalt 4 nädalat enne eksamisessiooni algust Enne 1. eksamit peab olema ette nähtud vähemalt 1 konsultatsioon, mille aeg ja koht avalikustatakse koos eksamiaegadega. Eksamile registreerimine Õppejõu juures või instituudis/keskuses toimub ÕIS-i kaudu (uue OIS käivitumisel)

107. Eksamid – põhieksam ... On õppeaine deklareerimissemestri esimene eksam eksamisessioonil peab olema sooritatud deklareerimissemestri eksamisessiooni lõpupäevaks Dekaanil on põhjendatud juhtudel (haigus) õigus üliõpilase avalduse alusel pikendada mõne konkreetse eksami põhieksamina sooritamise tähtaega kevadsemestril õppeaasta lõpuni ja sügissemestril järgneva kevadsemestri punase joone päevani. Pikenduse ajal sooritatud eksamite tulemused arvestatakse deklareerimissemestri soorituste hulka Põhieksamile mitteilmunud üliõpilase eksamitulemuseks “mitte­ilmunud”

108. Eksamid - lisaeksam Lisaeksami sooritamise õigus säilib 2 semestri jooksul pärast õppeaine deklareerimissemestri lõppu. Eksamile pääsemise eeldused (kontrolltööde jms sooritamine) peavad üldjuhul olema täidetud deklareerimissemestril. Õppejõud võib lubada täita eksamieeldusi ka hiljem. Lisaeksami sooritamine peab olema võimalik vähemalt 1 kord mõlemal deklareerimissemestrile järgneval semestri eelnädalal/vahenädalal. Õppejõu nõusolekul võib esimese lisaeksami sooritada ka eksamisessiooni sees pärast põhieksamit. Eelnädalal ja vahenädalal sooritatud eksamid arvestatakse sellele nädalale järgneva semestri soorituste hulka

109. Eksamid – lisaeksam 2 Lisaeksamile registreerida ainet õpetavas instituudis või otse õppejõu juures (olenevalt õppejõust) Dekanaadist järeleksamileht Alates uue ÕIS-st - õppeinfosüsteemi kaudu. Lisaeksamile registreerunud, kuid mitteilmunud üliõpilasele märgitakse hindamislehele hinne “0” (puudulik). õigus ühe deklaratsiooni alusel sooritada eksamit antud õppeaines mitte enam kui 3 korral Ühes õppeaines kolm hinnet “0” saanud või eksami sooritamiseks ette nähtud 2-semestrilise ajalimiidi ületanud üliõpilane peab õppeaine uuesti deklareerima või loobuma selle õppeaine sooritamisest (valikaine ja vabaõppe mooduli õppeaine puhul). see aeg ei pikene akadeemilise puhkuse võrra

110. Eksamid – hinde parandamine Positiivset eksamit võib uuesti sooritada eksami sooritamisõiguse aja jooksul, kui see ei ole saadud kolmandal eksamil Kehtima jääb viimane hinne Kui viimane hinne on “0”, siis tuleb aine uuesti deklareerida või tuleb sellest loobuda Dekaanil on õigus lubada positiivsele hindele sooritatud eksamit üks kord uuesti sooritada pärast eksami sooritamisõiguse aja möödumist

111. Eksamikorraldus Eksaminaatori nõudel esitada isikut tõednav dokument Toimub õppekeeles Kokkuleppel õppejõuga võib kasutada muud keelt Eksamikorralduse määrab õppejõud. Mistahes abivahendeid või üliõpilase poolt koostatud materjale võib eksamil kasutada ainult õppejõu loal ja tingimustel. Õppejõul on õigus üliõpilane eksamilt eemaldada, kui ta kasutab keelatud abimaterjale või eksamikaaslaste abi. Eksamihindeks on sel juhul “0” (puudulik). Pärast eksamitulemuse teatavakstegemist on üliõpilasel õigus saada selgitusi eksamil tehtud vigade kohta

112. Arvestused on teadmiste kontrolli või sooritatud praktilise töö hindamise vorm võib olla ka hindeline (H) sooritamise võimalus tuleb tagada auditoorse töö perioodil selle sooritamiseks olema ette nähtud vähemalt 3 aega enne eksamisessiooni algust vajadusel võib osaleda kõigil kordadel

113. Arvestused Arvestuse sooritamise õigus kehtib deklareerimissemestri lõpupäevani. Semestri lõpupäevaks arvestust mittesooritanule märgitakse hindamislehele „M” (mittearvestatud). Kui hindamislehele on kantud tulemus „M”, tuleb arvestuse sooritamiseks õppeaine uuesti deklareerida. Dekaanil on õigus üliõpilase avalduse alusel ja õppejõu nõusolekul pikendada arvestuse sooritamise tähtaega kuni 2 semestri võrra teoreetilist laadi õppeainetes või juhul, kui praktilise tööga seotud tööosa on sooritatud. Hindelise arvestuse sooritamise tähtajad on samad eksami sooritamise tähtaegadega.

114. Aine sooritamise õigus Eksami ja hindelise arvestuse sooritamise õigus säilib 2 semestri jooksul pärast õppeaine õpetamissemestri lõppu lisaeksamil Ühes õppeaines kolm hinnet “0” – tuleb korrata kogu õppetööd või loobuda (valikaine) Arvestuse sooritamise õigus sama õppesemestri lõpupäevani

115. Kui eksami või arvestuse sooritamine ei õnnestu ettenähtud aja jooksul, siis REV (riigieelarveväline ehk tasuline) üliõpilane deklareerib (ja maksab) aine uuesti RE üliõpilane saab ainet uuesti õppida Kui maksab selle eest, saab läbi ÕIS-i arve Valikainest võib ka loobuda Täpsemalt tule küsi dekanaadist

116. RE õppekohale vastu võetud üliõpilasel eraldatakse üliõpilasele riigieelarveliste semestrite limiit (REL) vastavalt nominaalsele õppeajale REL = 6 (semestrit) REL vähendatakse ühe võrra pärast iga õppetööst osa võetud semestrit Aeg pikeneb akadeemilisel puhkusel oldud aja võrra

117. Kui üliõpilasele eraldatud REL ammendub Kaotab ta semestri lõpul RE õppekoha Terve õppekava nominaalkestuse jooksul TTÜ-s õppinud ja nominaalkestuse lõppedes (REL = 0) täiskoormusega õppiva üliõpilase õppeaega RE õppekohal pikendatakse kahe semestri võrra.

118. Erand – neile, kes ... on keskmise, raske või sügava puudega isik või on alla 7-aastase lapse või puudega lapse vanem või hooldaja RE õppekohal 2 semestrit üle õppekava nominaalkestuse õppinud või täiskoormusega õppe nõudeid mittetäitnud üliõpilasel, kes on üle viidud osakoormusega õppesse, pikendatakse RE õppekohal õppimise aega, kui ta jätkab õpinguid sama õppekava järgi, täidab vähemalt osakoormuse nõudeid üliõpilase avalduse ja olukorda tõendavate dokumentide alusel

119. Kui üliõpilane viiakse üle osakoormusega õppesse, Kaotab ta RE õppekoha Ta võib taotleda uuesti RE õppekohta. Taotluse mitteesitamisel või selle mitterahuldamisel võib ta sõlmida hiljemalt järgmise semestri punase joone päevaks õppekulude hüvitamise lepingu üleminekuks REV õppekohale Pärast RE õppekoha kaotamist ja enne uue õppekoha saamist ei ole üliõpilasel õigust minna akadeemilisele puhkusele. Kuni järgmise semestri punase joone päevani võib käesolevas lõikes nimetatud üliõpilane tasuta kaitsta lõputööd või sooritada lõpueksamit.

120. E-kurususelt iseseisvaks õppimiseks Õppetoetused Lõpetamine Praktika VÕTA ehk varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine Külalisüliõpilasena teises kõrgkoolis õppimine Üliõpilaste nõustamine Õppetööga seotud otsuste vaidlustamine Hindamine

121. E-kursusel kordamiseks, üle kontrollimiseks ÕIS Õpingukava esitamine Akadeemiline puhkus Eksmatrikuleerimine Õppekoormus Akadeemiline kalender

122. Kohtumiseni! PS. Ja tulge küsige, kui milleski kahtlete, dekanaadist (X-339) järele isegi rumalaid küsimusi

123. Õppetoetused

124. Õppetoetused Põhitoetus, täiendav toetus ja doktoranditoetus Põhitoetus 1000 kr kuus Täiendav toetus 500 kr kuus õigus taotleda põhitoetust ja täiendavat toetust eritoetuse fondist, kui on raskusi õpingute jätkamisega ilma õppetoetuseta või ei vasta toetuse saamise nõuetele Toetust ei saa taotleda 1. semestril ja Akadeemilisel puhkusel olles

125. Õppetoetused – kellel on õigus saada põhitoetust? on Eesti kodanik või viibib Eestis alalise või tähtajalise elamisloa alusel omandab kõrgharidust õppekaval, kus on riikliku koolitustellimuse (RKT) alusel moodustatud õppekohti õpib täiskoormusega ei ole ületanud õppe nominaalkestust

126. Õppetoetused – kellel on õigus saada täiendavat toetust? Sellel, kellel on õigus saada põhitoetust Lisaks elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel asub väljaspool kohalikku omavalitsusüksust või sellega piirnevaid kohalikke omavalitsusüksusi, kus asub TTÜ

127. Õppetoetuse taotlemine ja määramine Elektroonselt õppeinfosüsteemis (OIS) Eritoetuse fondist toetuse taotlemisel taotlus dekanaati. Taotlusele võib lisada dokumente, mis näitavad taotluse motiveeritust. Septembris ja veebruaris Toetused määratakse vastavalt 10. oktoobriks ja 10. märtsiks Toetused 5 kuuks (sept – jaan ja veeb – juuni) Makstakse välja 20. kuupäeval

128. Õppetoetuste määramine Potentsiaalsed toetuse saajad avalikustatakse vähemalt 3 tööpäeva enne toetuste määramist dekanaadi teadetetahvlil Proteste võetakse vastu avalikustamisele järgneva 3 tööpäeva jooksul Paremusjärjestus õppekavati Erinevate aastate üliõpilased ühises paremusjärjestuses

129. Õppetoetuste määramise pingerida lähtutakse õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppemahu täitmise protsendist (30 EAP semestris = 100%) Erinevate aastate üliõpilaste kohta ühine paremusjärjestus Arvestatakse sooritusi, mis on tehtud Pärast viimast üliõpilaseks immatrikuleerimist kuni eelmise semestri viimase päevani (kevadsemestri määramisel) või kuni eelmise õppeaasta viimase päevani (sügissemestri määramisel) kogu õppeaja KKH peab olema vähemalt 2,0

130. Õppetoetuste määramise pingerida Semestris 30 EAP ja rohkem õppinud üliõpilased on pingereas võrdsed Kui õppemahu täitmise % alusel koostatud paremusjärjestuses on mitmel üliõpilasel võrdsed tulemused, eelistatakse esimeses järjekorras taotlejat, kellel on kõrgem kaalutud keskhinne

131. Täiendav toetus määratakse paremusjärjestuse alusel mis on koostatud samadel põhimõtetel põhitoetuse määramise paremusjärjestusega Üliõpilase andmete puudumisel Eesti rahvastikuregistris täiendavat toetust ei määrata.

132. Pärast õppetoetuse määramist akadeemilisele puhkusele siirdumisel peatatakse üliõpilasele õppetoetuse maksmine ja jätkatakse seda väljamaksmata jäänud mahus järgmisel õppetööst osavõtu semestril, mil üliõpilane ei saa taotleda uuesti õppetoetust.

133. Kui üliõpilane esitas valeandmeid … … ja ei vastanud toetuse saamise tingimustele lõpetatakse õppetoetuse maksmine ja üliõpilane kaotab õiguse saada õppetoetusi sel õppeaastal, mil lõpetati talle õppetoetuste maksmine, ning sellele järgneval õppeaastal Lisaks on õigus nõuda tagasi raha, mida ei oleks pidanud maksma

134. Kui täiendava toetuse saamise ajal … vahetab üliõpilane elukohta ja kaotab seetõttu täiendava toetuse saamise õiguse tuleb elukoha vahetusest teavitada 10 päeva jooksul dekanaati lõpetatakse õppetoetuse maksmine Kui dekanaati ei teavitata, järgnevad samad sanktsioonid valeandmete esitamisega

135. Toetus eritoetuse fondist Vormikohane taotlus (paberil) esitatakse dekanaati Lisada dokumente, mis näitavad taotluse motiveeritust Määramine oktoobri ja märtsi jooksul Määratakse vastavalt taotluse esitanuile, arvestades Põhjendusi Dokumente ja Eritoetuse fondi suurust

136. Õppetegevusega seotud otsuste vaidlustamine

137. Õppuri õigus vaidlustada tema suhtes tehtud õppetegevusega seotud otsuseid Pöörduma koheselt otsuse teinud isiku või kogu esimehe poole Väljendama selgelt soovi otsus vaidlustada Vaidlustatava otsuse teinud isik või otsustuskogu võib oma otsust muuta

138. Kui arutelu tulemusena otsust ei muudeta võib üliõpilane esitada kirjaliku või suulise vaide 30 päeva jooksul arvates päevast, millal ta otsusest teada sai või oleks pidanud teada saama Dekaanile õppeprorektorile või rektorile, kui vaidlustab dekaani korraldust või rektori käskkirja Täpsemalt Õppekorralduse eeskirjas ja TTÜ nõukogu poolt kehtestatud kõrgharidusastme lõpetamise eeskirjas

139. Üliõpilaste nõustamine Üliõpilasel on õigus pöörduda teaduskonna/õppeasutuse, õppeosakonna ja muude üliõpilaste nõustamisega tegelevate töötajate või üliõpilasesinduse poole, et saada informatsiooni ja nõu tekkinud probleemide ja küsimuste lahendamiseks. Esimest õppeaastat TTÜ-s õppivaid üliõpilasi nõustab tuutor, kes on üliõpilasnõustamise alal ettevalmistuse saanud üliõpilane.

140. Akadeemiline liikumine Võib taotleda õppekava vahetamist Üleminek teisele õppekavale on võimalik ainult vabade õppekohtade olemasolul konkursi korras RE õppekohal õppinud üliõpilaste riigieelarveliste semestrite limiiti ei saa üleminekul teisele õppekavale RE õppekohale suurendada Uuele õppekavale saab üle minna, kui on kogutud uuest õppekavast vähemalt 20 AP Spetsialiseerumist ja selle vahetamisega seonduvat korraldab õppekavakomisjon. Võib taotleda üleminekut statsionaarsest õppest kaugõppesse ja vastupidi. Üleminek teise õppevormi on võimalik vabade õppekohtade olemasolul konkursi korras. Kuni punase joone päevani

141. (Töö)praktika töökeskkonnas juhendaja juhendamisel töökogemuse omandamise eesmärgil toimuv praktiline töö maht AP-des määratakse õppekavaga 1 AP-ga võrdsustatakse 1-3 praktikanädalat, sõltuvalt töö iseloomust ja koormusest 1 AP = üldjuhul 40 tunni töötamisega praktikakohal ei deklareerita õpingukavas koha leiab üldjuhul üliõpilane, abistab karjääriteenistus arvestuse saamiseks esitab praktika kuraatorile avalduse, originaalallkirjadega tõendid praktikakohtadelt ja praktikaaruande

142. Õppimine külalis-üliõpilasena teistes kõrgkoolides osa õppetööd võib sooritada teistes EV kõrgkoolides või välisriikide kõrgkoolides (välisõpe) üheks või mitmeks semestriks teise kõrgkooli õppima siirduja peab esitama avalduse (dekanaati) välisõppesse minnes ei pea esitama semestri õpingukava nominaalne õppeaeg ei pikene välisõppes oleku aeg loetakse õppetööst osavõtu semestriteks Sooritatud aineid arvestatakse (võimalusel) õppekava täitmisena

143. Lõpetamine Kõrgharidusastme lõpetamiseks peab õppur täitma õppekava täies mahus, spetsialiseerumiste olemasolul tuleb õppekava täies mahus täita vähemalt ühe spetsialiseerumise osas Juhendaja - meie teaduskonna magistrant või doktorant Võib taotleda mõnede sooritatud vabaõppeainete lugemist õppekavavälisteks sooritusteks

144. Eelnevate õpingute ja töökogemuse arvestamine - VÕTA

145. VÕTA Üliõpilane võib taotleda eelnevate õpitulemuste ja erialase töökogemuse arvestamist õppekava täitmisel Hinnatakse omandatud pädevuste vastavust õppeaine/ -mooduli/ -kava eesmärkidele Eelnevate õpingutena ei arvestata mujal kaitstud sama kõrgharidusastme lõputööd või mujal sooritatud lõpueksamit Erialast töökogemust võib arvestada, kui see on seotud üliõpilase õppekava või õpitava õppeainega. Hindamisel võib üliõpilaselt nõuda pädevustesti sooritamist või omandatu muul viisil tõendamist

146. VÕTA Õigus nõuda kirjalikke selgitusi, alusdokumente, vajadusel taotleja teadmiste ja oskuste kontrolli magistriõppe ja inseneriõppe lõpetamisel tuleb arvestada, et erinevate kõrgharidusastmete õpingute, täiendõppe ja erialase töökogemuse eest arvestatud ainepunktide kogumaht peab olema vähemalt 200 AP

147. Kohtumiseni! PS. Ja tulge küsige, kui milleski kahtlete, dekanaadist (X-339) järele isegi rumalaid küsimusi