SlideShare uma empresa Scribd logo
1 de 28
Baixar para ler offline
HARIDUSTEHNOLOOGILISED
UURINGUD JA EVALVATSIOON
         1.  Loeng

         Kai Pata
Loengu kava
•  Haridustehnoloogia mõiste sisu
•  Kaks uuringueesmärki
   haridustehnoloogilistes uuringutes –
   teoreetilised avastused ja praktilised
   rakendused.
•  Milline on sinu asutusse sobiv
   haridustehnoloogi ametikirjeldus ja mis on
   tema tööülesanded
Mis on haridustehnoloogia?
•  Haridustehnoloogia mõistega käsitletakse haridust kui
   tehnoloogiat, st. süstemaatilist protsessi, mis tugineb
   teatud pedagoogilistel eesmärkidel ja rakendab teatud
   printsiipe ja strateegiaid nende eesmärkide saavutamiseks.
•  Haridustehnoloogia on pedagoogikavaldkond, mis
   rakendab pedagoogiliste situatsioonide ja õpiprotsessi
   esilekutsumiseks teatud sõnumite edastamist ja
   toetuselemente.
•  Haridustehnoloogia on õppimise tõhustamiseks loodud
   süsteemide, meetodite ja vahendite arendamine,
   rakendamine ja hindamine (NCET, 1969).
  USA Rahvusliku Haridustehnoloogia Nõukogu (National Council of Educational
  Technology ehk NCET)
Haridustehnoloogia mõiste muutus
•  Viimased kümnendid on haridustehnoloogia teooriasse
   ja praktikasse toonud kaasa palju muudatusi ja
   väljakutseid.
•  Arengud info- ja kommunikatsioonitehnoloogias
   (IKT) on muutnud ja avardanud õppimise toetamise
   võimalusi nii klassiruumis ja väljaspool klassi.
•  Inimeste õppimise ja teadmise olemuse kohta tehtud
   avastused, sealhulgas ka avastused, mida on tehtud
   arvutite kaudu õpetamise abil, on sundinud teadlasi
   ümber hindama õpetamismetoodikate teoreetilisi
   aluseid ja haridustehnoloogia mõiste sisu.
Mis on haridustehnoloogia?
•  Haridustehnoloogia on tehnoloogia kasutamine õppimise
   ja õpetamise toetamiseks.
•  Haridustehnoloogia, mida tuntakse ka kui
   –  e-õppimist (e-learning),
   –  õppedisainide tehnoloogiat (instructional technology)
   –  õpidisainide tehnoloogiat (learning technology),
   –  „õppesüsteemide disaini” (instructional systems design),
•  on tehnoloogia kasutamine õppimisprotsessi
   toetamiseks.
•  Haridustehnoloogia uurimisvaldkonnaks on tehnoloogia
   niivõrd kui see avaldab mõju õppimisprotsessile –
   õppematerjalide edastamisele, suhtlemise toetamisele,
   tagasisidele ja hindamise võimaldamisele.
Haridustehnoloogia ja tehnoloogia
•  Sotsiaalteadustes on “tehnoloogia” mõistet laiendatud
   lisaks materiaalsete tehniliste vahendite kirjeldamisele ka
   intellektuaalsetele ja sotsiaalsetele konstruktidele.
•  Tehnoloogia all mõistetakse nii teadmiste
   organiseerimise viise õppimise eesmärkidel, kui ka
   erinevaid tehnoloogilisi vahendeid, mille abil
   õppimisvõimet toetatakse.
•  Sotsiaalteadustes on tehnoloogial ka sotsiaalsete
   väärtuste dimensioon. Braham (1977) rõhutab, et
   tehnoloogia definitsioonis osaleb ka sotsiaalne keskkond
   – haridustehnoloogia eesmärgiks on selliste
  inimtegevuste organiseerimine, mis aitavad meil
  kohaneda, aktiivselt osaleda ja ära kasutada
  keskkonda.
Haridustehnoloogia määratlusi
International Technology Education Association (ITEA) Terms
   Haridustehnoloogia on multimeedia tehnoloogiate ja
   audiovisuaalsete vahendite kasutamine õppimise ja
   õpetamise protsessi edendamiseks.
    –  Õpetamisel kasutatakse tehnoloogiat vahendina
    –  Tegeleb IKTga kitsa, pedagoogilise eesmärgi ulatuses
    –  Peaeesmärk on õppimise ja õpetamise edendamine

Association of Educational Communications and Technology AECT
   Definition and Terminology Committee
    Haridustehnoloogia on õppimise edendamise ja
     oskuste arendamisega seotud uurimine ja eetiline
     tegevus, milles luuakse, rakendatakse ja hallatakse
     sobivaid tehnoloogilisi protsesse ja ressursse.
Haridustehnoloogia ühiskonnas
•  Haridustehnoloogia on süsteemne lähenemine teooriate,
   metoodikate ja tehnoloogiliste vahendite rakendamisele
   probleemide lahendamise eesmärgil erinevates teadmise
   vormidega seotud valdkondades.
•  Haridustehnoloogia eesmärgiks on:
   –  Disainida, arendada ja hinnata inimeste ning tehnoloogiliste
      ressursside efektiivsust, et toetada õppimise kõiki aspekte;
   –  Olla suunavaks jõuks haridussüsteemide ja õppimispraktikate
      muutmisel, et aidata kaasa muutustele ühiskonnas.



  Luppicini, R. (2005). A Systems Definition of Educational Technology in
  Society. Educational Technology & Society, 8 (3),103-109.
Kes teist on haridustehnoloogid?
•    Haridusministeeriumide või õppekava-instituutide
     juures töötavad hariduspoliitika kavandajad,
     konsultandid haridusseadusandluse, õppekava-
     arenduse ning õpikute ja õppekavade hindamise või
     akrediteerimise spetsialistid, haridusringkonna või
     institutsiooni tasandi õppekava-arenduse spetsialistid.
•    Õpitarkvara, õppematerjalide, Interneti-
     õpikeskkondade, kaugkoolituskursuste ja töökoha-
     tugisüsteemide õpidisainerid ja õppimise toetajad, IKT-
     vahendusel toimuva õpitegevuse loojad koolides.
•    Õppimise seaduspärasuste uurijad IKT vahendite abil
Haridustehnoloogid kui uurijad
•  Haridustehnoloogid kui uurijad, peaks endale
   püstitama kahte tüüpi uuringueesmärke
   (Cronbach ja Suppes, 1969) :
  –  “õppimisteooria täpsustamisele suunatud”
     uuringute eesmärk kirjeldada reaalsust, anda
     sellele tähendus ja selgitada põhjus-tagajärg
     seoseid õppimise kohta.
  –  “Õpitegevuse parandamisele ja õpi- ning
     õppedisainide loomisele suunatud” tegevus, mille
     abil nad soovivad reaalsust mõjutada, kasutades
     eelpool kirjeldatud moel loodud teooriate
     printsiipe erinevates õpetamissituatsioonides.
Eesmärk: Õppimisteooriad
•  Õppimisteooria on “kogum printsiipe ja seadusi
   õppimise olemuse kohta " (lk. 3), mis “sisaldab
   kirjelduste kogumi selle kohta, mis algatab õppimise,
   kuidas õppimise protsess toimub ja mis on õppimise
   tulemus " (lk 9) (Driscoll, 1994).
•  Õppimisteooriad kirjeldavad ja selgitavad õppimise
   olemust ja ennustavad õppimise tulemust.
•  Õppimisteooriad on üldised ja annavad vähe
   konkreetseid juhiseid, kuidas neid mingites olukordades
   rakendada.
Sotsiaal-konstruktivistlik
                                       Õppimisteooriad                                    õppimise paradigma
                                                                                             juhtumid ja probleemid
Mõtlemisopreatsioonide keerukus
                                  Komplekssed oskused ja
                                  integreeritud teadmised                                        ühine teadmiste
                                                                                                 konstrueerimine
                                                                                               uurimuse läbiviimine
                                                                                                 otsuste tegemine
                                                                                  Kognitiivse õppimise paradigma

                                                                          Biheivioristlik paradigma

                                                                            e-loengumaterjal,
                                  Baasoskused
                                  ja teadmised




                                                                      drillprogramm või tutoorial
                                                                              teadmiste test

                                                            Teadmiste edastamine      Teadmiste konstrueerimine
                                                                       Õpetamise paradigma
Eesmärk: Õpi- ja õppedisaini
             teooriad
•  ...on teooriad, mis loovad mingist õppimisteooriast
   lähtudes konkreetsed rakendamise suunised teatud
   õpetamissituatsiooni jaoks.
   Instructional-design theories and models: A new
   paradigm of Instructional Theory (1999).
•  C. Reigeluth (1999) määratleb õpi- ja õppedisaini
   teooria kui disainile orienteeritud lähenemisviisi
   õpetamisele, mille eesmärgiks on pakkuda täpseid,
   eesmärgipäraselt õppimisteooriat arvestavaid juhiseid,
   kuidas aidata inimestel paremini õppida.
Õpi- ja õppedisaini erinevused




                        (Kusnets, 2006)
Õpi- ja õppedisaini erinevused
•  Õppedisain käsitleb kogu õppeprotsessi
   (eesmärgistamine; sisu planeerimine,
   õppeprotsessi läbiviimine, hindamine jms),
   kus põhirõhk on õpetamisprotsessil ja
   juhendamisel, samas õpidisain keskendub
   konkreetselt õpiülesannete ja -tegevuste
   planeerimisele ja loomisele, pannes
   põhirõhu õppija õppimisprotsessile
   (Kusnets, 2006).
Õpi-ja õppedisaini teooriad
•  Snelbecker (1999) on väitnud, et nii kontseptuaalselt kui
   ka praktiliselt on oluline, et õpi- ja õppedisaini teooria
   loomine oleks uuringu peamine eesmärk.
•  Õpi- ja õppedisaine ei tohiks luua õppimise olemuse
   uuringute kõrvalproduktina, või lähtudes teiste teadlaste
   poolt loodud teoreetilistest seisukohtadest.
•  See suurendaks tõenäosust, et metoodikates
   keskendutakse antud situatsioonis õppimise olulistele
   aspektidele, mitte ei püüta suruda õpetamismetoodikat,
   õppimisprotsesse ja õppimise oodatavaid tulemusi
   vägisi mingi teooria raamidesse, mis ei pruugi olla
   loodud selle situatsiooni kirjeldamiseks.
Muutused õpi ja õppedisainide fookuses
        1975      1985      1990                    2005

 Olemasoleva teadmise Olemasoleva teadmise Uue teadmise
 ära õppimine             aktiivne taasloomine     loomine
 (omandamine)             (konstrueerimine)        (sünteesimine,
            Teiste poolt juhitud õppimine Enese poolt juhitud õppimine
                                                   abduktsioon)
                                                 Kohanev õppimine
            Üksi               Koos teistega
Drillprogrammid ja Foorumid, õpihaldussüsteemid
tutoorialid                                    Personaalne õpikeskkond
               Simulatsiooniprogrammid        Võrgustikud ja kogukonnad

Kontrollitud õpikeskkond                       Isearenev õpikeskkond
  Institutsionaalselt suletud õpikeskkond   Kõigile avatud õpikeskkond
Õpi- ja õppedisaini teooriad
•  C. Reigeluth’i (1999) definitsioon õpi- ja õppedisaini teooriatest on
   praktilise suunitlusega, kuid terve hulk õpi- ja õppedisaini
   teooriatest kirjutavaid teadlasi (Cobb, 2001; Edelson, 2002;
   Sweller, 2004) on toonud välja ka disainiteooriate teoreetilise
   olemuse.
•  Cobb (2001) nimetab näiteks, et disainiteooriate eesmärgiks on
   õppimisteooriate “vettpidavuse” kontrollimine. Disainiteooriate
   loomisel ja rakendamisel kontrollitud teoreetiliste teadmiste
   väärtus õppimisteooriate kohta on suurem, sest neid toetavad
   praktilised eksperimendid.
•  Sweller (2004) on väitnud, et teatud õpi- ja õppedisainide
   efektiivsus võrreldes teistega annab meile tagasisidet ka inimese
   kognitiivse süsteemi struktuurist ja toimimisest.
Õpi- ja õppedisaini teooriad
•  Edelson (2000) on sõnastanud disaini kaudu uurimise
   paradigma, mille järgi on disainiteooriate loomine oma
   olemuselt kolme tüüpi teooriate arendamine ja
   täpsustamine:
   –  ‘domääniteooriad’ (e. õppimisteooriad teatud kontekstis)
      iseloomustavad õppimise väljakutseid ja võimalusi teatud
      õpetamise ja õppimise kontekstis ning kirjeldavad mudeleid,
      kuidas õpilased selles kontekstis õpivad ja millised on õppimise
      soovitud tulemused;
   –  ‘disainiprintsiibid’ sisaldavad informatsiooni antud olukorras
      efektiivse õpi- või õppedisaini omaduste kohta
   –  ‘disaini metoodikad’ annavad täpsed juhtnöörid õpi- või
      õppedisaini loomiseks.
•  Domääniteooriad on orienteeritud õppimisteooriale,
   disainiprintsiibid ja -metoodikad õpitegevuse mõjutamisele.
Õppimisteooria täpsustamisele suunatud
          arendusuuringud
•  Cobb (2001) on välja töötanud 4-sammulise
   strateegia õppimisteooriate testimiseks, mis algab:
  –  õppimisteooria lähtekohtade formuleerimisest,
  –  jätkub õppimisteooriast lähtuvate õpi- või õppedisaini
     printsiipide väljatöötamisega
  –  ja nende tõlkimisega konkreetseks õpetamismeetodite
     jadaks, mida teatud abivahenditega tehakse
  –  ning lõpeb õpi- või õppedisaini rakendamise
     efektiivuse hindamisega antud õppimisteooria
     valguses, mis aitab õppimisteooriat täpsustada.
Õpitegevuse parandamisele suunatud
         arendusuuringud
•  Reigeluth (1999) näeb õpi- ja õppedisaini
   teooriatel eelkõige õpitegevuse tulemuste
   parandamisele suunatud eesmärki.
•  Iga õpi- või õppedisaini teooria koosneb C.
   Reigeluthi arvates õpetamismeetodite
   detailsete komponentide väljaselgitamisest,
   andes õpetajatele täpsed juhised, kuidas
   efektiivselt toetada ja suunata õppimist
   teatud olukordades.
Õpitegevuse parandamisele suunatud
         arendusuuringud
•  Õpi- või õppedisainiteooria loomine Reigeluth’ i
   (1999) arvates on pidev protsess, kus testitakse
   erinevaid õpetamismeetodeid, selgitatakse nendega
   saavutatud õpitulemusi õpi- või õppedisaini aluseks
   olevate teoreetiliste seisukohtade (domääniteooria)
   valguses ja vajadusel täiendatakse metoodikaid nii
   praktiliste õpetamistulemuste kui ka teoreetiliste
   õpetamisteooriatest tulenevate seisukohtade valguses.
Arendusuuringu komponendid
       õpitegevuse parandamiseks
•  Reigeluth (1999) toob välja õpi- või õppedisaini teooria
   loomise järgmised etapid:
   –  Olukorra määratlemine, kus õppimine hakkab toimuma.
   –  Õppimise soovitavate tulemuste määratlemine.
   –  Antud olukorras sobiva õppimisteooria kui teoreetilise tausta
      konkretiseerimine.
   –  Teooriast lähtuvate parimate metoodikate määratlemine
      õpiprotsessi toetamiseks.
   –  Antud situatsioonis õpiprotsessi toetamiseks sobivate
      vahendite ja tehnoloogiate valimine.
   –  Õppijate määratlemine, kelle jaoks loodav õpidisain peaks
      mõjuma tulemuslikult.
Teoreetilise ja praktilise eesmärgi
       seotus õpi- ja õppedisaini
           teooriate loomisel
•  Edelson (2002) on soovitanud, et õppimisteooria ja
   õpidisaini teooria loomise/valideerimise seisukohast on
   oluline selle praktiline rakendamine
   õpetamissituatsioonis, mis paljastab ebakõlad ja
   puudujäägid teoorias.
•  Edelsoni arvates on õpidisani teooriate loomisel oluline
   edasi-tagasi liikumine “teooria täpsustamisele” ja
   õpitegevuse parandamisele” suunatud eesmärkide vahel,
   mille käigus ei saa me enam eristada puhast ühesuunalist
   disainitsüklit kummagi eesmärgi saavutamiseks.
Arendusuuringute eesmärgid
•  Uurijate tegevused “Teooria täpsustamisele suunatud” ja
   “Õpitegevuse parandamisele suunatud” uuringutes on erinevad.

                             ÕPPIMISTEOORIA
   Teooria
   täpsustamisele
   suunatud
             ÕPI- VÕI        RAKENDATAKSE      ÕPITEGEVUS
            ÕPPEDISAIN
                                  ÕPITEGEVUS
   Õpitegevuse
   parandamisele
   suunatud

          ÕPPIMISTEOORIA       LUUAKSE VÕI    ÕPI- VÕI ÕPPEDISAIN
                               MUUDETAKSE
Seminariks
•  Loe läbi üks loetelus olevatest artiklitest.
•  Kasutades loengumaterjalides ja artiklis
   toodud väiteid, loo haridustehnoloogi
   ametipositsiooni töökirjeldus oma (praeguse/
   tulevase)asutuse jaoks (vähemalt 10 lauset) ja
   postita see seminari foorumisse.
•  Loe läbi teiste üliõpilaste poolt postitatud
   kirjeldused ning anna oma põhjendatud
   hinnang vähemalt ühe üliõpilase
   ametikirjelduse sobivusele antud asutuse
   kontekstis (5 lauset).
Seminariks
•  http://www.scribd.com/doc/31144190/Kes-
   on-haridustehnoloog
•  http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri/teemad/
   ekutsekool/haridustehnoloogia
•  http://www.e-ope.ee/_download/
   euni_repository/file/1402/
   Haridustehnoloogia1.pdf
Seminariks
•  Januszewski, A. (2004). The Meanings of
   Educational Technology AECT Definition and
   Terminology Committee document #MM4.0
•  http://www.tlu.ee/~kpata/haridustehnoloogiaTLU/
   defineeducationaltechnology.pdf
•  R. Luppicini (2005). A Systems Definition of
   Educational Technology in Society Educational
   Technology & Society, 8 (3), 103-109.
•  http://www.tlu.ee/~kpata/haridustehnoloogiaTLU/
   defineeductechology.pdf

Mais conteúdo relacionado

Destaque

Emerging Technologies for Learning
Emerging Technologies for LearningEmerging Technologies for Learning
Emerging Technologies for LearningOllie Bray
 
Tweefind - Twitter Search Engine V2
Tweefind - Twitter Search Engine V2Tweefind - Twitter Search Engine V2
Tweefind - Twitter Search Engine V2Luca Filigheddu
 
The Digital Landscape of Scottish Schools - Napier University Keynote Present...
The Digital Landscape of Scottish Schools - Napier University Keynote Present...The Digital Landscape of Scottish Schools - Napier University Keynote Present...
The Digital Landscape of Scottish Schools - Napier University Keynote Present...Ollie Bray
 
Writing hybrid narratives as a Swarm
Writing hybrid narratives as a SwarmWriting hybrid narratives as a Swarm
Writing hybrid narratives as a SwarmKai Pata
 
Web 2.0 The Very Basics Remote
Web 2.0 The Very Basics RemoteWeb 2.0 The Very Basics Remote
Web 2.0 The Very Basics Remotebibliotecaria
 
Teachmeet Musselburgh Introduction Slideshare
Teachmeet Musselburgh Introduction  SlideshareTeachmeet Musselburgh Introduction  Slideshare
Teachmeet Musselburgh Introduction SlideshareOllie Bray
 
Term 2 Yr 11 Welcome Ppt
Term 2   Yr 11 Welcome PptTerm 2   Yr 11 Welcome Ppt
Term 2 Yr 11 Welcome Pptrddietrich
 
Producing Electricity2
Producing Electricity2Producing Electricity2
Producing Electricity2griggans
 
Creating Great Slides - After
Creating Great Slides - AfterCreating Great Slides - After
Creating Great Slides - AfterMike Qaissaunee
 
20080618
2008061820080618
20080618ercnet
 
Veebipõhiste õppematerjalide loomine
Veebipõhiste õppematerjalide loomineVeebipõhiste õppematerjalide loomine
Veebipõhiste õppematerjalide loominealuojalaine
 
Updaters Shift Happens
Updaters Shift HappensUpdaters Shift Happens
Updaters Shift HappensWagner Brenner
 
Tutor blogs 101
Tutor blogs 101Tutor blogs 101
Tutor blogs 101rddietrich
 
Lego_Unleashed
Lego_UnleashedLego_Unleashed
Lego_Unleashedjohnp
 
Projektõppe metoodika
Projektõppe metoodikaProjektõppe metoodika
Projektõppe metoodikaaluojalaine
 

Destaque (20)

Weight
WeightWeight
Weight
 
Emerging Technologies for Learning
Emerging Technologies for LearningEmerging Technologies for Learning
Emerging Technologies for Learning
 
Tweefind - Twitter Search Engine V2
Tweefind - Twitter Search Engine V2Tweefind - Twitter Search Engine V2
Tweefind - Twitter Search Engine V2
 
The Digital Landscape of Scottish Schools - Napier University Keynote Present...
The Digital Landscape of Scottish Schools - Napier University Keynote Present...The Digital Landscape of Scottish Schools - Napier University Keynote Present...
The Digital Landscape of Scottish Schools - Napier University Keynote Present...
 
Writing hybrid narratives as a Swarm
Writing hybrid narratives as a SwarmWriting hybrid narratives as a Swarm
Writing hybrid narratives as a Swarm
 
Web 2.0 The Very Basics Remote
Web 2.0 The Very Basics RemoteWeb 2.0 The Very Basics Remote
Web 2.0 The Very Basics Remote
 
Teachmeet Musselburgh Introduction Slideshare
Teachmeet Musselburgh Introduction  SlideshareTeachmeet Musselburgh Introduction  Slideshare
Teachmeet Musselburgh Introduction Slideshare
 
Term 2 Yr 11 Welcome Ppt
Term 2   Yr 11 Welcome PptTerm 2   Yr 11 Welcome Ppt
Term 2 Yr 11 Welcome Ppt
 
Producing Electricity2
Producing Electricity2Producing Electricity2
Producing Electricity2
 
Creating Great Slides - After
Creating Great Slides - AfterCreating Great Slides - After
Creating Great Slides - After
 
Vrm Overview May2008
Vrm Overview May2008Vrm Overview May2008
Vrm Overview May2008
 
20080618
2008061820080618
20080618
 
Chapter 4ver2
Chapter 4ver2Chapter 4ver2
Chapter 4ver2
 
Fiber from the Home
Fiber from the HomeFiber from the Home
Fiber from the Home
 
Veebipõhiste õppematerjalide loomine
Veebipõhiste õppematerjalide loomineVeebipõhiste õppematerjalide loomine
Veebipõhiste õppematerjalide loomine
 
Updaters Shift Happens
Updaters Shift HappensUpdaters Shift Happens
Updaters Shift Happens
 
Tutor blogs 101
Tutor blogs 101Tutor blogs 101
Tutor blogs 101
 
Lego_Unleashed
Lego_UnleashedLego_Unleashed
Lego_Unleashed
 
Disenywq
DisenywqDisenywq
Disenywq
 
Projektõppe metoodika
Projektõppe metoodikaProjektõppe metoodika
Projektõppe metoodika
 

Semelhante a Ifi7056 loeng1

Sissejuhatus õppedisaini
Sissejuhatus õppedisainiSissejuhatus õppedisaini
Sissejuhatus õppedisainiMart Laanpere
 
Õppedisaini alused 2014 (1)
Õppedisaini alused 2014 (1)Õppedisaini alused 2014 (1)
Õppedisaini alused 2014 (1)Mart Laanpere
 
1. õppedisaini aluste loengu slaidid
1. õppedisaini aluste loengu slaidid1. õppedisaini aluste loengu slaidid
1. õppedisaini aluste loengu slaididMaiaLust
 
Õppedisani alused 1: Sissejuhatus
Õppedisani alused 1: SissejuhatusÕppedisani alused 1: Sissejuhatus
Õppedisani alused 1: SissejuhatusMart Laanpere
 
Oppedisaini alused 2013: 1. Sissejuhatus
Oppedisaini alused 2013: 1. SissejuhatusOppedisaini alused 2013: 1. Sissejuhatus
Oppedisaini alused 2013: 1. SissejuhatusMart Laanpere
 
Õppedisaini alused: sissejuhatus
Õppedisaini alused: sissejuhatusÕppedisaini alused: sissejuhatus
Õppedisaini alused: sissejuhatusMart Laanpere
 
Ifi7056 loeng6
Ifi7056 loeng6Ifi7056 loeng6
Ifi7056 loeng6Kai Pata
 
Õpetajate haridustehnoloogilised pädevused ja nende hindamine
Õpetajate haridustehnoloogilised pädevused ja nende hindamineÕpetajate haridustehnoloogilised pädevused ja nende hindamine
Õpetajate haridustehnoloogilised pädevused ja nende hindamineHans Põldoja
 
Infdid3: Tunni kavandamine
Infdid3: Tunni kavandamineInfdid3: Tunni kavandamine
Infdid3: Tunni kavandamineMart Laanpere
 
Haridustehnoloogilised pädevused
Haridustehnoloogilised pädevusedHaridustehnoloogilised pädevused
Haridustehnoloogilised pädevusedMart Laanpere
 
Innovaailiste õpistsenaariumite töötuba
Innovaailiste õpistsenaariumite töötubaInnovaailiste õpistsenaariumite töötuba
Innovaailiste õpistsenaariumite töötubaKai Pata
 
Loov yhesope
Loov yhesopeLoov yhesope
Loov yhesopeKai Pata
 
Okoloogilinedisain
OkoloogilinedisainOkoloogilinedisain
OkoloogilinedisainKai Pata
 
IFI7208.DT Õpikeskkonnad ja -võrgustikud: Sissejuhatus kursusesse
IFI7208.DT Õpikeskkonnad ja -võrgustikud: Sissejuhatus kursusesseIFI7208.DT Õpikeskkonnad ja -võrgustikud: Sissejuhatus kursusesse
IFI7208.DT Õpikeskkonnad ja -võrgustikud: Sissejuhatus kursusesseHans Põldoja
 
Case Forest metoodika: õpetaja käsiraamat
Case Forest metoodika: õpetaja käsiraamatCase Forest metoodika: õpetaja käsiraamat
Case Forest metoodika: õpetaja käsiraamatHelen Tuusti
 
IFI7208.DT Õpikeskkonnad ja -võrgustikud: Sissejuhatus kursusesse
IFI7208.DT Õpikeskkonnad ja -võrgustikud: Sissejuhatus kursusesseIFI7208.DT Õpikeskkonnad ja -võrgustikud: Sissejuhatus kursusesse
IFI7208.DT Õpikeskkonnad ja -võrgustikud: Sissejuhatus kursusesseHans Põldoja
 
Projektipauna I päev
Projektipauna I päevProjektipauna I päev
Projektipauna I päevguest46a99d
 
Projektipauna Ipaev
Projektipauna IpaevProjektipauna Ipaev
Projektipauna Ipaevteele
 
Teadmuse visualiseerimise vahendid
Teadmuse visualiseerimise vahendidTeadmuse visualiseerimise vahendid
Teadmuse visualiseerimise vahendidHans Põldoja
 

Semelhante a Ifi7056 loeng1 (20)

Sissejuhatus õppedisaini
Sissejuhatus õppedisainiSissejuhatus õppedisaini
Sissejuhatus õppedisaini
 
Õppedisaini alused 2014 (1)
Õppedisaini alused 2014 (1)Õppedisaini alused 2014 (1)
Õppedisaini alused 2014 (1)
 
1. õppedisaini aluste loengu slaidid
1. õppedisaini aluste loengu slaidid1. õppedisaini aluste loengu slaidid
1. õppedisaini aluste loengu slaidid
 
Õppedisani alused 1: Sissejuhatus
Õppedisani alused 1: SissejuhatusÕppedisani alused 1: Sissejuhatus
Õppedisani alused 1: Sissejuhatus
 
Oppedisaini alused 2013: 1. Sissejuhatus
Oppedisaini alused 2013: 1. SissejuhatusOppedisaini alused 2013: 1. Sissejuhatus
Oppedisaini alused 2013: 1. Sissejuhatus
 
Õppedisaini alused: sissejuhatus
Õppedisaini alused: sissejuhatusÕppedisaini alused: sissejuhatus
Õppedisaini alused: sissejuhatus
 
Ifi7056 loeng6
Ifi7056 loeng6Ifi7056 loeng6
Ifi7056 loeng6
 
Õpetajate haridustehnoloogilised pädevused ja nende hindamine
Õpetajate haridustehnoloogilised pädevused ja nende hindamineÕpetajate haridustehnoloogilised pädevused ja nende hindamine
Õpetajate haridustehnoloogilised pädevused ja nende hindamine
 
Infdid3: Tunni kavandamine
Infdid3: Tunni kavandamineInfdid3: Tunni kavandamine
Infdid3: Tunni kavandamine
 
Haridustehnoloogilised pädevused
Haridustehnoloogilised pädevusedHaridustehnoloogilised pädevused
Haridustehnoloogilised pädevused
 
Innovaailiste õpistsenaariumite töötuba
Innovaailiste õpistsenaariumite töötubaInnovaailiste õpistsenaariumite töötuba
Innovaailiste õpistsenaariumite töötuba
 
Loov yhesope
Loov yhesopeLoov yhesope
Loov yhesope
 
Okoloogilinedisain
OkoloogilinedisainOkoloogilinedisain
Okoloogilinedisain
 
IFI7208.DT Õpikeskkonnad ja -võrgustikud: Sissejuhatus kursusesse
IFI7208.DT Õpikeskkonnad ja -võrgustikud: Sissejuhatus kursusesseIFI7208.DT Õpikeskkonnad ja -võrgustikud: Sissejuhatus kursusesse
IFI7208.DT Õpikeskkonnad ja -võrgustikud: Sissejuhatus kursusesse
 
Case Forest metoodika: õpetaja käsiraamat
Case Forest metoodika: õpetaja käsiraamatCase Forest metoodika: õpetaja käsiraamat
Case Forest metoodika: õpetaja käsiraamat
 
IFI7208.DT Õpikeskkonnad ja -võrgustikud: Sissejuhatus kursusesse
IFI7208.DT Õpikeskkonnad ja -võrgustikud: Sissejuhatus kursusesseIFI7208.DT Õpikeskkonnad ja -võrgustikud: Sissejuhatus kursusesse
IFI7208.DT Õpikeskkonnad ja -võrgustikud: Sissejuhatus kursusesse
 
Tutvustus
TutvustusTutvustus
Tutvustus
 
Projektipauna I päev
Projektipauna I päevProjektipauna I päev
Projektipauna I päev
 
Projektipauna Ipaev
Projektipauna IpaevProjektipauna Ipaev
Projektipauna Ipaev
 
Teadmuse visualiseerimise vahendid
Teadmuse visualiseerimise vahendidTeadmuse visualiseerimise vahendid
Teadmuse visualiseerimise vahendid
 

Mais de Kai Pata

Kaasavate õpitehnoloogiatega õpetamise valmidus kõrghariduses.pdf
Kaasavate õpitehnoloogiatega õpetamise valmidus kõrghariduses.pdfKaasavate õpitehnoloogiatega õpetamise valmidus kõrghariduses.pdf
Kaasavate õpitehnoloogiatega õpetamise valmidus kõrghariduses.pdfKai Pata
 
Learning from Citizen Science though several educational institutions.pptx.pdf
Learning from Citizen Science though several educational institutions.pptx.pdfLearning from Citizen Science though several educational institutions.pptx.pdf
Learning from Citizen Science though several educational institutions.pptx.pdfKai Pata
 
The guide of best practices on open knowledge activities.pptx.pdf
The guide of best practices on open knowledge activities.pptx.pdfThe guide of best practices on open knowledge activities.pptx.pdf
The guide of best practices on open knowledge activities.pptx.pdfKai Pata
 
Transformations of scaffolding concept in socio-technical systems.pdf
Transformations of scaffolding concept in socio-technical systems.pdfTransformations of scaffolding concept in socio-technical systems.pdf
Transformations of scaffolding concept in socio-technical systems.pdfKai Pata
 
Responsive education for sustainable development: LIFE course case
Responsive education for sustainable development: LIFE course caseResponsive education for sustainable development: LIFE course case
Responsive education for sustainable development: LIFE course caseKai Pata
 
Social media services ecosystem for marginalized youth to access adult educat...
Social media services ecosystem for marginalized youth to access adult educat...Social media services ecosystem for marginalized youth to access adult educat...
Social media services ecosystem for marginalized youth to access adult educat...Kai Pata
 
DesignIT kasutamine kõrghariduse disainimõtlemise praktikas
DesignIT kasutamine kõrghariduse disainimõtlemise praktikasDesignIT kasutamine kõrghariduse disainimõtlemise praktikas
DesignIT kasutamine kõrghariduse disainimõtlemise praktikasKai Pata
 
DesignIT multiplier
DesignIT multiplierDesignIT multiplier
DesignIT multiplierKai Pata
 
Citizen science in education
Citizen science in educationCitizen science in education
Citizen science in educationKai Pata
 
Smartness of the learning ecosystem
Smartness of the learning ecosystemSmartness of the learning ecosystem
Smartness of the learning ecosystemKai Pata
 
Achso opetamispraktikad
Achso opetamispraktikadAchso opetamispraktikad
Achso opetamispraktikadKai Pata
 
Policyworkshop edu map_active citizenship
Policyworkshop edu map_active citizenshipPolicyworkshop edu map_active citizenship
Policyworkshop edu map_active citizenshipKai Pata
 
International perspectives: ICT in education
International perspectives: ICT in educationInternational perspectives: ICT in education
International perspectives: ICT in educationKai Pata
 
Projektikeskkonnad
ProjektikeskkonnadProjektikeskkonnad
ProjektikeskkonnadKai Pata
 
Workshop distributed cognition
Workshop distributed cognitionWorkshop distributed cognition
Workshop distributed cognitionKai Pata
 
Digiruumiga toestatud iseseisev õppimine
Digiruumiga toestatud iseseisev õppimineDigiruumiga toestatud iseseisev õppimine
Digiruumiga toestatud iseseisev õppimineKai Pata
 
Digital learning ecosystem principles in socio technical systems
Digital learning ecosystem principles in socio technical systemsDigital learning ecosystem principles in socio technical systems
Digital learning ecosystem principles in socio technical systemsKai Pata
 
Ecological approaches to educational data
Ecological approaches to educational dataEcological approaches to educational data
Ecological approaches to educational dataKai Pata
 
E-textbook socio-technical regime components
E-textbook socio-technical regime componentsE-textbook socio-technical regime components
E-textbook socio-technical regime componentsKai Pata
 
Elu tehnoloogiamõjudega toimetulek
Elu tehnoloogiamõjudega toimetulekElu tehnoloogiamõjudega toimetulek
Elu tehnoloogiamõjudega toimetulekKai Pata
 

Mais de Kai Pata (20)

Kaasavate õpitehnoloogiatega õpetamise valmidus kõrghariduses.pdf
Kaasavate õpitehnoloogiatega õpetamise valmidus kõrghariduses.pdfKaasavate õpitehnoloogiatega õpetamise valmidus kõrghariduses.pdf
Kaasavate õpitehnoloogiatega õpetamise valmidus kõrghariduses.pdf
 
Learning from Citizen Science though several educational institutions.pptx.pdf
Learning from Citizen Science though several educational institutions.pptx.pdfLearning from Citizen Science though several educational institutions.pptx.pdf
Learning from Citizen Science though several educational institutions.pptx.pdf
 
The guide of best practices on open knowledge activities.pptx.pdf
The guide of best practices on open knowledge activities.pptx.pdfThe guide of best practices on open knowledge activities.pptx.pdf
The guide of best practices on open knowledge activities.pptx.pdf
 
Transformations of scaffolding concept in socio-technical systems.pdf
Transformations of scaffolding concept in socio-technical systems.pdfTransformations of scaffolding concept in socio-technical systems.pdf
Transformations of scaffolding concept in socio-technical systems.pdf
 
Responsive education for sustainable development: LIFE course case
Responsive education for sustainable development: LIFE course caseResponsive education for sustainable development: LIFE course case
Responsive education for sustainable development: LIFE course case
 
Social media services ecosystem for marginalized youth to access adult educat...
Social media services ecosystem for marginalized youth to access adult educat...Social media services ecosystem for marginalized youth to access adult educat...
Social media services ecosystem for marginalized youth to access adult educat...
 
DesignIT kasutamine kõrghariduse disainimõtlemise praktikas
DesignIT kasutamine kõrghariduse disainimõtlemise praktikasDesignIT kasutamine kõrghariduse disainimõtlemise praktikas
DesignIT kasutamine kõrghariduse disainimõtlemise praktikas
 
DesignIT multiplier
DesignIT multiplierDesignIT multiplier
DesignIT multiplier
 
Citizen science in education
Citizen science in educationCitizen science in education
Citizen science in education
 
Smartness of the learning ecosystem
Smartness of the learning ecosystemSmartness of the learning ecosystem
Smartness of the learning ecosystem
 
Achso opetamispraktikad
Achso opetamispraktikadAchso opetamispraktikad
Achso opetamispraktikad
 
Policyworkshop edu map_active citizenship
Policyworkshop edu map_active citizenshipPolicyworkshop edu map_active citizenship
Policyworkshop edu map_active citizenship
 
International perspectives: ICT in education
International perspectives: ICT in educationInternational perspectives: ICT in education
International perspectives: ICT in education
 
Projektikeskkonnad
ProjektikeskkonnadProjektikeskkonnad
Projektikeskkonnad
 
Workshop distributed cognition
Workshop distributed cognitionWorkshop distributed cognition
Workshop distributed cognition
 
Digiruumiga toestatud iseseisev õppimine
Digiruumiga toestatud iseseisev õppimineDigiruumiga toestatud iseseisev õppimine
Digiruumiga toestatud iseseisev õppimine
 
Digital learning ecosystem principles in socio technical systems
Digital learning ecosystem principles in socio technical systemsDigital learning ecosystem principles in socio technical systems
Digital learning ecosystem principles in socio technical systems
 
Ecological approaches to educational data
Ecological approaches to educational dataEcological approaches to educational data
Ecological approaches to educational data
 
E-textbook socio-technical regime components
E-textbook socio-technical regime componentsE-textbook socio-technical regime components
E-textbook socio-technical regime components
 
Elu tehnoloogiamõjudega toimetulek
Elu tehnoloogiamõjudega toimetulekElu tehnoloogiamõjudega toimetulek
Elu tehnoloogiamõjudega toimetulek
 

Ifi7056 loeng1

  • 2. Loengu kava •  Haridustehnoloogia mõiste sisu •  Kaks uuringueesmärki haridustehnoloogilistes uuringutes – teoreetilised avastused ja praktilised rakendused. •  Milline on sinu asutusse sobiv haridustehnoloogi ametikirjeldus ja mis on tema tööülesanded
  • 3. Mis on haridustehnoloogia? •  Haridustehnoloogia mõistega käsitletakse haridust kui tehnoloogiat, st. süstemaatilist protsessi, mis tugineb teatud pedagoogilistel eesmärkidel ja rakendab teatud printsiipe ja strateegiaid nende eesmärkide saavutamiseks. •  Haridustehnoloogia on pedagoogikavaldkond, mis rakendab pedagoogiliste situatsioonide ja õpiprotsessi esilekutsumiseks teatud sõnumite edastamist ja toetuselemente. •  Haridustehnoloogia on õppimise tõhustamiseks loodud süsteemide, meetodite ja vahendite arendamine, rakendamine ja hindamine (NCET, 1969). USA Rahvusliku Haridustehnoloogia Nõukogu (National Council of Educational Technology ehk NCET)
  • 4. Haridustehnoloogia mõiste muutus •  Viimased kümnendid on haridustehnoloogia teooriasse ja praktikasse toonud kaasa palju muudatusi ja väljakutseid. •  Arengud info- ja kommunikatsioonitehnoloogias (IKT) on muutnud ja avardanud õppimise toetamise võimalusi nii klassiruumis ja väljaspool klassi. •  Inimeste õppimise ja teadmise olemuse kohta tehtud avastused, sealhulgas ka avastused, mida on tehtud arvutite kaudu õpetamise abil, on sundinud teadlasi ümber hindama õpetamismetoodikate teoreetilisi aluseid ja haridustehnoloogia mõiste sisu.
  • 5. Mis on haridustehnoloogia? •  Haridustehnoloogia on tehnoloogia kasutamine õppimise ja õpetamise toetamiseks. •  Haridustehnoloogia, mida tuntakse ka kui –  e-õppimist (e-learning), –  õppedisainide tehnoloogiat (instructional technology) –  õpidisainide tehnoloogiat (learning technology), –  „õppesüsteemide disaini” (instructional systems design), •  on tehnoloogia kasutamine õppimisprotsessi toetamiseks. •  Haridustehnoloogia uurimisvaldkonnaks on tehnoloogia niivõrd kui see avaldab mõju õppimisprotsessile – õppematerjalide edastamisele, suhtlemise toetamisele, tagasisidele ja hindamise võimaldamisele.
  • 6. Haridustehnoloogia ja tehnoloogia •  Sotsiaalteadustes on “tehnoloogia” mõistet laiendatud lisaks materiaalsete tehniliste vahendite kirjeldamisele ka intellektuaalsetele ja sotsiaalsetele konstruktidele. •  Tehnoloogia all mõistetakse nii teadmiste organiseerimise viise õppimise eesmärkidel, kui ka erinevaid tehnoloogilisi vahendeid, mille abil õppimisvõimet toetatakse. •  Sotsiaalteadustes on tehnoloogial ka sotsiaalsete väärtuste dimensioon. Braham (1977) rõhutab, et tehnoloogia definitsioonis osaleb ka sotsiaalne keskkond – haridustehnoloogia eesmärgiks on selliste inimtegevuste organiseerimine, mis aitavad meil kohaneda, aktiivselt osaleda ja ära kasutada keskkonda.
  • 7. Haridustehnoloogia määratlusi International Technology Education Association (ITEA) Terms Haridustehnoloogia on multimeedia tehnoloogiate ja audiovisuaalsete vahendite kasutamine õppimise ja õpetamise protsessi edendamiseks. –  Õpetamisel kasutatakse tehnoloogiat vahendina –  Tegeleb IKTga kitsa, pedagoogilise eesmärgi ulatuses –  Peaeesmärk on õppimise ja õpetamise edendamine Association of Educational Communications and Technology AECT Definition and Terminology Committee Haridustehnoloogia on õppimise edendamise ja oskuste arendamisega seotud uurimine ja eetiline tegevus, milles luuakse, rakendatakse ja hallatakse sobivaid tehnoloogilisi protsesse ja ressursse.
  • 8. Haridustehnoloogia ühiskonnas •  Haridustehnoloogia on süsteemne lähenemine teooriate, metoodikate ja tehnoloogiliste vahendite rakendamisele probleemide lahendamise eesmärgil erinevates teadmise vormidega seotud valdkondades. •  Haridustehnoloogia eesmärgiks on: –  Disainida, arendada ja hinnata inimeste ning tehnoloogiliste ressursside efektiivsust, et toetada õppimise kõiki aspekte; –  Olla suunavaks jõuks haridussüsteemide ja õppimispraktikate muutmisel, et aidata kaasa muutustele ühiskonnas. Luppicini, R. (2005). A Systems Definition of Educational Technology in Society. Educational Technology & Society, 8 (3),103-109.
  • 9. Kes teist on haridustehnoloogid? •  Haridusministeeriumide või õppekava-instituutide juures töötavad hariduspoliitika kavandajad, konsultandid haridusseadusandluse, õppekava- arenduse ning õpikute ja õppekavade hindamise või akrediteerimise spetsialistid, haridusringkonna või institutsiooni tasandi õppekava-arenduse spetsialistid. •  Õpitarkvara, õppematerjalide, Interneti- õpikeskkondade, kaugkoolituskursuste ja töökoha- tugisüsteemide õpidisainerid ja õppimise toetajad, IKT- vahendusel toimuva õpitegevuse loojad koolides. •  Õppimise seaduspärasuste uurijad IKT vahendite abil
  • 10. Haridustehnoloogid kui uurijad •  Haridustehnoloogid kui uurijad, peaks endale püstitama kahte tüüpi uuringueesmärke (Cronbach ja Suppes, 1969) : –  “õppimisteooria täpsustamisele suunatud” uuringute eesmärk kirjeldada reaalsust, anda sellele tähendus ja selgitada põhjus-tagajärg seoseid õppimise kohta. –  “Õpitegevuse parandamisele ja õpi- ning õppedisainide loomisele suunatud” tegevus, mille abil nad soovivad reaalsust mõjutada, kasutades eelpool kirjeldatud moel loodud teooriate printsiipe erinevates õpetamissituatsioonides.
  • 11. Eesmärk: Õppimisteooriad •  Õppimisteooria on “kogum printsiipe ja seadusi õppimise olemuse kohta " (lk. 3), mis “sisaldab kirjelduste kogumi selle kohta, mis algatab õppimise, kuidas õppimise protsess toimub ja mis on õppimise tulemus " (lk 9) (Driscoll, 1994). •  Õppimisteooriad kirjeldavad ja selgitavad õppimise olemust ja ennustavad õppimise tulemust. •  Õppimisteooriad on üldised ja annavad vähe konkreetseid juhiseid, kuidas neid mingites olukordades rakendada.
  • 12. Sotsiaal-konstruktivistlik Õppimisteooriad õppimise paradigma juhtumid ja probleemid Mõtlemisopreatsioonide keerukus Komplekssed oskused ja integreeritud teadmised ühine teadmiste konstrueerimine uurimuse läbiviimine otsuste tegemine Kognitiivse õppimise paradigma Biheivioristlik paradigma e-loengumaterjal, Baasoskused ja teadmised drillprogramm või tutoorial teadmiste test Teadmiste edastamine Teadmiste konstrueerimine Õpetamise paradigma
  • 13. Eesmärk: Õpi- ja õppedisaini teooriad •  ...on teooriad, mis loovad mingist õppimisteooriast lähtudes konkreetsed rakendamise suunised teatud õpetamissituatsiooni jaoks. Instructional-design theories and models: A new paradigm of Instructional Theory (1999). •  C. Reigeluth (1999) määratleb õpi- ja õppedisaini teooria kui disainile orienteeritud lähenemisviisi õpetamisele, mille eesmärgiks on pakkuda täpseid, eesmärgipäraselt õppimisteooriat arvestavaid juhiseid, kuidas aidata inimestel paremini õppida.
  • 14. Õpi- ja õppedisaini erinevused (Kusnets, 2006)
  • 15. Õpi- ja õppedisaini erinevused •  Õppedisain käsitleb kogu õppeprotsessi (eesmärgistamine; sisu planeerimine, õppeprotsessi läbiviimine, hindamine jms), kus põhirõhk on õpetamisprotsessil ja juhendamisel, samas õpidisain keskendub konkreetselt õpiülesannete ja -tegevuste planeerimisele ja loomisele, pannes põhirõhu õppija õppimisprotsessile (Kusnets, 2006).
  • 16. Õpi-ja õppedisaini teooriad •  Snelbecker (1999) on väitnud, et nii kontseptuaalselt kui ka praktiliselt on oluline, et õpi- ja õppedisaini teooria loomine oleks uuringu peamine eesmärk. •  Õpi- ja õppedisaine ei tohiks luua õppimise olemuse uuringute kõrvalproduktina, või lähtudes teiste teadlaste poolt loodud teoreetilistest seisukohtadest. •  See suurendaks tõenäosust, et metoodikates keskendutakse antud situatsioonis õppimise olulistele aspektidele, mitte ei püüta suruda õpetamismetoodikat, õppimisprotsesse ja õppimise oodatavaid tulemusi vägisi mingi teooria raamidesse, mis ei pruugi olla loodud selle situatsiooni kirjeldamiseks.
  • 17. Muutused õpi ja õppedisainide fookuses 1975 1985 1990 2005 Olemasoleva teadmise Olemasoleva teadmise Uue teadmise ära õppimine aktiivne taasloomine loomine (omandamine) (konstrueerimine) (sünteesimine, Teiste poolt juhitud õppimine Enese poolt juhitud õppimine abduktsioon) Kohanev õppimine Üksi Koos teistega Drillprogrammid ja Foorumid, õpihaldussüsteemid tutoorialid Personaalne õpikeskkond Simulatsiooniprogrammid Võrgustikud ja kogukonnad Kontrollitud õpikeskkond Isearenev õpikeskkond Institutsionaalselt suletud õpikeskkond Kõigile avatud õpikeskkond
  • 18. Õpi- ja õppedisaini teooriad •  C. Reigeluth’i (1999) definitsioon õpi- ja õppedisaini teooriatest on praktilise suunitlusega, kuid terve hulk õpi- ja õppedisaini teooriatest kirjutavaid teadlasi (Cobb, 2001; Edelson, 2002; Sweller, 2004) on toonud välja ka disainiteooriate teoreetilise olemuse. •  Cobb (2001) nimetab näiteks, et disainiteooriate eesmärgiks on õppimisteooriate “vettpidavuse” kontrollimine. Disainiteooriate loomisel ja rakendamisel kontrollitud teoreetiliste teadmiste väärtus õppimisteooriate kohta on suurem, sest neid toetavad praktilised eksperimendid. •  Sweller (2004) on väitnud, et teatud õpi- ja õppedisainide efektiivsus võrreldes teistega annab meile tagasisidet ka inimese kognitiivse süsteemi struktuurist ja toimimisest.
  • 19. Õpi- ja õppedisaini teooriad •  Edelson (2000) on sõnastanud disaini kaudu uurimise paradigma, mille järgi on disainiteooriate loomine oma olemuselt kolme tüüpi teooriate arendamine ja täpsustamine: –  ‘domääniteooriad’ (e. õppimisteooriad teatud kontekstis) iseloomustavad õppimise väljakutseid ja võimalusi teatud õpetamise ja õppimise kontekstis ning kirjeldavad mudeleid, kuidas õpilased selles kontekstis õpivad ja millised on õppimise soovitud tulemused; –  ‘disainiprintsiibid’ sisaldavad informatsiooni antud olukorras efektiivse õpi- või õppedisaini omaduste kohta –  ‘disaini metoodikad’ annavad täpsed juhtnöörid õpi- või õppedisaini loomiseks. •  Domääniteooriad on orienteeritud õppimisteooriale, disainiprintsiibid ja -metoodikad õpitegevuse mõjutamisele.
  • 20. Õppimisteooria täpsustamisele suunatud arendusuuringud •  Cobb (2001) on välja töötanud 4-sammulise strateegia õppimisteooriate testimiseks, mis algab: –  õppimisteooria lähtekohtade formuleerimisest, –  jätkub õppimisteooriast lähtuvate õpi- või õppedisaini printsiipide väljatöötamisega –  ja nende tõlkimisega konkreetseks õpetamismeetodite jadaks, mida teatud abivahenditega tehakse –  ning lõpeb õpi- või õppedisaini rakendamise efektiivuse hindamisega antud õppimisteooria valguses, mis aitab õppimisteooriat täpsustada.
  • 21. Õpitegevuse parandamisele suunatud arendusuuringud •  Reigeluth (1999) näeb õpi- ja õppedisaini teooriatel eelkõige õpitegevuse tulemuste parandamisele suunatud eesmärki. •  Iga õpi- või õppedisaini teooria koosneb C. Reigeluthi arvates õpetamismeetodite detailsete komponentide väljaselgitamisest, andes õpetajatele täpsed juhised, kuidas efektiivselt toetada ja suunata õppimist teatud olukordades.
  • 22. Õpitegevuse parandamisele suunatud arendusuuringud •  Õpi- või õppedisainiteooria loomine Reigeluth’ i (1999) arvates on pidev protsess, kus testitakse erinevaid õpetamismeetodeid, selgitatakse nendega saavutatud õpitulemusi õpi- või õppedisaini aluseks olevate teoreetiliste seisukohtade (domääniteooria) valguses ja vajadusel täiendatakse metoodikaid nii praktiliste õpetamistulemuste kui ka teoreetiliste õpetamisteooriatest tulenevate seisukohtade valguses.
  • 23. Arendusuuringu komponendid õpitegevuse parandamiseks •  Reigeluth (1999) toob välja õpi- või õppedisaini teooria loomise järgmised etapid: –  Olukorra määratlemine, kus õppimine hakkab toimuma. –  Õppimise soovitavate tulemuste määratlemine. –  Antud olukorras sobiva õppimisteooria kui teoreetilise tausta konkretiseerimine. –  Teooriast lähtuvate parimate metoodikate määratlemine õpiprotsessi toetamiseks. –  Antud situatsioonis õpiprotsessi toetamiseks sobivate vahendite ja tehnoloogiate valimine. –  Õppijate määratlemine, kelle jaoks loodav õpidisain peaks mõjuma tulemuslikult.
  • 24. Teoreetilise ja praktilise eesmärgi seotus õpi- ja õppedisaini teooriate loomisel •  Edelson (2002) on soovitanud, et õppimisteooria ja õpidisaini teooria loomise/valideerimise seisukohast on oluline selle praktiline rakendamine õpetamissituatsioonis, mis paljastab ebakõlad ja puudujäägid teoorias. •  Edelsoni arvates on õpidisani teooriate loomisel oluline edasi-tagasi liikumine “teooria täpsustamisele” ja õpitegevuse parandamisele” suunatud eesmärkide vahel, mille käigus ei saa me enam eristada puhast ühesuunalist disainitsüklit kummagi eesmärgi saavutamiseks.
  • 25. Arendusuuringute eesmärgid •  Uurijate tegevused “Teooria täpsustamisele suunatud” ja “Õpitegevuse parandamisele suunatud” uuringutes on erinevad. ÕPPIMISTEOORIA Teooria täpsustamisele suunatud ÕPI- VÕI RAKENDATAKSE ÕPITEGEVUS ÕPPEDISAIN ÕPITEGEVUS Õpitegevuse parandamisele suunatud ÕPPIMISTEOORIA LUUAKSE VÕI ÕPI- VÕI ÕPPEDISAIN MUUDETAKSE
  • 26. Seminariks •  Loe läbi üks loetelus olevatest artiklitest. •  Kasutades loengumaterjalides ja artiklis toodud väiteid, loo haridustehnoloogi ametipositsiooni töökirjeldus oma (praeguse/ tulevase)asutuse jaoks (vähemalt 10 lauset) ja postita see seminari foorumisse. •  Loe läbi teiste üliõpilaste poolt postitatud kirjeldused ning anna oma põhjendatud hinnang vähemalt ühe üliõpilase ametikirjelduse sobivusele antud asutuse kontekstis (5 lauset).
  • 27. Seminariks •  http://www.scribd.com/doc/31144190/Kes- on-haridustehnoloog •  http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri/teemad/ ekutsekool/haridustehnoloogia •  http://www.e-ope.ee/_download/ euni_repository/file/1402/ Haridustehnoloogia1.pdf
  • 28. Seminariks •  Januszewski, A. (2004). The Meanings of Educational Technology AECT Definition and Terminology Committee document #MM4.0 •  http://www.tlu.ee/~kpata/haridustehnoloogiaTLU/ defineeducationaltechnology.pdf •  R. Luppicini (2005). A Systems Definition of Educational Technology in Society Educational Technology & Society, 8 (3), 103-109. •  http://www.tlu.ee/~kpata/haridustehnoloogiaTLU/ defineeductechology.pdf