3. Elukäik
Eesti helilooja, dirigent ja pedagoog, keda loetakse
koos Rudolf Tobiasega eesti sümfonismi rajajaks
28. veebruar 1878 Suure-Jaani – 14. jaanuar 1952
Suure-Jaani
Esimesed klaveri- ja oreliõpetused sai isalt
Aastal 1891 astus 13-aastaselt Peterburi
konservatooriumi
4. 1904–1920 viibis Artur Venemaa lõunaosas
Astrahanis
Aastal 1920 põgenes ta Tallinnasse
1920–1924 oli Estonia dirigent, samaaegselt töötas
pedagoogina Tallinna konservatooriumis( kuni 1939.
aastani)
Artur Kapi klassis said õpet mitmeid hilisemad
tuntud eesti heliloojad(Evald Aav,
Eugen Kapp, Gustav Ernesaks jt.)
5. Looming
Kirjutas 5 sümfooniat ja hulgaliselt teisi sümfoonilisi
teoseid
Oratoorium “Hiiob”
Kooriteosed (ligi 100)
Oreli- ja kammermuusika
Eriti tähelepanuväärsed on tema oreliteosed
Kuulsaim teos on romanss “Metsateel” 1895
6. Helikeel on vormiselge ja rikastatud polüfooniliste
elementidega
Tema loodu on kontrastiderohke, tõsise
mõttelaadiga ja jõuline, sageli kajastub seal siirast
lüürikat
Artur Kapp oli väga võimekas organist ja virtuoosne
improvisaator
7. Isiklik
Artur Kapp oli vaadetelt rahvuslane
24. veebr 1950 heiskas ta oma majale Tallinnas Eesti
lipu
See oli ainuke juhtum Eesti NSV-s ajavahemikul
1945-86, kus avalikult heisati sinimustvalge lipp,
selle heiskaja oli teada, kuid teda ei karistatud, sest
nii kuulsale inimesele ei julgenud võimud midagi
teha
8. Artur Kapi kunagine kodutänav Tallinnas kannab
nime A. Kapi tänav
Aastast 1998 toimub Suure-Jaanis jaanipäeva eel
Suure-Jaani muusikafestival, mis on pühendatud
heliloojate Kappide perekonnale
26. okt 2001 asutasid 48 inimest Suure-Jaanis
mittetulundusühingu Rahvusvaheline Artur Kappi
Ühing, mille eesmärgiks propageerida ja levitada A.
Kapi heliloomingut