1. IKT koolijuhtimises
2. Kooli infosüsteemid
Mart Laanpere, martl@tlu.ee
TLÜ informaatika instituudi vanemteadur
Haridustehnoloogia keskuse juhataja

2. Kooli infosüsteemid
• Milliseid infosüsteeme kasutab teie kool?
– Kooli veebileht: oma, Wordpress, Joomla, muu
– Õppeinfosüsteem: eKool, Stuudium, muu
– Dokumendihaldus: Amfora, KIS, WD, Postipoiss
– Hariduse infosüsteem: kes ja kuidas täidab?
– E-õppekeskkond: Moodle,Viko, blogid, muu
– Raamatukogu: Riks, Kirjasto, muu
– Intranet: võrgukettad, veebipõhine
– Veel?

3. Oma või virtuaalserver?
Oma server
• Eelised
– Oma voli
– Integreeritud süsteemid, SSO
– Paindlikkus
• Puudused
–
–
–
–
–
Kallis pidada
Varundus tülikas ja kallis
Töömahukas
Raskem kaitsta
Eeldab head süsadmini pikaks
ajaks
Virtuaalserver (Havike vm)
• Eelised
– Odav pidada
– Kaitstud, varundatud
– Suure osaga tööst saab
hakkama algaja süsadmin
• Puudused
– Paindumatu, piirangutega
– Raske integreerida erinevaid
süsteeme
– Tulevik ebamäärane

4. Kooli koduleht
• Vanasti: staatiline HTML, ainult süsadmin sai
muuta või lisada (vt. http://archive.org)
• Täna: dünaamiline, tasuta sisuhaldussüsteem
(Joomla, Wordpress, Saurus CMS), paljud
saavad toimetada, igaüks kommenteerida,
sotsiaalmeediaga integreeritud
• Millised on teie kooli kodulehe olulised
komponendid? Kes lisab materjale?

5. Kasutajate haldus
• Näide A: kasutajate haldus koolis puudub, kõigil
arvutitel sama kasutajatunnus ja salasõna
• Näide B: koolis on kohtvõrgu server, igal kasutajal
oma kasutajatunnus ja salasõna, oma failid
hoitakse klassi võrgukettal
• Näide C: kasutajate haldus on veebipõhine, kool
kasutab süsteemselt Google Apps võimalusi
• Näide D: täismõõdus kasutajahaldus, kõiki
infosüsteeme saab kasutada ühe kontoga, Wifi
kasutajad identifitseeritakse Eduroami kaudu

6. Varundus
• Kuidas varundate oma dokumente ja muid
faile, kas teie koolis on selleks mingi
kokkulepitud kord?
• Variant A: Wifi-varundusseade, automaatne
varundus teatud kaustadest
• Variant B: ladustamine kohtvõrgu serveril,
varundusseade (lintseade, väline kõvaketas)
• Variant C: kõik asjad veebis, loodate
teenusepakkuja varundusele

7. Sisseostetud IT-teenused
• Näiteks: IT
kasutajatugi, Miksike, PilvePrint, koduleht, eKo
ol, iPadi klassi haldus, WD
• IT-teenuste puhul käib teenuselepingu juurde
SLA (Service Level Agreement), kliendi ja
teenuseosutaja vahel sõlmitud leping, milles
kirjeldatakse teenuse garanteeritud omadused
(tugi, uuendused, reageerimisaeg, intsidentide
haldus)

8. Digiturve
• Turvateadlikkuse parandamine: salasõnad,
isikuandmed, identiteedivargus, viirusetõrje
• Seire: turbeintsidendid, intsidentide haldus, neist
õppimine, analüütika
• Riskihaldus: sise- ja välisriskide identifitseerimine,
hindamine (realiseerumise tõenäosus ja mõju
kooli tegevusele: kõrge, keskmine, madal),
riskitaluvuse selgitamine, maandamine,
kontrollimine
• Riskimaandamise taktikad: vältimine, hajutamine,
ennetamine, siirdamine, aktsepteerimine

9. Arvutivõrgu eeskiri
•
•
•
•
•
•
•
Üldreeglid
Võrgukasutamise õiguse saamise kord
Kooli kohustused ja õigused
Kasutajate kohustused ja õigused
Piirangud võrgukasutusele
Oma seadmete kasutamine kooli võrgus
Väärkasutuse tagajärjed

10. Arutelu
• Milliseid digiturbe intsidente on teie koolis
ette tulnud ja mida olete sellest õppinud?
• Kuidas olete muutnud selle tulemusel
reegleid, teavitanud kooliperet?

11. Mõned õigused kaitstud
• See esitlus on avaldatud Creative
Commons ‘Autorile viitamine–Jagamine
samadel tingimustel’ 3.0 Eesti litsentsi
alusel. Litsentsi terviktekstiga
tutvumiseks külastage aadressi
http://creativecommons.org/licenses/b
y-sa/3.0/ee/