SlideShare uma empresa Scribd logo
1 de 15
KÕRB
Milliseid kõrbeid on olemas?
•
•
•
•
•
•
•

liivakõrb
kivikõrb
savikõrb
soolakõrb
külmakõrb
jääkõrb
Nende ühine tunnus on, et seal pole vett. Kõrbes
sajab kuni 250 mm aastas. Ning aurumine ületab
sademete hulka mitmekordselt.
Elutingimused taimedel
• Kõrbetes ja poolkõrbetes on suhteliselt vähe taimi.
Põhjuseks on vee puudus.
• Paljudel kõrbetaimedel on pikad juured, mille abil
nad sügavalt maa seest vett kätte saavad.
Taimed kõrbes, prosoopis
• Prosoopis on taim, mille juured ulatuvad 30 meetri
sügavusele.
Taimed Kõrbes
• Datlipalm on kõrbes kõige levinum palmiliik. Leidub
peamiselt Saharas, Araabias.
• Ta on sealse kliimaga hästi kohanenud. Kuid ta
kasvab ka väljaspool kõrbe.
• Datlipalm elab kuni 200 aastaseks.
Harjashein
• Harjashein kasvab puhmastes luidete vahelistes
nõgudes.
• Tuul saab nendest kähku jagu: puhub juurtelt liiva või
matab taime üleni liiva alla.
Kaktus
• Kaktused on sukulendid ehk taimed, mis varuvad
oma lihakatesse vartesse või lehtedesse
veetagavarasid
• Looduslikult kasvavad kaktused ainult Ameerika
mandril.
• Olemas on väga erineva suurusega kaktuseid.
Kõrbetarn
• Kõrbetarn on heaks toiduks kõrbeloomadele.
• Kasvult on ta madal, kuni 20 cm kõrgune. Juured on
see-eest maapinna lähedal laiali.
• Aastas kasvavad need 8 cm pikemaks. Nii haarab taim
endale väga suure ala , mis võimaldab paremini vett
hankida ja ennast levitada.
Loomad
• Kõrbes elavad loomad peavad võitlema ellujäämise
nimel mitmete vaenulike ja raskete tingimustega.
• Taimtoidulised imetajad:
rohtlajänes, vöötorav, kaamel.
• Lihatoidulised imetajad:
koiott, fennek, välerebane, mäger.
• Närilised: kukkurrott, hüpiklased, hiired, mutid.
• Linnud: kaktuse käblik, haldjaskakk, voltpeakotkas.
• Roomajad: varaanid, sisalikud, vöösabad.
• Lülijalgsed: karakurt, rohutirtsud, meesipelgad.
Kaamel
• Kaamel on kõrbes elavatele inimestele väga tähtsadannavad toitu (piima-liha), katet.
• Nad on väga vastupidavad.
Moolok
• Kõrbetes elab palju erinevaid sisalikke.
• Moolok on Austraalia kõrbetes elav sisalik.
• Üks moodus kõrbes vedelikku hankida on otse õhust.
Tema nahk imab niiskust.
Meesipelgad
• Ameerika kõrbeis elavad omapärased meesipelgad.
• Osa sipelgapere liikmeist täidavad elusate
meehoidlate ülesannet säilitades mett oma suures
tagakehas.
Kõrberebane
• Kõrberebasel e. fennekil on kõrbes elamiseks mitmed
kohastumused.
• Õhtuhämaruses alustab jahti.
• Tal on oma kehaga võrreldes suuremad kõrvad kui
teistel rebastel.
Toiduahel
• Meesipelgas
• Meesipelgas

sipelgaõgija
kõrberebane
moolok madu
kõrberebane

Mais conteúdo relacionado

Mais procurados (20)

Eluslooduse süstemaatika
Eluslooduse süstemaatikaEluslooduse süstemaatika
Eluslooduse süstemaatika
 
KõRbed
KõRbedKõRbed
KõRbed
 
Vesi meie ümber
Vesi meie ümberVesi meie ümber
Vesi meie ümber
 
Loomade kohastumused eluks vees
Loomade kohastumused eluks veesLoomade kohastumused eluks vees
Loomade kohastumused eluks vees
 
Läänemeri
LäänemeriLäänemeri
Läänemeri
 
Korbed
KorbedKorbed
Korbed
 
Muudetud pärilikkusega organismid (GMO)
Muudetud pärilikkusega organismid (GMO)Muudetud pärilikkusega organismid (GMO)
Muudetud pärilikkusega organismid (GMO)
 
AinuõõSsed
AinuõõSsedAinuõõSsed
AinuõõSsed
 
Toiduahel
ToiduahelToiduahel
Toiduahel
 
Vetikad
VetikadVetikad
Vetikad
 
Kliimavöötmed
KliimavöötmedKliimavöötmed
Kliimavöötmed
 
PõLd
PõLdPõLd
PõLd
 
Järved
JärvedJärved
Järved
 
Maailma rahvastik + rahvastikuprotsessid
Maailma rahvastik + rahvastikuprotsessidMaailma rahvastik + rahvastikuprotsessid
Maailma rahvastik + rahvastikuprotsessid
 
E Algloomad
E AlgloomadE Algloomad
E Algloomad
 
Maa siseehitus
Maa siseehitusMaa siseehitus
Maa siseehitus
 
Aed
AedAed
Aed
 
Kahepaiksed
KahepaiksedKahepaiksed
Kahepaiksed
 
Lähistroopiline Kliimavööde
Lähistroopiline KliimavöödeLähistroopiline Kliimavööde
Lähistroopiline Kliimavööde
 
Ekvatoriaalne vööde
Ekvatoriaalne vöödeEkvatoriaalne vööde
Ekvatoriaalne vööde
 

Destaque (20)

Kõrbtaimed ja loomad
Kõrbtaimed ja  loomadKõrbtaimed ja  loomad
Kõrbtaimed ja loomad
 
Vihmametsad
VihmametsadVihmametsad
Vihmametsad
 
Vihmamets
VihmametsVihmamets
Vihmamets
 
LiivakõRbed
LiivakõRbedLiivakõRbed
LiivakõRbed
 
Tundra ja arktilised alad.
Tundra ja arktilised alad.Tundra ja arktilised alad.
Tundra ja arktilised alad.
 
Vihmamets
VihmametsVihmamets
Vihmamets
 
Jäävöönd
JäävööndJäävöönd
Jäävöönd
 
Arktika ja antarktika
Arktika ja antarktikaArktika ja antarktika
Arktika ja antarktika
 
Vihmamets
VihmametsVihmamets
Vihmamets
 
Vihmametsad
VihmametsadVihmametsad
Vihmametsad
 
Vihmametsad
VihmametsadVihmametsad
Vihmametsad
 
Vahemereline põõsastik ja mets
Vahemereline põõsastik ja mets  Vahemereline põõsastik ja mets
Vahemereline põõsastik ja mets
 
Praktika 2014. Praktikatöö taimed.
Praktika 2014. Praktikatöö taimed.Praktika 2014. Praktikatöö taimed.
Praktika 2014. Praktikatöö taimed.
 
Kliimavöötmed( Estonian thing)
Kliimavöötmed( Estonian thing)Kliimavöötmed( Estonian thing)
Kliimavöötmed( Estonian thing)
 
Fotosyntees
Fotosyntees Fotosyntees
Fotosyntees
 
Looduslik valik
Looduslik valikLooduslik valik
Looduslik valik
 
Προσφορές για τη γιορτή της γυναίκας
Προσφορές για τη γιορτή της γυναίκαςΠροσφορές για τη γιορτή της γυναίκας
Προσφορές για τη γιορτή της γυναίκας
 
Buidling competitive advantage for cpg
Buidling competitive advantage for cpgBuidling competitive advantage for cpg
Buidling competitive advantage for cpg
 
Ανοιξιάτικος Κατάλογος LR Health and Beauty Μαίου 2014
Ανοιξιάτικος Κατάλογος LR Health and Beauty  Μαίου 2014Ανοιξιάτικος Κατάλογος LR Health and Beauty  Μαίου 2014
Ανοιξιάτικος Κατάλογος LR Health and Beauty Μαίου 2014
 
Diapositivas informatica
Diapositivas informaticaDiapositivas informatica
Diapositivas informatica
 

Semelhante a Kõrb (20)

Soode arenguastmed
Soode arenguastmedSoode arenguastmed
Soode arenguastmed
 
Eesti sood
Eesti soodEesti sood
Eesti sood
 
Selgrootud loomad
Selgrootud loomadSelgrootud loomad
Selgrootud loomad
 
Rohtlad Ja Niidud
Rohtlad Ja NiidudRohtlad Ja Niidud
Rohtlad Ja Niidud
 
Soo Elustik
Soo ElustikSoo Elustik
Soo Elustik
 
Metsaviktoriin kusimused 2011
Metsaviktoriin kusimused 2011Metsaviktoriin kusimused 2011
Metsaviktoriin kusimused 2011
 
Lindude tähtsus ja kaitse
Lindude tähtsus ja kaitseLindude tähtsus ja kaitse
Lindude tähtsus ja kaitse
 
Roomajate tähtsus ja kaitse
Roomajate tähtsus ja kaitseRoomajate tähtsus ja kaitse
Roomajate tähtsus ja kaitse
 
6kl mets
6kl mets6kl mets
6kl mets
 
Vooluveekogud
VooluveekogudVooluveekogud
Vooluveekogud
 
Inimkaaslejad putukad
Inimkaaslejad putukadInimkaaslejad putukad
Inimkaaslejad putukad
 
Eesti Imetajad
Eesti ImetajadEesti Imetajad
Eesti Imetajad
 
Parasvööde
ParasvöödeParasvööde
Parasvööde
 
Kalamaimud ja puruvanad
Kalamaimud ja puruvanadKalamaimud ja puruvanad
Kalamaimud ja puruvanad
 
Rabaöko
RabaökoRabaöko
Rabaöko
 
Putukad 100930050908 Phpapp02
Putukad 100930050908 Phpapp02Putukad 100930050908 Phpapp02
Putukad 100930050908 Phpapp02
 
Kaheidulehelised
KaheidulehelisedKaheidulehelised
Kaheidulehelised
 
Kaheidulehelised
KaheidulehelisedKaheidulehelised
Kaheidulehelised
 
13.3 ROOMAJAD.pptx
13.3 ROOMAJAD.pptx13.3 ROOMAJAD.pptx
13.3 ROOMAJAD.pptx
 
Looduskaitse
LooduskaitseLooduskaitse
Looduskaitse
 

Kõrb

  • 2. Milliseid kõrbeid on olemas? • • • • • • • liivakõrb kivikõrb savikõrb soolakõrb külmakõrb jääkõrb Nende ühine tunnus on, et seal pole vett. Kõrbes sajab kuni 250 mm aastas. Ning aurumine ületab sademete hulka mitmekordselt.
  • 3. Elutingimused taimedel • Kõrbetes ja poolkõrbetes on suhteliselt vähe taimi. Põhjuseks on vee puudus. • Paljudel kõrbetaimedel on pikad juured, mille abil nad sügavalt maa seest vett kätte saavad.
  • 4. Taimed kõrbes, prosoopis • Prosoopis on taim, mille juured ulatuvad 30 meetri sügavusele.
  • 5. Taimed Kõrbes • Datlipalm on kõrbes kõige levinum palmiliik. Leidub peamiselt Saharas, Araabias. • Ta on sealse kliimaga hästi kohanenud. Kuid ta kasvab ka väljaspool kõrbe. • Datlipalm elab kuni 200 aastaseks.
  • 6. Harjashein • Harjashein kasvab puhmastes luidete vahelistes nõgudes. • Tuul saab nendest kähku jagu: puhub juurtelt liiva või matab taime üleni liiva alla.
  • 7. Kaktus • Kaktused on sukulendid ehk taimed, mis varuvad oma lihakatesse vartesse või lehtedesse veetagavarasid • Looduslikult kasvavad kaktused ainult Ameerika mandril. • Olemas on väga erineva suurusega kaktuseid.
  • 8. Kõrbetarn • Kõrbetarn on heaks toiduks kõrbeloomadele. • Kasvult on ta madal, kuni 20 cm kõrgune. Juured on see-eest maapinna lähedal laiali. • Aastas kasvavad need 8 cm pikemaks. Nii haarab taim endale väga suure ala , mis võimaldab paremini vett hankida ja ennast levitada.
  • 9. Loomad • Kõrbes elavad loomad peavad võitlema ellujäämise nimel mitmete vaenulike ja raskete tingimustega.
  • 10. • Taimtoidulised imetajad: rohtlajänes, vöötorav, kaamel. • Lihatoidulised imetajad: koiott, fennek, välerebane, mäger. • Närilised: kukkurrott, hüpiklased, hiired, mutid. • Linnud: kaktuse käblik, haldjaskakk, voltpeakotkas. • Roomajad: varaanid, sisalikud, vöösabad. • Lülijalgsed: karakurt, rohutirtsud, meesipelgad.
  • 11. Kaamel • Kaamel on kõrbes elavatele inimestele väga tähtsadannavad toitu (piima-liha), katet. • Nad on väga vastupidavad.
  • 12. Moolok • Kõrbetes elab palju erinevaid sisalikke. • Moolok on Austraalia kõrbetes elav sisalik. • Üks moodus kõrbes vedelikku hankida on otse õhust. Tema nahk imab niiskust.
  • 13. Meesipelgad • Ameerika kõrbeis elavad omapärased meesipelgad. • Osa sipelgapere liikmeist täidavad elusate meehoidlate ülesannet säilitades mett oma suures tagakehas.
  • 14. Kõrberebane • Kõrberebasel e. fennekil on kõrbes elamiseks mitmed kohastumused. • Õhtuhämaruses alustab jahti. • Tal on oma kehaga võrreldes suuremad kõrvad kui teistel rebastel.