1. 29. mai 1873 -29.oktoober 1918 Koostaja: Irina Šulgina Kohtla-Järve TammikuGümnaasium RUDOLF TOBIAS

2. Rudolf Tobiasolieesti helilooja, organist ja koorijuht, kesomandasesimeseeestlasenaprofessionaalsemuusikaliseerihariduseniiheliloojakui ka organistierialal. Tobias on kirjutanudEestiesimesedinstrumentaalsedhelitööd.

3. Rudolf Tobias sündisköstriperekonnas. Esimesedmuusikaalasedteadmisedomandastaisalt Johannes Tobiaselt, kesoliteeninudKäinakogudusejaKullamaa koguduseköstrina. TobiasenoorpõlvmöödusisaehitatudmajasHaapsalusSadamatänav23. Johannes Tobiaseperekonnasoli 13 last, Rudolf oliteine laps. Komponeerimistkatsetasta juba varakult. Esimesedteadaolevadheliloomingukatsetused on säilinud 1882. aastast, mil Tobias oliüheksa-aastane. Aastal 1885 astustaHaapsaluKreiskooli, õppideskohalikupianisti Catharina von Gernetikäe all klaverit. Peale õpinguidnaasistavanematejuurdeKullamaale. Elulugu

5. Aastal 1889 suundustaTallinna Nikolai Gümnaasiumi (praegune Gustav AdolfiGümnaasium), kussooritaskoduõpetajaametieksami. SamaaegseltõppistaTallinnaToomkirikuorganisti Ernst Reinickejuhendamiselorelitjamuusikateooriat. Aastal 1893 astus Tobias PeterburiKonservatoorumi, õppidesorelit Louis Homiliusejakompositsiooni professor Nikolai Rimski-Korsakovijuures. Neliaastathiljemlõpetastakonservatooriumikahelerialal. Omalõputöönakirjutastakantaadi "Johannes Damaskusest". Aastatel 1898–1904 töötasPeterburiEestiJaanikoguduseorganistijakoorijuhina, kandesette ka mitmeidomahelitöid. Aastal 1904 asuselamaTartusse, tegutsedesmuusikaõpetajanaerinevateskoolides. Finantsolukorraraskenedessiirdus 1908. aastalLääne-Euroopasse, tutvudesmitmeteEuroopalinnademuusikajakultuurieluganingkirjutas ka mitmeidheliteoseid.

6. Aastal 1910 asus Tobias elamaBerliini, kusteenisleibaniiorganistinakui ka ajakirjanikuna. Aastal 1911 saitaSaksaHeliloojateLiidu (GenossenschaftDeutscherTonsetzer) hindamiskomisjoniliikmeks. Aastal 1914 sai Tobias Saksakodakondsuse. Rudolf Tobias suri 29. oktoobril 1918. aastalkopsupõletikutagajärjelningmaetiBerliiniWilmersdorfisurnuaeda. 7. juunil 1992. aastaltoodiTobiasepõrmEestisseningmaetiümbertemakodukohtaKullamaale.

7. Rudolf Tobiast oli kujutatud 50-kroonisel rahatähel

8. Rudolf Tobias on esimeneprofessionaalneeestihelilooja. Ta kirjutaseestiesimesesümfooniliseteose - avamängu "Julius Caesar" (1896), esimesekantaadi ("Johannes Damaskusest" solistidele, segakoorile, orelilejaorkestrile, 1897), esimeseklaverikontserdi (d-moll, 1897), esimeseklaverisonaadi (1897, millestkahjuks on säilinudvaidFinaalc-moll), esimesekeelpillikvarteti (d-moll, 1899), esimeseoratooriumi ("Joonaselähetamine", 1909), esimeseprogrammilisehelitöö ("Walpurgiburlesk", 1910). Tobiaseloodud on ka eestiesimesedpolüfoonilisedteosed (Fugettklaverilee-moll, 1897, Fuugaoreliled-moll 1898?) ningesimesedarvestatavadklaveriteosed ("Sügispildikesed" 1892, MenuettF-duur 1893 jt). Ainestiku on tasagelileidnudniiPiiblistkui "Kalevipojast". Looming

9. Koorimuusikat on Tobias kirjutanudsuhteliseltvähe, kuidsellel on eestikoorimuusikasvägaolulinekoht.MitmedteosedkirjutastaPeterburiJaanikirikukoorile, sealhulgastuntudminiatuurid "Largo" ehk "Eksteie tea" (tekstPiiblist, lauluteemaolevatsündinudnelipühadeajalmängitudoreliimprovisatsioonist), "Otsekuihirv" (psalm 42) . Koorimuusika

10. Väiksemad vaimulikud teosed Orkestriteosed Oreliteosed Klaveriteosed Kammermuusika Kooriteosed TEOSED

11. skulptor Roman Espenberg-Haavamägi