2. Realismi põhiseisukohad Realism on kunstistiil, mis tekkis Prantsusmaal pärast 1848. aasta revolutsiooni. Realism on kunstivool, mis taotleb ümbritseva, maalitava tõetruud ilustamata kujutamist. Seda viljeleti kogu Euroopas ja ka Venemaal 19. sajandi lõpuni.
3. ........ Realism hülgas romantismile omase kujutluslikkuse ja akadeemilise formalismi. Realism oli romantismi vastand. Kui romantikud kujutasid üllaid tundeid, siis realistid leidsid selle põlastusväärse olevat ja üritasid ümbritsevat tõetruult ja ilustamata kujutada.
4. ..... Nendelt oodati objektiivsust. Nad maalisid seda, mida nägid. See oli akadeemilise kunsti pooldajatele vastumeelt. Nende arvates olid maalidel kujutatud asjad kunsti jaoks alaväärtuslikud ja labased (nt. igapäevaelu, lihtrahvas, tööstusstseen).
6. Gustave Courbet- realistliku koolkonna peaesindaja. Meeldis maalida oma kaasaja olustikku. Tema maalides puudus ülevus, kuid nad mõjusid tõsiselt ja väga mehelikult. Tema eluajal heideti talle ette labasust ja liigset mässumeelsust“Kiviraidurid”
8. Francois Millet – pühendus talupoegade ja maaelu kujutamisele, mis mõjusid kurvameelsetena. “Õhtupalve” “Vilajpeade korjajad”
9. Venemaa realism Venemaal tegutses Rändnäituste Ühing. Selle liikmed korraldasid alates 1871. aasta kevadest mitmel pool Venemaal näitusi. Viimane neljakümne kaheksast näitusest toimus aastal 1923. Nende eesmärk oli tutvustada ja propageerida Venemaal vene realistlikku kunsti. Kunstnikud kujutasid stseene rahva elust ja Venemaa ajaloost, esitasid progressiivsete kultuuritegelaste portreid, näitasid kodumaa looduse ilu. Sageli olid teosed teravalt kriitilised ja tsarismi väärnähtuste vastased.
