Ühiskonna majandusressursid

1. Ühiskonna
majandusressursid
Ühiskonnaõpetus
12.a klass
Iryna Pipich

2. Majanduskasvust tähtsam on heaolu


















Kuigi koalitsioonilepped pole kunagi täiuslikud, võimaldavad need erinevaid reforme sidudes
kajastada paljude protsesside kulgu või algust.Eesti peab lahendama mitu ülesannet: innustama
kaasmaalasi rohkem ja paremini tööd tegema; et rahva töövõime ja selle kasv oleks korralik; et
varade ümberjaotamise soov muutuks vajaduseks suurendada tootlikkust; et tootmistegurid ei
kahaneks. Moodsamalt väljendudes - tagama ühiskonna jätkusuutliku arengu.
Õnneks ei rõhutata lepingus x-protsendilise majanduskasvu vajadust. Vaid majanduskasvust
pasundamine asendub Adam Smithi küsimusega: kas rahaliste tehingute arvestus erineb rahva
heaolu tegelikust muutusest?
Peamine on ju heaolu ning inimene on rikas või vaene sõltuvalt sellest, mil määral ta saab
nautida eluvajadusi, mugavusi ja meelelahutusi.
Kogutoodangu arvestuse senine kangelane on raskesti haige, varakas, ent lahutusprotsessi läbiv
kodanik ning autorööv on SKT mõistes õnnelik sündmus.
Rõhk investeeringutele
Koalitsioonilepingus on mitmeid olulisi aspekte ühiskonna jätkusuutliku arengu tagamiseks.
Seetõttu on lepingut läbiv mõte taraanina sisenemas vanameelsesse maailma.
Soovitustest kiirema majandusarengu toetamiseks valitsussektori poolt on sageli esile tõstetud
investeeringuid majanduse infrastruktuuri (teede, sildade, veevärgi jms ehitus ja korrastus,
õigussüsteem, politsei) ning inimkapitali (haridussüsteem, tervishoid, sotsiaalelu).
Eestis kulutatakse eelarve kaudu liiga palju tarbimisele ning valitsussektori jooksvad kulud ei
tohi suhtarvuna mitte ainult suureneda, vaid peaksid kahanema investeeringute kasuks!
Aga näiteks teadus- ja arendustegevuse toetamine ei ole pelgalt maksumaksja raha
laialijagamine. Toetavaks peavad siin saama erinevad hoovad, millega mõjutada erasektorit
julgemalt arendustegevusega tegelema. Lõpuks on just erasektori koostöö üldise
teaduspotentsiaali ning loodud infrastruktuuriga riigi edasises arengus määrav.
Tööturgu puudutavad põhimõtted soosivad küll olemasoleva potentsiaali paremat kasutamist,
ent otseselt ei taga paindlikkuse kasvu.
Ent tuleviku elujärje määravad siiski hariduse kvaliteet, oskused ja nende rakendamine.
Spetsialistid tagasi
Tervitan ideed viia Eesti tudengeid tippkoolidesse, aga me vajame neid spetsialiste pärast
õpinguid või praktikat tagasi Eestisse. Seepärast tuleb kohe mõelda ka ajendite süsteemile, mis
noored tagasi tooks.
Iirlaste majandusedust on palju räägitud, ent esile pole tõstetud sealse õitsengu tegelikku alust
- naasnud inimkapitali.
Isegi lennujaamades tervitati tagasi tulnud iirlasi ülistavate loosungitega.
Majanduslikud privileegid ja nende ajendid tuleb mõistliku poliitikaga või institutsionaalse
reformiga välja juurida. Tegelemine loomulike jt monopolide tegevuse või tegevusetusega on
osa sellisest poliitikast.
Eelnevas peitub võti ka konkurentsivõime soodustamiseks.
EL on rõhutanud, et liikmesmaad peavad muutma maksu- ja toetustesüsteeme
tööjõusõbralikumaks, sh võimaluse korral alandama üldist maksukoormust ning parandama
maksusüsteemi tõhusust. Eesti võib innovaatorluse korras alustada seda protsessi märksa
varem kui aeglaselt reformiv Euroopa.
Postimees, 07.04.2003
http://arvamus.postimees.ee/2011805/majanduskasvust-tahtsam-on-heaolu
1) Mida võimaldavad
koalitsioonilepped?
2) Mida määravad tuleviku
elujärje?
3) Milleks tuleb mõelda ka
ajendite süsteemile?

3. Kas väide on õige või vale?
Kõige üldisemalt jagunevad
tootmistegurid neljaks.
 Kõik inimestega seotud ressursid
moodustavad ressursi, mida tähistatakse
mõistega tööjõud.
 Ressurside kasutamise effektiivsus
pole oluline.


4. 


1) Mida
nimetatakse
tootmisteguritek
s?
2) Mida
tähistatakse
mõistega kapital?
3) Milistesse
teguritesse
jagunevad
tootmistegurid?

5. 1)Mida toetab eelkõige majanduskasvu?
 2) Mis on Eesti valitsussektori
eelarvepostisooniks?
 3) Millal hakab tulumaksu määra
vähenema2015. aastal?
 4) Mitme protsenti jääb keskmise palga
tõus järgmistel aastatel?

http://uudised.err.ee/index.php?
06290678