1. ALKOHOLI TARBIMINE EESTIS Eesti elanike alkoholi tarbimine on enesehävituslik. Puhast alkoholi tarvitati Eestis 2008. aastal ühe elaniku kohta 11,9 liitrit, mis teeb aastas ühe Eestis elava inimese kohta kas 30 liitrit viina, 520 pooleliitrist pudelit 4,6% õlut või 133 kolmveerandliitrist pudelit 12% veini.

3. KURB STATISTIKA Alkoholi tarvitamine on aastate jooksul pidevalt kasvanud. Kui 2000. aastal joodi Eestis ühe elaniku kohta 7,6 liitrit puhast alkoholi, siis 7 aastat hiljem oli see näitaja juba 12,6 liitrit elaniku kohta. Aastaks 2009 langes see 10,2 liitrini. Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul toob aastas juba üle 6 liitri absoluutalkoholi tarbimine ühe elaniku kohta kaasa tõsised kahjud rahva tervisele. EESTI INIMENE ON ALKOHOLITARBIMISES EUROOPAS TEISEL KOHAL, veel rohkem juuakse ainult Tšehhi Vabariigis. Soomes ja Taanis joodi 2006. aastal 10 liitrit, Norras 6,2 liitrit ja Islandil 5,6 liitrit. Eestis elavad eestlased joovad alkoholi rohkem kui siin elavad muudest rahvustest inimesed.

4. KESKMISELT JOOB IGA INIMENE AASTAS:76 liitrit õlut4 liitrit siidrit19 liitrit muud lahjat alkoholi10,4 liitrit viina3,2 liitrit muud kanget alkoholi Inimesed alahindavad oma alkoholitarbimist, pidades seda väiksemaks, kui see tegelikult on. Kuigi 76% inimestest tõdevad, et Eestis juuakse palju, siis enda alkoholitarbimist hinnatakse pigem väheseks (58%) või mõõdukaks (25%), vaid 2% hindab oma alkoholitarbimist suureks. 15% inimestest väidab, et nad ei joo üldse alkoholi. Inimesed ei taju, et nende joodavad kogused on pidevalt suurenenud. Alkoholi müük Eestis on aasta-aastalt suurenenud, samal ajal on vähenenud nende inimeste arv, kes peavad oma joomist mõõdukaks ja suurenenud nende arv, kes peavad seda väheseks.

5. MIKS INIMESED JOOVAD? Täiskasvanute seas on peamised alkoholi tarbimise põhjused järgmised: tähtpäevade tähistamine joomine seltskonna mõttes alkoholi maitse on meelepärane pingetest vabanemine, lõõgastumine Meie 11 kuni 15-aastased noored on purju joomise sageduselt Euroopa riikide edetabelis 3.­4. kohal. Joomist seostatakse tugevalt sotsiaalse suhtlemisega.

6. SEADUSTEST Alla 18-aastased noored ehk alaealised ei tohi alkoholi juua ega seda omada, samuti ei tohi teised neile alkoholi anda ega pakkuda. Noored ei tohi teha alkoholi käitlemisega seotud töid, välja arvatud alkoholi ladustamine või transportimine, kui on tagatud, et alaealine puutub kokku üksnes avamata pakendis alkoholiga. Lubatud alkoholi müügiaeg on kell 10–22. Alkoholireklaam peab sisaldama hoiatavat teksti: „Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.”

7. Alkoholimüük on Eestiskeelatud: lasteaedades, (kutse)koolides ja huvikoolides, samutinoortelaagrites lasteüritustel tervishoiu-, hoolekande- ja kinnipidamisasutuses kaitseväes ühistranspordis kioskites või tänava- või turukaubanduse korras jaemüük käest, kärust, käsikorvist, kandelaualt või –kastist alkoholi ei tohimüüa ka purjusinimesele

8. MIS VÕIKS OLLA LAHENDUSEKS? Alkohoolsetele jookidele kõrgemad hinnad Vanusepiirang - alkot saab osta alates 21. eluaastast Vähem reklaame televisioonis, kaubanduses, tänavatel jne Kui taolised piirangud mingilgi määral tulemusi annaks, oleks kaubandustel põhjust alkohoolsete jookide müüki üldiselt suuremates kogustes vähendada, kuna kauba sisseost ei tasuks end ära. Abiks oleksid ka igasugu omapärasemad piirangud. Näiteks: Nädalavahetusel hommikuti alustada alkohoolsete jookide müüki hiljem, kuna õhtuti käiakse nagunii pidutsemas. Pole vajadust hommikul alkot osta. Nädala keskel lõpetada alkohoolsete jookide müük varem.

9. Joonis näitab, et alkohoolsete jookide jaehinnad on olnud aastaid tõusutrendis. Paraku loob hinnatõus soodsama pinnase illegaalsele alkoholiärile.