SlideShare uma empresa Scribd logo
1 de 72
Elupaigad ja nende kaitse Sirje ja Georg Aher 08 - 09. 01. 2009
ELUKESKKONNAD
ELUKESKKONNAD ,[object Object],[object Object],[object Object],[object Object]
Õhu tähtsus organismidele ,[object Object],[object Object],[object Object],[object Object]
Õhu tähtsus organismidele ,[object Object],[object Object],[object Object],[object Object]
Kohastumised õhus liikumiseks Suled Õõnsad luud, Kopsud õhukottidega Tugevad rinnalihased Intensiivne ainevahetus LINNUD
Kohastumised õhus liikumiseks IMETAJAD Esi- ja tagajäsemete vahel, keha külgedel lennunahk, mis võimaldab planeerida
Kohastumised õhus liikumiseks IMETAJAD Käsitiivalistel on välja arenenud tiivad ning osadel liikidel  saagi püüdmiseks ka kajalokatsioon
Kohastumised õhus liikumiseks  ,[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object]
Kohastumised õhus liikumiseks  Putukatel on lendamiseks välja kujunenud väga erinevat tüüpi tiivad. Tiibu on 1-2 paari.
Kohastumised õhus liikumiseks  Mõningatel mardikate liikidel on  kattetiivad lennu ajal seljal kokku pandud. Enamik mardikate liikidest kasutab lennul avatud kattetiibu.
Kohastumised eluks õhus Mis lind on pildil? Millised on piiritajate kohastumised eluks õhus? Millistel teistel lindudel on samalaadsed kohastumised?
PÄEVASURU Macroglossum stellatarum
Toitumine õhus
Kohastumised eluks vees ,[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object]
LÕHE http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/2/24/Atlantischer_Lachs.jpg
Kalade soomused http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/17/RhodeusSericeusScales.JPG
Lõpused http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Branchies.png
Hallhüljes http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/8/86/Grey_seals_rhossili_2.jpg
Kohastumised eluks maismaal ,[object Object],[object Object],[object Object],[object Object]
Elupaiga mõiste ,[object Object],[object Object],[object Object],[object Object]
Biotoop ,[object Object],[object Object]
Biotoop Biotoop on sel juhul loomakoosluse  elupaigaks  ning taimekoosluse  kasvukohaks , biotoopi asustab teatav  elukooslus ( biotsönoos ). Maastikuökoloogia käsitleb maastikku kui geograafilist ala, kus esineb mitmesuguseid biotoope, mida iseloomustab eelkõige geneetiline, territoriaalne ja ökoloogiline ühtsus ning ühtlaadi inimtegevuse mõju .  http://www.envir.ee/loodus/9page.html
Ökosüsteem ,[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object]
Ökosüsteemide ehitus, jaotus ja liigitamine ,[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object]
Lihtsa ökosüsteemi mudel Soojusena  hajuv energia Soojusena hajuv energia Produtsentide poolt omastamata energia
Ökosüsteemi komponendid Eluta  keskkond Taimed Taim- toidulised loomad Kiskjad, parasiidid Lagundajad Toitumissuhete  osalised Funktsionaalne süsteem, mille  toitumissuhete  kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku
Ökosüsteemi ehitus ÖKOSÜSTEEM ELUTA  KOMPONENT ÖKOTOOP ELUS KOMPONENT ELUKOOSLUS ELUKESKKOND  JA  SELLEST  TULENEVAD  MÕJUD ERI LIIKIDE  POPULATSI-OONID
ISEREGULATSIOON POPULATSIOONIS Toidu hulk Sündimus Konkurents Parasiidid Haigused Populatsiooni arvukus Suremus
Ökosüsteemi elusosa e. biootilised tegurid ,[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object]
Produtsendid ,[object Object],[object Object],[object Object]
Konsumendid ,[object Object],[object Object],[object Object],[object Object]
Konsumendid ,[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object]
Veel mõisteid ,[object Object],[object Object]
Parasiidid ,[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object]
Parasiidid ,[object Object],[object Object],[object Object],[object Object]
Ökosüsteemide jaotamine ,[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object]
Peamised ökosüsteemid ja bioomid ,[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object]
Peamised ökosüsteemid ja bioomid ,[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object]
Eesti kooslused ,[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object]
Ökosüsteemide mitmekesisus ,[object Object],[object Object]
Ökosüsteemide mitmekesisus ,[object Object]
Metsad ,[object Object]
Mis on mets? ,[object Object],[object Object],[object Object]
Mis on mets? ,[object Object],[object Object]
Loodusmets ,[object Object],[object Object]
Loodusmets ,[object Object]
Metsade kujunemine ,[object Object]
Metsade liigitamine ,[object Object],[object Object]
Eesti metstüübid ,[object Object],[object Object],[object Object]
Metsakasvukohatüübid ,[object Object],[object Object],[object Object]
Metsakasvukohatüübid ,[object Object],[object Object],[object Object]
Soo ja märgala ,[object Object]
Kui palju soid on? ,[object Object],[object Object]
Neli põhjust, miks soid on vaja kaitsta ,[object Object],[object Object],[object Object],[object Object]
Kui palju on Eestis metsa? ,[object Object],[object Object],[object Object],[object Object]
TOITUMISSUHTED ,[object Object],[object Object],[object Object]
Ökoloogiline püramiid Ö KOLOOGILINE P Ü RAMIID KOOSNEB TROOFILISTEST EHK TOITUMISTASEMETEST  
Ökoloogiline püramiid ,[object Object],[object Object],[object Object]
Ökoloogiline püramiid ,[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object]
Ökoloogiline püramiid
Ökoloogiline püramiid ,[object Object],[object Object],[object Object]
Ökoloogiline püramiid ,[object Object],[object Object],[object Object]
Ökoloogiline püramiid
Ökoloogiline püramiid Tippkiskjad Eesti faunas : hunt, ilves,karu, kotkad,
Elupaikade ja kasvukohtade kaitse Rangeimaks rahvusvaheliseks kohustuseks, mille Eesti riik   oma loodusväärtuste kaitseks on võtnud, on Euroopa Liidu   direktiivide täitmine.  Otseselt klassikalise looduskaitsega tegelevad  Euroopa Nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ  loodusliku linnustiku kaitse   kohta (nn  linnudirektiiv ) ja Euroopa Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade  ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse  kohta  (nn  loodusdirektiiv ).
Elupaikade ja kasvukohtade kaitse Euroopa Liit on seadnud sihiks peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine Euroopas aastaks 2010.  Nende kahe direktiivi eesmärk on kindlustada lindude ja loomade ning nende elupaikade kaitse kogu Euroopa Liidus.
Elupaikade ja kasvukohtade kaitse Elupaikade direktiiv võeti vastu aastal 1992. Hõlmab  ohustatud või endeemilisi liike, sealhulgas 450 looma ja 500 taime.  Kaitse all on ka umbes 200 elupaigatüüpi.  Direktiivi eesmärk on edendada bioloogilise mitmekesisuse säilitamist ning luua selle eesmärgi saavutamiseks kogu Euroopat kattev kaitsealade võrgustik Natura 2000 ,  mis oleks esimene sellelaadne võrgustik maailmas ja ühtlasi ELi panus ülemaailmsesse võrgustikku, mis loodi ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni alusel.
Peamised looduskaitse  konventsioonid millega Eesti on liitunud : Ramsari konventsioon  rahvusvaheliste märgalade kohta, eriti veelindude elupaikadena; Berni konventsioon  Euroopa floora ja fauna ning nende elupaikade kaitse kohta; Läänemere piirkonna merekeskkonna   kaits e konventsioon - HELCOM; CITES  ehk Washingtoni konventsioon loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise  kaubanduse kohta; Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon  ehk Rio de Janeiro konventsioon ja selle Cartagena protokoll bioloogilise ohutuse kohta.
KAITSEALAD Eesti maismaast on kaitse all 17,9%  (koos Peipsi ja Võrtsjärve   kaitsealuse pinnaga 18,9%).  Kõige suurem kaitsealuse maa osakaal on Läänemaal (ca 32%) ja  kõige väiksem  Põlvamaal (ca 9%).
ELUPAIGAD Elupaikadest on  protsentuaalselt kõige enam kaitse all rannikuelupaiku,  soid,  looduslikke rohumaid  ja siseveekogusid.  Rangeima  kaitse all   olevate elupaikade seas on enim  soid .
Elupaikade kaitse  ,[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object]

Mais conteúdo relacionado

Mais procurados (20)

Samblad ja samblikud22222
Samblad ja samblikud22222Samblad ja samblikud22222
Samblad ja samblikud22222
 
Elu tunnused
Elu tunnusedElu tunnused
Elu tunnused
 
Kalad
KaladKalad
Kalad
 
Roomajad
RoomajadRoomajad
Roomajad
 
Õhk ja õhu_koostis
Õhk ja õhu_koostisÕhk ja õhu_koostis
Õhk ja õhu_koostis
 
Keskkond asulates
Keskkond asulatesKeskkond asulates
Keskkond asulates
 
öKoloogilised tegurid
öKoloogilised teguridöKoloogilised tegurid
öKoloogilised tegurid
 
Teaduslik uurimismeetod
Teaduslik uurimismeetodTeaduslik uurimismeetod
Teaduslik uurimismeetod
 
Taime juur
Taime juurTaime juur
Taime juur
 
SõNajalgtaimed
SõNajalgtaimedSõNajalgtaimed
SõNajalgtaimed
 
Toiduahel
ToiduahelToiduahel
Toiduahel
 
AinuõõSsed
AinuõõSsedAinuõõSsed
AinuõõSsed
 
KõRbed
KõRbedKõRbed
KõRbed
 
Eluslooduse süstemaatika
Eluslooduse süstemaatikaEluslooduse süstemaatika
Eluslooduse süstemaatika
 
Viirused
ViirusedViirused
Viirused
 
Protistid
ProtistidProtistid
Protistid
 
PõLd
PõLdPõLd
PõLd
 
Elu päritolu
Elu päritoluElu päritolu
Elu päritolu
 
Muudetud pärilikkusega organismid (GMO)
Muudetud pärilikkusega organismid (GMO)Muudetud pärilikkusega organismid (GMO)
Muudetud pärilikkusega organismid (GMO)
 
Fotosünteesi tähtsus 11.KL
Fotosünteesi tähtsus 11.KLFotosünteesi tähtsus 11.KL
Fotosünteesi tähtsus 11.KL
 

Semelhante a Elupaigad Ja Nende Kaitse

Semelhante a Elupaigad Ja Nende Kaitse (20)

Bioloogia esitlus
Bioloogia esitlusBioloogia esitlus
Bioloogia esitlus
 
Okosüsteem
OkosüsteemOkosüsteem
Okosüsteem
 
Bioloogiline mitmekesisus
Bioloogiline mitmekesisusBioloogiline mitmekesisus
Bioloogiline mitmekesisus
 
öKosüsteem
öKosüsteemöKosüsteem
öKosüsteem
 
Seenerakk
SeenerakkSeenerakk
Seenerakk
 
Taimerakk ja seenerakk
Taimerakk ja seenerakkTaimerakk ja seenerakk
Taimerakk ja seenerakk
 
Makroevolutsioon
MakroevolutsioonMakroevolutsioon
Makroevolutsioon
 
Eluslooduse organiseerituse tasemed
Eluslooduse organiseerituse tasemedEluslooduse organiseerituse tasemed
Eluslooduse organiseerituse tasemed
 
Bakterid
BakteridBakterid
Bakterid
 
Makroevolutsioon
MakroevolutsioonMakroevolutsioon
Makroevolutsioon
 
Eesti elukooslused I A osa
Eesti elukooslused I A osaEesti elukooslused I A osa
Eesti elukooslused I A osa
 
Kordamine elu mitmekesisus maal
Kordamine   elu mitmekesisus maalKordamine   elu mitmekesisus maal
Kordamine elu mitmekesisus maal
 
Ussid
UssidUssid
Ussid
 
Okoloogilised tegurid
Okoloogilised teguridOkoloogilised tegurid
Okoloogilised tegurid
 
Seenerakk
SeenerakkSeenerakk
Seenerakk
 
Eluavaldused
EluavaldusedEluavaldused
Eluavaldused
 
Bioloogia
BioloogiaBioloogia
Bioloogia
 
Elu areng Maal
Elu areng Maal Elu areng Maal
Elu areng Maal
 
Läänemere ökosüsteem
Läänemere ökosüsteemLäänemere ökosüsteem
Läänemere ökosüsteem
 
Organismide kooselu
Organismide kooseluOrganismide kooselu
Organismide kooselu
 

Mais de mariliis.lehtveer

Mais de mariliis.lehtveer (20)

Metsavana lisa
Metsavana lisaMetsavana lisa
Metsavana lisa
 
Metsavana matkarada
Metsavana matkaradaMetsavana matkarada
Metsavana matkarada
 
Väljasõit kaarma maalinna
Väljasõit kaarma maalinnaVäljasõit kaarma maalinna
Väljasõit kaarma maalinna
 
Pargimäng
PargimängPargimäng
Pargimäng
 
Loodusretk Kärla pargis
Loodusretk Kärla pargisLoodusretk Kärla pargis
Loodusretk Kärla pargis
 
Eestimaa roomajad
Eestimaa roomajadEestimaa roomajad
Eestimaa roomajad
 
Töölehed Maasilinnale
Töölehed MaasilinnaleTöölehed Maasilinnale
Töölehed Maasilinnale
 
Puu raamat Autorid: Monika Leepere, Sirje Pere
Puu raamat Autorid: Monika Leepere, Sirje PerePuu raamat Autorid: Monika Leepere, Sirje Pere
Puu raamat Autorid: Monika Leepere, Sirje Pere
 
Õpperada "Täpid selga"
Õpperada "Täpid selga"Õpperada "Täpid selga"
Õpperada "Täpid selga"
 
plaan
plaanplaan
plaan
 
Tööleht Nihatu õpperajale Autor Katrin Õitspuu
Tööleht Nihatu õpperajale Autor Katrin ÕitspuuTööleht Nihatu õpperajale Autor Katrin Õitspuu
Tööleht Nihatu õpperajale Autor Katrin Õitspuu
 
Globaalprobleemid2010
Globaalprobleemid2010Globaalprobleemid2010
Globaalprobleemid2010
 
Khprojektist Tuult Tuulikutele 2
Khprojektist Tuult Tuulikutele 2Khprojektist Tuult Tuulikutele 2
Khprojektist Tuult Tuulikutele 2
 
Tuulik N Hg 2
Tuulik N Hg 2Tuulik N Hg 2
Tuulik N Hg 2
 
Mõõteriistade Kasutamine Ilmavaatluste Tegemisel
Mõõteriistade Kasutamine Ilmavaatluste TegemiselMõõteriistade Kasutamine Ilmavaatluste Tegemisel
Mõõteriistade Kasutamine Ilmavaatluste Tegemisel
 
Keskkonnateadlikkus Tartu Ettev6tetes
Keskkonnateadlikkus Tartu Ettev6tetesKeskkonnateadlikkus Tartu Ettev6tetes
Keskkonnateadlikkus Tartu Ettev6tetes
 
Tt2.Soldino.Eesti
Tt2.Soldino.EestiTt2.Soldino.Eesti
Tt2.Soldino.Eesti
 
Rannu Ettekanne
Rannu EttekanneRannu Ettekanne
Rannu Ettekanne
 
Tuult Tuulikule Projekt Tallinna Reaalkoolis
Tuult Tuulikule Projekt Tallinna ReaalkoolisTuult Tuulikule Projekt Tallinna Reaalkoolis
Tuult Tuulikule Projekt Tallinna Reaalkoolis
 
Projekt Kilingi
Projekt KilingiProjekt Kilingi
Projekt Kilingi
 

Elupaigad Ja Nende Kaitse

  • 1. Elupaigad ja nende kaitse Sirje ja Georg Aher 08 - 09. 01. 2009
  • 3.
  • 4.
  • 5.
  • 6. Kohastumised õhus liikumiseks Suled Õõnsad luud, Kopsud õhukottidega Tugevad rinnalihased Intensiivne ainevahetus LINNUD
  • 7. Kohastumised õhus liikumiseks IMETAJAD Esi- ja tagajäsemete vahel, keha külgedel lennunahk, mis võimaldab planeerida
  • 8. Kohastumised õhus liikumiseks IMETAJAD Käsitiivalistel on välja arenenud tiivad ning osadel liikidel saagi püüdmiseks ka kajalokatsioon
  • 9.
  • 10. Kohastumised õhus liikumiseks Putukatel on lendamiseks välja kujunenud väga erinevat tüüpi tiivad. Tiibu on 1-2 paari.
  • 11. Kohastumised õhus liikumiseks Mõningatel mardikate liikidel on kattetiivad lennu ajal seljal kokku pandud. Enamik mardikate liikidest kasutab lennul avatud kattetiibu.
  • 12. Kohastumised eluks õhus Mis lind on pildil? Millised on piiritajate kohastumised eluks õhus? Millistel teistel lindudel on samalaadsed kohastumised?
  • 15.
  • 20.
  • 21.
  • 22.
  • 23. Biotoop Biotoop on sel juhul loomakoosluse elupaigaks ning taimekoosluse kasvukohaks , biotoopi asustab teatav elukooslus ( biotsönoos ). Maastikuökoloogia käsitleb maastikku kui geograafilist ala, kus esineb mitmesuguseid biotoope, mida iseloomustab eelkõige geneetiline, territoriaalne ja ökoloogiline ühtsus ning ühtlaadi inimtegevuse mõju . http://www.envir.ee/loodus/9page.html
  • 24.
  • 25.
  • 26. Lihtsa ökosüsteemi mudel Soojusena hajuv energia Soojusena hajuv energia Produtsentide poolt omastamata energia
  • 27. Ökosüsteemi komponendid Eluta keskkond Taimed Taim- toidulised loomad Kiskjad, parasiidid Lagundajad Toitumissuhete osalised Funktsionaalne süsteem, mille toitumissuhete kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku
  • 28. Ökosüsteemi ehitus ÖKOSÜSTEEM ELUTA KOMPONENT ÖKOTOOP ELUS KOMPONENT ELUKOOSLUS ELUKESKKOND JA SELLEST TULENEVAD MÕJUD ERI LIIKIDE POPULATSI-OONID
  • 29. ISEREGULATSIOON POPULATSIOONIS Toidu hulk Sündimus Konkurents Parasiidid Haigused Populatsiooni arvukus Suremus
  • 30.
  • 31.
  • 32.
  • 33.
  • 34.
  • 35.
  • 36.
  • 37.
  • 38.
  • 39.
  • 40.
  • 41.
  • 42.
  • 43.
  • 44.
  • 45.
  • 46.
  • 47.
  • 48.
  • 49.
  • 50.
  • 51.
  • 52.
  • 53.
  • 54.
  • 55.
  • 56.
  • 57.
  • 58. Ökoloogiline püramiid Ö KOLOOGILINE P Ü RAMIID KOOSNEB TROOFILISTEST EHK TOITUMISTASEMETEST  
  • 59.
  • 60.
  • 62.
  • 63.
  • 65. Ökoloogiline püramiid Tippkiskjad Eesti faunas : hunt, ilves,karu, kotkad,
  • 66. Elupaikade ja kasvukohtade kaitse Rangeimaks rahvusvaheliseks kohustuseks, mille Eesti riik oma loodusväärtuste kaitseks on võtnud, on Euroopa Liidu direktiivide täitmine. Otseselt klassikalise looduskaitsega tegelevad Euroopa Nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (nn linnudirektiiv ) ja Euroopa Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (nn loodusdirektiiv ).
  • 67. Elupaikade ja kasvukohtade kaitse Euroopa Liit on seadnud sihiks peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine Euroopas aastaks 2010. Nende kahe direktiivi eesmärk on kindlustada lindude ja loomade ning nende elupaikade kaitse kogu Euroopa Liidus.
  • 68. Elupaikade ja kasvukohtade kaitse Elupaikade direktiiv võeti vastu aastal 1992. Hõlmab ohustatud või endeemilisi liike, sealhulgas 450 looma ja 500 taime. Kaitse all on ka umbes 200 elupaigatüüpi. Direktiivi eesmärk on edendada bioloogilise mitmekesisuse säilitamist ning luua selle eesmärgi saavutamiseks kogu Euroopat kattev kaitsealade võrgustik Natura 2000 , mis oleks esimene sellelaadne võrgustik maailmas ja ühtlasi ELi panus ülemaailmsesse võrgustikku, mis loodi ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni alusel.
  • 69. Peamised looduskaitse konventsioonid millega Eesti on liitunud : Ramsari konventsioon rahvusvaheliste märgalade kohta, eriti veelindude elupaikadena; Berni konventsioon Euroopa floora ja fauna ning nende elupaikade kaitse kohta; Läänemere piirkonna merekeskkonna kaits e konventsioon - HELCOM; CITES ehk Washingtoni konventsioon loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse kohta; Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon ehk Rio de Janeiro konventsioon ja selle Cartagena protokoll bioloogilise ohutuse kohta.
  • 70. KAITSEALAD Eesti maismaast on kaitse all 17,9% (koos Peipsi ja Võrtsjärve kaitsealuse pinnaga 18,9%). Kõige suurem kaitsealuse maa osakaal on Läänemaal (ca 32%) ja kõige väiksem Põlvamaal (ca 9%).
  • 71. ELUPAIGAD Elupaikadest on protsentuaalselt kõige enam kaitse all rannikuelupaiku, soid, looduslikke rohumaid ja siseveekogusid. Rangeima kaitse all olevate elupaikade seas on enim soid .
  • 72.