1. MÄENDUSE MAINE
5. MÄENDUSÕPIK MAINEKUJUNDUSVAHENDINA
Ingo valgma, Gaia Grossfeldt
TTÜ mäeinstituut
Mäendusõpik on veebiõpik mäendusest. „Veebiõpikut täiendatakse pidevalt, teemad lisanduvad
jooksvalt..“ algab veebilehel http://mi.ttu.ee/opik/ selgitav jutt mahuka veebikeskkonna kohta, mille
TTÜ mäeinstituut koostöös Eesti Mäeseltsiga 2008. aastal käiku lasi.
Kas
oled
entsüklopeediat
lugedes
mõelnud – mida nad on siia kirjutanud?
See on ju selgemast selgem, et tegu on millegi
muuga. Tehnika on arenenud, loodud on uued
tehnoloogiad, masinad seadmed ja süsteemid.
See on ju vananenud.
Teatavasti on maine ettekujutluste vili ja
tundmatu on hirmutav. Mäendus on tundmatu,
arusaamatu ja keeruline, seetõttu on selle maine
otseses sõltuvuses asjadest ja protsessidest
arusaamises.
Veebiõpik sündis vajadusest vastata korduma
kippuvatele küsimustele ja väidetele nagu „Eestis
ei ole ju mägesid!, Mis on kopp?, Mis on
kaevandus?, Kui suur on mõju?, Mis on tranšee?,
Eestis on maailma suurim ekskavaator, Maailmas
ei ole kuskil nii sügavat graniidikaevandust tehtud
kui Jõelähtmesse plaanitakse, Kolmekümne
aasta pärast saab põlevkivi otsa jne, jne“.
Joonis 5-1 Mäendusõpik
Kas neile siis varem ei ole vastatud?
On ikka, aga kahjuks pika aja jooksul nii inseneri-, bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppes. Neile
küsimustele on vastatud ka paljudes õpikutes ja käsiraamatutes. Kuid sellest on vähe. Neid raamatuid
loevad vaid needsamad ülikoolitudengid ja valmis mäeinsenerid. Teised saavad oma teadmised ikkagi
laiatarbemeediast. Nii saigi otsustatud, et arusaadav, lihtne ja pidevalt täienev süsteem on vajalik ja
lihtsalt teostatav.
6
Webct , kuhu aastaid infot panime, jooksis kinni,
selle struktuur on tüütu. Õppejõud ega tudengid
ei soovi seda hea meelega kasutada. Blogi, RSS
jm (http://mi.ttu.ee/rss.htm) süsteemid on aga
niivõrd laia kasutajaskonnaga, et nad lihtsalt
peavad kiiresti arenema, nende süsteemide
kasutajasõbralikkus on esmatähtis ja miljonite
pidevate kasutajate ootused on nii suured, et
pidev parenemine on tagatud. Nii jäigi sõelale
maailma enimkasutatav blogisüsteem millena
mäeõpik üles on ehitatud. Autoreid on lihtne
lisada ja autoritel on lihtne infot lisada. Autoritele
on üles pandud keskkond, kus saab tekkinud
küsimusi
arutada
ja
kokku
leppida:
http://groups.google.com/group/maeopik.
Mäendusõpiku nimevariandid on: Mäendusõpik,
Mäeõpik, Veebiõpik, Online
veebiõpik, Digiõpik ja nende kombinatsioonid
.
Joonis 5-2 Uraan
6
TTÜs kasutusel olev e- õppe keskkond
21
TTÜ Mäeinstituut

2. MÄENDUSE MAINE
Kirje all on sildid (e. tagid või labelid). Silt valitakse kas olemasolevate hulgast, või kirjutatakse uus, kui
seda vaja läheb, N: Maavara, Tehnoloogia . Sildid, e. teemad on järjestatud lehe servas üksteise all, et
soovitud infot oleks võimalik lihtsalt ja kiirelt leida.
Kirjed, mida autorid teevad on üldjuhul ehitatud üles lihtsate ja arusaadavatena. Need sisaldavad
lühikest selgitavat info mäendustermini, -nähtuse, -protsessi, või -väite kohta. Võimalusel lisatakse pilt,
film ja täiendava info link.
Pildid on paigutatud teemaalbumitesse, et neid
oleks võimalik ka eraldiseisvalt kirjetest mugavalt
vaadata. Kui palju ütleb pilt, võrreldes sõnaga?
Veel rohkem ütleb film, liikuv digitaalne mudel ja
lõpuks reaalne mudel. Esimesi neist saab edukalt
veebiõpikus demonstreerida. Enamusele piisab
pildist ja pildiallkirjast. Vähesed soovivad näha
põhjalikumat selgitust ja üksikud soovivad
vaadata seonduvaid veebilehti, täpsemaid
andmeid, teemaga seotud uudiseid. See on
mäendusõpikus lahendatud teemalehtedena.
Teemalehed nagu „mäetehnika“, „põlevkivi“,
„ekskavaator“ on tehtud selleks, et hoida
mäeõpik lihtsana ja siiski pakkuda lisalugemise
võimalust. Teemalehtede tegijate huvi on
sõltuvuses lugejate e. kogukonna huvist
(community ing. k). Kui mäenduskogukonnast .
tuleb signaal, siis see tekitab vajaduse ja huvi. Joonis 5-3 Liigendkallur
Seega süsteem on paindlik, uuendav ja
mõjutatav iga huvigrupi poolt
Teemalehed on kohad kuhu tasapisi kogutakse
veebis avaldatud materjali, linke,
uudised. Automaatsete uudisvoogudega on lehel
alati viimased vastavaid märksõnu sisaldavad
uudised.
Kirjeldatud lehtede põhiline erinevus paljudest
teistest on see, et neid tehakse just siis kui
autoritel soov ja vajadus tekib, kui tekib
huvipakkuv teema või avaldatakse uus info.
Puuduvad tähtajad, mis on näiteks statsionaarse
entsüklopeedia koostamisel põhiline vigade
allikas. Kuna kirjeid muudetakse siis kui vaja,
puudub hirm, et mingit kirjet ei saaks parendada
ja täiendada.
Joonis 5-4 Kopp
Kui tihti mäeõpikust uut kirjet võib leida? Oleme
võtnud eesmärgiks, et iga kirjutaja lisab 1 kord
kuus kirje. Sellega kaasnevad filmide, piltide,
plakatite jne tegemine ja linkimine ning „tagimine“
tagades tiheda infovoo. Lisandub ka vanade
kirjete parendamine ja täiendamine.
Mäeõpiku lugejatest e. huvigruppidest on
praeguseks sõelale jäänud lasteaialapsed,
kooliõpilased, õpetajad, üliõpilased, õppejõud,
teadlased,
ajakirjanikud
ja
mäeinsenerid.
Loomulikult korrastub suunatud teemade ring
pidevalt. Tasapisi lisame ka andmebaase,
kaarte, plakateid, värvi ise – jooniseid, teste ja
õpetusi.
Joonis 5-5 Maavarade kaevandamine
22
TTÜ Mäeinstituut

3. MÄENDUSE MAINE
Lastele suunatud info selgituseks võib tuua näite, kus poiss näeb suurte ja huvitavate masinate pilte
ning näeb elus esimest korda selle õiget ja sisulist nime. Enam ei olegi ekskavaator kopp või
buldooser.
Veebiõpiku külgveerust leiate lisaks eelnimetatule teemalehtede ja mäendusuudiste ning sõnastike ja
tõsisemate õpikute viited.
Mäendusõpiku tegemine võtab aega. Tegijad ei eelda, et keegi hakkab seda algusest lugema ja loeb
kõik läbi. Selleks ei ole võimalustki, kuna lugemise ajal ilmub kuskile uus või täiendatud kirje, link, pilt,
digitaalmudel või film. Veebiõpikul pole algust ega otsa vaid on struktuur. Struktuur on lahendatud
märksõnade ja otsingusüsteemi abil. Märksõna annab just selle kirje, kuhu autor on lisanud vastava
märksõna (label, tag). Otsing leiab kõik kirjed, kus on otsitav sõna või fraas. Loomulikult võib kasutada
ka tavaotsingumootoreid ja lihtsalt „guugeldada“. Kuna aeg on piiratud, siis nende tuhandete
internetiotsingu tulemustega pole siiski palju teha. Kui otsida internetist suvalist sõna, siis selle sealt
ka leiab. Mäendusõpiku otsingumootorist aga mittemäenduslikke tulemusi ei leia.
Miks mäeinstituut ja mäeselts?
Mäeinstituudi ülesanne ühiskonna ees on info levitamine, korrektse ja kaasaegse mäendushariduse
andmine. Sama ülesanne on ka Mäeseltsil mis koosneb mäeinstituudi või lähierialade kasvandikest.
Mäeseltsi ajupotentsiaal on erialaküsimustes asendamatu. Lisaks varasemalt omandatud teadmistele
on mõisted paika loksunud pikaajaliste kogemuste alusel.
Õpiku tegijatele tuleb põhiline kasu sellest, et mõisted ühtlustuvad, tekib sisuline põhjus ja võimalus
vaielda. Lugejal on aga võimalus seostada kirje autoriga ja näha tema teemakäsitlusi.
Vähesed suudavad väljendada seda mida mõtlevad ja seega ka ei mõtle seda mida ütlevad. Inseneri
esinema või kirjutama saada ei ole kerge. Kuid ka siin on tegu lihtsa põhjusega. Tegu on IV kategooria
inseneriga, kel pole motivatsiooni ja oskusi sellise tegevusega tegeleda.
(Vt.: http://www.maeselts.ee/kutseomistamine/ ). Viienda kategooria ja volitatud inseneri tasemega
spetsialistidel on mäendusõpikusse panustamine ja arendamine võimetekohane.
Õpiku väljundiks saavad mäeinstituudi ja mäeseltsi aastakogumikud, veebikursused, loengumaterjalid,
digi- ja paberõpikud. Siia kogume ka seni hajusalt leitavad veebis avaldatud mäendusõppe materjalid.
23
TTÜ Mäeinstituut