1. 1789 - 1799 SUUR PRANTSUSE REVOLUTSIOON

2. Kuningavõimu suhtumine riiki ja seal elavatesse inimestesse enne revolutsiooni puhkemist “Riik – see olen mina” – Louis XIV “Pärast meid tulgu või veeuputus” – Louis XV “Rahvas – see raibe söögu heinu” – üks kõrge riigiametnik “Söögu siis saia.” – kuninganna Marie –Antoinette pärast seda, kui talle öeldi, et tema alamatel ei ole leiba, mida süüa.

3. Louis XVI –Prantsusmaa kuningas revolutsiooni puhkemise ajal

4. MARIE ANTOINETTE ehk AUSTERLANNA

5. Prantsuse revolutsiooni puhkemise põhjused. Vilets majanduslik olukord- rahvast rõhusid suured maksud, kuningakoda kulutas raha luksuslikule elustiilile, tööpuudus, toiduainete kallinemine, suured riigivõlad – õpik lk. 76 joonised Seisuste vahelised kohustused ja õigused jagunesid ebaõiglaselt (lk. 76 joonis 1 ja 2). I ja II seisusel puudusid kohustused riigi ees, neil olid ainult õigused. III seisus – nende kanda oli suur maksukoorem, puudus õigus riigi asjades kaasa rääkida. Riik satub üha enam kriisi.

6. KOLMAS SEISUS

8. 17. juuni – Rahvuskogu loomine ja nn “pallimängusaali vanne”

11. Asutav Kogu kaotab seisuslikud privileegid.

12. Võetakse vastu “Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon “

13. Kirikumaade riigistamine

15. Iga poliitilise liidu eesmärk on inimese loomulike ja võõrandamatute õiguste kaitsmine. Need õigused on vabadus, omand, julgeolek ja vastupanu rõhumisele

17. Seadusandliku kogu saadikud jagunesid kolme suuremasse rühma

19. Prantsusmaa kuulutab sõja Austriale

20. “Isamaa on hädaohus” – tuhanded astuvad sõjaväkke vabatahtlikult. Umbes sel ajal tekib ka populaarne laul “Marseljees,” millest hiljem saab Prantsusmaa hümn

22. I vabariik Prantsusmaal Uus rahvaesindus ehk parlament kannab nime Rahvuskonvent 22. september 1792 – kuulutatakse Prantsusmaa vabariigiks. Kuningal ja tema pooldajatel ei ole riigis enam mingit võimu.

23. Rahvuskonvendi jagunemine 1792

24. 21. jaanuar 1793 – giljotineeriti Louis XVI e. Louis Capet

25. 1793 – raske aasta noorele vabariigile Kevadel Vendées rojalistide ehk kuningavõimu pooldajate mäss Prantsusmaale kuulutavad sõja Austria, Preisimaa, Inglismaa, Hispaania, Holland – “Prantsuse kuninga küsimus on kõikide kuningate küsimus” Moodustatakse Rahvapäästekomitee, mille juhiks sai George Danton

26. Jakobiinide võimuletulek 1793 mai – juuni – Žirondiinid kukutatakse võimult rahvaülestõusu tulemusena ning võim läheb nende endistele kaasvõitlejatele jakobiinidele. Algab ka žirondiinide hukkamine

27. 1793 juuli – 1794 jakobiinide diktatuuri aeg

28. Diktatuuri aeg 14. juuli 1793 tapeti revolutsiooni üks juhte Jean Paul Marat. Jakobiinid kutsusid üles selle mõrva eest kättemaksta Rahvapäästekomitee etteotsa sai advokaadiharidusega Maximilian Robespierre, kes oli kõigi suhtes sallimatu. Jakobiinid hakkavad arreteerima ja lasevad hukata hulgaliselt oma poliitilisi vastaseid – puhkeb piiramatu terror. Sellel perioodil hukati 50 000 inimest, kellest enamus pärines lihtrahva hulgast

29. Jean Paul Marat tapmine Charlotte Corday poolt on inspireerinud paljusid kunstnikke ja kirjanikke

30. Giljotiin – mehaaniline tapamasin, mis muutus omamoodi revolutsiooni sümboliks

31. Terrori ja diktatuuri lõpp Robespierre laskis hukata ka oma lähimad võitluskaaslased N:G. Danton. 1793 giljotineeriti ka Marie Antoinette Rahva seas ja Rahvuskonvendis süvenes rahulolematus Robespierre ja tema lähikondlaste võimuga. 27. juuli 1794 (vabariigi II aastapäeval) –Robespierre ja tema lähikondlased arreteeriti – hüüded “Kadugu türann” ning hukati järgmisel päeval

32. Direktooriumi aeg ja revolutsiooni lõpp 1796 - 1799 Rahvuskonvendis said peale terrori lõppu võimule jakobiinide vastased, keda on poliitiliselt raske määratleda. Tegu oli inimestega, kes olid revolutsiooni ajal rikastunud ning ei soovinud nüüd, et miski nende varanduslikku või muud positsiooni ohustaks. 1795 võeti vastu uus põhiseadus, millega Prantsusmaa jäi vabariigiks. Seadusandlikku võimu teostas Seadusandlik Korpus, valitsus kandis nime Direktoorium. 1799 tuleb Prantsusmaal võimule Napoleon Bonaparte, mida peetakse Vabariigi lõpuks – algas konsulaadi ajastu.