3. Bengali Tiiger Suurem osa bengali tiigritest elab Indias. Arvatav populatsiooni suurus on ligikaudselt 3160-4720, lisaks veel 200 tiigrit loomaaedades, seda põhiliselt Indias. Bengali tiigrite seas võib kohata ka haruldast valget tiigrit . Bengali tiigril on väga laialdane levila, hõlmates nii kõrgel Himaalajal olevaid okaspuumetsi, Induse-Gangese madaliku loodeosas savannimetsi, mangroovitihnikuid, soiseid alasid, Põhja-India vihmametsi ning Rajasthani savanne ja kuivalembeseid astelvõsasid.
5. Isase tiigri pikkus on u. 2,9 m ja kaal 220 kg, emase pikkus on 2,5 m ja kaal 140 kg. Bengali tiiger peab jahti põhiliselt metsikutele hirvedele (sambar - India hirv) ja veistele. Isiklik territoorium on emasel tiigril u 10-40 km² ja isasel 30-100 km².
6. Amuuri/Siberi Tiiger Kutsutakse veel ka ussuuri, mandzuuria, kirde-hiina tiiger. Elab põhiliselt kääbustamme-, kase- ja okaspuumetsades Venemaal Kaug-Idas. Mõned selle alamliigi esindajad asustavad ka Hiina kirde- ja Põhja-Korea põhjaosa. Arvatakse, et umbes 360-406 amuuri tiigrit elab vabaduses ja u. 500-600 loomaaedades. Suurim teistest alamliikidest. Isase tiigri pikkus peast sabani on kuskil 3,3 m ja kaal küünib kuni 300 kilogrammini. Emased tiigrid on väiksemad, pikkus u. 2,6 m ja kaal 100-160 kg.
7. Amuuri tiigri oranz värvus on kahvatum kui teistel alamliikidel, tema triibud on laiemate vahedega ja sagedamini pruunid kui mustad, rind ja kõhualune on valged ning tihedad valged karvad on ka rüüsina ümber kaela. Põhilised saakloomad on põdrad ja metssead. Kuna saakloomad sessoonselt rändavad, on ka amuuri tiigri territoorium üsna suur: emasel tiigril 100-400 km² ja isasel tiigril koguni 800-1000 km². Isikliku territooriumi suurust mõjutab ka seal elavate saakloomade hulk, nende vähesuse korral on ka territoorium suurem.
8. Jahipidamine niivõrd suurel territooriumil suurendab konfliktiohtu inimesega. Näiteks 1987. a. jaanuaris sattusid kaks tiigrit oma saagiotsinguil Vladivostoki lumistele tänavatele, kus nad loomulikult maha lasti. Samuti võib juhtuda, et tiiger leiab kariloomades (nt. veised) endale kerge saagi ja hakkab neid tapma
10. Lõuna-Hiina Tiiger Lõuna-hiina tiiger on ohustatuim kõigist alamliikidest. Elupaigaks on tal Hiina kesk- ja idaosa ning arvukuseks hinnatakse 10-30 tiigrit, kes elavad metsikult looduses. 40 lõuna-hiina tiigrit elab loomaaedades, kõik Hiinas. Isase tiigri pikkuseks on u. 2,5 m, kaal ligikaudselt 150 kg. Emane tiiger on veel väiksem, pikkus u. 2,3 m ja kaal 110 kg. Võrreldes bengali ja siberi tiigriga paiknevad lõuna-hiina tiigri lühikesed, laiad triibud laiemate vahedega.
13. Indo-Hiina Tiiger Tuntud ka kui corbetti tiiger, nimetatud 20. sajandi algul Indias elanud tuntud jahimehe Jim Corbetti järgi, kes erinevalt teistest tema kaasaegsetest ei tapnud suuri kaslasi niisama lõbu pärast, vaid küttis ainult neid, kes olid inimesi söönud. Indo-hiina tiigri levila on väga laialdane, põhiosa Tais, aga ka Myanmaris, Lõuna-Hiinas, Kambodzas, Vietnamis, Laoses ja Malaisias Malaka poolsaarel.
14. Tiigri elupaigaks on mägismaal asuvad ligipääsmatud kõrvalised metsad, mis jäävad enamjaolt riikidevahelistele piirialadele. Kuna juurdepääs neile aladele on olnud enamasti keelatud ja ainult viimasel ajal on see saanud mingil määral võimalikuks, siis ei teata just eriti palju selle liigi elust looduses. Indo-hiina tiiger on natuke väiksem ja tumedam kui bengali tiiger, lühikeste kitsaste triipudega. Isane tiiger on umbes 2,7 m pikk ja kaalub 180 kg , emane tiiger on väiksem - pikkus u. 2,4 m ja kaal ligikaudselt 115 kg. Toiduks jahivad nad metssigu, hirvi ja metsveiseid.
16. Väljasurnud Tiigrid Kaspia tiigri elupaigaks olid kunagi Afganistan, Iraan, Türgi, Mongoolia ja Venemaa Kesk-Aasia regioon. Välja surnud tõenäoliselt 1950-ndatel. Viimased kaspia tiigrid elasid tõenäoliselt Põhja-Iraanis . Liigi väljasuremise peamisteks põhjusteks võib arvatavasti pidada põhilise saaklooma, metssea arvukuse kiiret vähenemist ja ka Venemaa suuri uudismaa ülesharimisprogramme (1912.a. jne.), kus ei olnud ruumi tiigrile. Kasutades armeed, puhastati edukalt Kaspia mere äärseid alasid
18. Jaava tiiger elas Indoneesias Jaava saarel, kus teda viimati nähti 1979. aastal. Jaava tiiger oli välimuselt üsna sarnane sumatra tiigrile, aga tal oli rohkearvulisem, tumedam ja tihedam triibustik. 50-ndatel eksisteeris veel 20-25 jaava tiigrit, enamus Ujong Kulon Wildlife Reserve kaitsealal. Kuid juba 60-ndatel olid peaaegu kõik hävitatud. Väljasuremiseni viis inimtegevuse laienemisega (põlluharimine, metsade maharaiumine, jne.) paratamatult kaasnev tiigri saakloomade vähenemine ja ka otsene hävitamine
19. Viimane bali tiiger tapeti arvatavasti 1937. Bali saarel (Indoneesia). Teistest alamliikidest kõige väiksemal territooriumil elanud tiiger. Niigi algselt väikse populatsiooni viisid hukuni samad põhjused, mis jaava tiigri puhul. Viimased tiigrid elasid saare loodeosas.
![Sisukord ,[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object]]()