Viitamist ja kasutatud kirjanduse koostamist tutvustav slaidikava põhikooli õpilastele

1. VIITAMINE KIRJALIKES TÖÖDES,
KASUTATUD KIRJANDUSE LOETELU
KOOSTAMINE
Kairi Jaaksaar

2. Eestis ei ole kokkulepitud ühtses
viitamissüsteemis. Igal õppeasutusel või
teadusasutusel on välja kujunenud oma reeglid.
Enne töö kirjutamist uuri kindlasti, millised
nõuded kirjalike tööde vormistamisele kehtivad
sinu koolis.
Töös peab olema selgelt eristatav, millised töö
tulemused ja tekstid kuuluvad töö teostajale,
millised teistele autoritele. Iga lõigu või lause
lõppu, mis ei ole töö autori enda mõte, tuleb
lisada viide algallikale.

3.  Viited ja kasutatud allikate loetelu peab olema
vormistatud korrektselt, et tööga tutvuja saaks
vajadusel lugeda ka algtekste (leiaks
raamatukogust või internetist vastava teksti üles).
 Viitamissüsteem peab kogu töö ulatuses
olema ühtne.
 Kasutatud kirjanduse loetelus peavad olema
märgitud kõik töös kasutatud allikad, ning
loetelus olevatele allikatele peab olema töös ka
viidatud.

4. VIITAMISSÜSTEEMID
 Nimeline viitamine-kasutatakse enim; viites
on autori perekonnanimi ja viidatava teose
ilmumise aasta.
Näide: (Kogermann, 1989)
 Numbriline viitamine - lõigu lõppu
ümarsulgudesse lisatakse number,
mitmendal kohal on allikas kasutatud
materjalide loetelus, samuti leheküljed, kust
lõik sellest raamatust pärineb (v.a interneti
lehekülg).
Näide: Astrid Lindgren on Rootsi
lastekirjanik, kelle raamatuid on tõlgitud
enam kui 70 keelde. (2, lk 156)

5. KASUTATUD KIRJANDUSE LOETELU
Sõltuvalt viitamissüsteemist esitatakse
raamatute loetelu kas tähestikulises
järjekorras (nimeline viitamine) või vastavalt
viitamisjärjekorrale (numbriline viitamine).
NB! Esitluste koostamisel arvutis peab
viimasel slaidil olema märgitud kõik
kasutatud allikad k.a. viited piltide
skeemid jmt. illustreeriva materjali
päritolule.

6. VIITEKIRJE KOOSTAMINE
 Raamat
Lõugas, V. Arheoloogia Eestimaa teedel.
Tallinn: Valgus, 1989.
 Autorita allikas
Tööturg Eesti Vabariigis 1918-1940. Tln: TTÜ,
1994, 84 lk.
 Artikkel ajakirjast või ajalehest
Otsing, A. Pentium tootmises ja turul. -
Arvutimaailm, 1994, nr 3, lk 22-24.

7.  Õigusakt
-akti nimetus
-akti vastuvõtmise aeg
-allikas, milles akt ametlikult on avaldatud.
Perekonnaseadus. 1994. - RT I, 75,1326.
 Artikkel interneti koduleheküljelt
Praust, V. Appi tulevad matemaatika ja salakiri.
URL= http://home.delfi.ee/~vpraust. 09.10 2002.
 Arhiivimaterjal
- arhiivi nimetus, fond, nimistu, säilitusühiku
number ja lehekülg, kust andmed võeti.
Riiklik Keskarhiiv. Fond 80. Riigikogu. SÜ 46, lk 21-
26.

8. PILDID, JOONISED JM ILLUSTREERIV MATERJAL
 Tee kindlaks pildi, joonise jm illustreeriva materjali
autor
 Lisa sulgudes pildi või joonise autori nimi pildi
allkirja (ka siis kui oled illustreeriva materjali ise
teinud tuleb allkirja lisada sinu nimi)
 Kui autorit pole võimalik kindlaks teha, tuleb lisada
pildi allkirja pildi päritolu (viide pildi asukohale)

9. KASUTATUD ALLIKAD
 Nõuded vihikutele ja kirjalikele töödele.
http://www.laagrik.edu.ee/koduleht/dokumendid/n%
C3%B5uded%20vihikutele%20ja%20kirjalike%20t
%C3%B6%C3%B6dele.pdf . 1.11.2010