1. TAASISESEISVUNUD EESTI
KUNST
MARI-ANN VALDRE 12B
(Alice Kask. 1998)

2. AJASTU ÜLDISELOOM
 Esikohale tõusid foto, installatsioon, performance ja video.
 Hea kunsti tunnuseks sai olevikulisus ning fokuseeritus mingile
problemaatikale.
 Institutsiooniline kriis
 Edukalt tegutsesid täiesti uutel alustel loodud uued
institutsioonid nagu Sorose Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus
(alates 1999. aastast Kaasaegse Kunsti Keskus) ja Eesti
Kultuurkapital.
 Põlvkondade lõhestumine:
noored uuendusmeelsed
ja vanad.
(Peeter Allik. Vabadus. 2007)

3. MAALIKUNST
Alice Kask
Marko Mäetamm ja Kaido Ole
Marko Mäetamm. „Inimese elu“. 2000
(Kaido Ole. Nimeta. 2000)

4. (Marko
Mäe-
tamm.
Super-
natural.
2000)

5. PEETER ALLIK(1966-...)
Maalikunst ja graafika hakkas baseeruma
eelkõige fotol, nagu tõestab näiteks ka Peeter
Alliku looming.
Õppis Tartu kunstikoolis,
Tartu ülikoolis ja EKAs.
Neopop ja sürrealism.
Kursi koolkond ja Academia
Non Grata
Õlimaal, linoollõige, graafika,
installatsioonid.
Ühiskonnakriitilisus.
VIGALA SASS JA SAATANLIK JÄNES – LASTE
TERVISE RIKKUJA - KAS SIIS SEE ONGI SEE RIIK,
MILLE EEST MEIE KUNAGI VÕITLESIME. 1997

6. FOTOGRAAFIA
Fotograafidest tõusid 1990. aastate alguses esile Peeter
Maria Laurits (1962) ja Herkki-Erich Merila (1964) rühmitusest
DeStudio, Toomas Kalve, Peeter Linnap (1960), Eve Kiiler
(1960), Toomas Volkmann (1961)
Peeter Maria Laurits. Herkki-Erich Merila

7. PERFORMANCE ’ID
Siim-Tanel Annus ja Jaak Arro –
eelkõige romantilised ja pool-
religioossed etendused.
RÜHM T (Raoul Kurvitz, Urmas Muru,
Hasso Krull jt) – absurdsed,
agressiivsed etendused
(Siim-Tanel Annus. Performance. 1982)

8. VIDEOKUNST JA ELEKTROONILINE KUNST
(Kai Kaljo. Videoinstallatsioon „Luuser“. 1997)
Mujal maailmas kogus populaarsust juba kuuekümnendatel.
Raivo Kelomees – esimene videokunstiga esinenud kunstnik
Jaan Toomik–videoinstallatsioonid ja maalid
Kai Kaljo
Ando Keskküla
Marko Laimre
Ene-Liis Semper
(Ando Keskküla. Videoinstallatsioon
„Hingus“ . 1999)

9. KUMU
Hoone ehitust alustati 2002. aastal. Valmides sai uus muuseum nimeks
Kumu kunstimuuseum, mis avas uksed 18. veebruaril 2006.

10. KÜSIMUSED JA VASTUSED
1. Millised suured muutused toimusid meie kunstielus
vahetult pärast Eesti taasiseseisvumist?
Pärast taasiseseisvumist ei olnud kunstid enam NSVL poolt
kontrollitud ning kunstnikele jäeti vabad käed. Seetõttu
tõusidki populaarseteks foto, video ja performance’id.
2. Millised institutsioonid loodi eesti kunsti ja laiemalt kogu
kultuuri toetuseks?
Kaasaegse Eesti Kunsti Keskus ja Eesti Kultuurkapital.
4. Kuidas on muutunud Eestis suhtumine fotosse?
Nõukogude ajal ei kuulunud foto kunstiliikide alla.
Taasiseseisvumise järgsel ajal hakati fotograafiat
eraldiseisva kunstiliigina võtma.

11. 5. Kes on soodustanud foto kasutust kunstis, kes esinenud
fotodega suurnäitustel?
Liina Siib ja Peeter Laurits
6. Kirjelda meie video- ja elektroonilise kunsti lühikest, kuid
edukat ajalugu.
Kuna eestlastel oli suletud ühiskonnast tingitud uute ideede
kiire pealevoolavus ja ei oldud klišeelikud. Kunstnikud said
rahvusvahelisel areenil kiiresti tuntuks ja olid populaarsed.
7. Mis on KUMU? Mille poolest on ta meil eriline?
KUMU on Eesti Kunstimuuseum, mis ehitati aastal 2005.
Eriline on ta selle poolest, et meie riigil ei olnud ainukesena
Euroopas oma spetsiaalselt ehitatud kunstimuuseumit.

12. NOOR KUNSTNIK LIIS KOGER
http://www.liis.ee/liis/Pildid___Photos.html

13. www.cca.ee Arhiiv
KAASAEGSE KUNSTI KESKUS
1992. aastast praeguse ajani.
Prioriteedid on:
Nüüdisaegse kunsti kohta info kogumine ja vahetamine
Eestis loodud kunsti vahendamine rahvusvahelistel üritustel
Kaasaegse kunsti digitaalne arhiveerimine
Uute kunstitrendide defineerimine ja raamatute väljaandmine

14. EESTI KULTUURKAPITAL
Esimest korda loodi kultuurkapital aastal 1919, suleti 1941,
taasavati 1994.
Tegevuse eesmärk on kunstide, rahvakultuuri, kehakultuuri ja
spordi ning kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise
toetamine rahaliste vahendite sihipärase kogumise ja
sihtotstarbelise jagamise kaudu.

15. KURSI KOOLKOND ACADEMIA NON GRATA
1988. aastal loodud rühmitus Alternatiivne kunstikõrgkool
Ühendas 9-t kunstnikku: Loodi aastal 1998 (Al Paldrok, Reiu
Tüür)
Ilmar Kruusamäe, Peeter Allik,
Albert Gulk, Imat Suumann, Priit Kujutavale kunstile spetsialiseeru-
Pangsepp, Marko Mäetamm, Priit nud õppeasutus:
Pajos, Reiu Tüür, Külli Suitso
kultuurivaldkondade süntees,
kunstiisiksuste väljakujundamine,
ebastandartsed õpetamismeetodid
(Ilmar Kruusamäe.
Kunstnik Marko
Mäetamme peegelpilt.
2000)