1. Usside klassifikatsioon ja
kirjeldus

2. Usside mitmekesisus.
U s s id .
L a m e u s s id
Im iu s s id
Ü m a r u s s id
P a e lu s s id
S o lk m e d
R õ n g u s s id
V ä h e h a r ja s u s s id
H u lk h a r ja s u s s id
K a a n id

3. Lameussid
Lameussid on lameda
kehaga.
Lameusside keha pikkus
võib ulatuda mõnest
millimeetrist 10 meetrini.
Enamik lameusse elab
parasiitidena teiste
loomade sees.
Loe lähemalt

4. Paeluss
Kuulub lameusside hulka.
Koosneb kehast, kaelast ja päisest.
Omab lihtsa närvisüsteemi, eritus ja
sigimiselundkona.
Parasiitussina seedeelundkonda ei
oma.
Omab päris- ja vaheperemehe.

5. Paeluss
Paelussil on 800 –
1000 lüli.
Igal lülil on oma
suguelundkond, kus
valmivad munad.
Päevas heidab
paeluss ära kuni 10
lüli koos valmis
munadega.

6. Paeluss
Paelussi munad satuva
koos väljaheidetega
maapinnale.
Vahepreremeheks on
loom, kes koos rohuga
sööb paelussi muna ära.
Looma lihastes areneb
põiekujuline põistang.
Inimene sööb koos
lihaga põistangu ära ja
nakatub.

7. Ümarusside elukeskkond.
Lisaks loe siit

8. Solge.
Kuulub ümarusside hulka.
Omab seedeelundkonna,
närvisüsteemi,eritus- ja
sigimiselundkona.
Lahksuguline loom.
Parasiituss – omab ainult
ühe peremehe.

9. Solge
Solkme muna peab viibima
vähemalt kaks nädalat
väljaspool inimese
organismi.
Selle aja jooksul muutub
muna viljastusvõimeliseks.
Vereringe kaudu tungib
solkme vastne inimese
kopsu kahjustades
kopsukudesud.
Täikasvanud vastne liigub
kopsutorusid ja neelu
kaudu seedetrakti.

10. Rõngussid.
Hulkharjasussid
Väheharjasussid
Kaanid
Loe rõngusside lühikirjaldust siit.

11. Vihmauss
Tuntum
väheharjasusside
esindaja on vimauss.
Harilik vihmaussi
leviala on terve
Euraasia kontinent,
välja arvatud üksikud
Põhja – Jäämere ja
India ookeani saared.
Loe lisaks siit

12. Vihmaussi osaline läbilõige
Vihmaussi toeseks on
nahklihasmõik.
Vihmaussi keha igal lülil on
harjased.
Piki- ja ringlihaste abil
liigub ta mullas edasi.
Omab
regeneratsioonivõime, st.
kaotatud saba aemele
kasvab uus.

13. Vihmausside sigimine
Kuigi vihmauss on
liitsuguline loom on
tal viljastumiseks
vajalik sama liigi
teine isend.

14. Vihmausside sigimine
Paaritumine
Limamuhvi teke
Viljastumine
Kookon

15. Rand - liivatõlv
Hulkarjasusside esindaja.
Elupaik – Atlandi ookeani
Euroopa poolsel rannikul.
Lahksugulised – heidavad
muna- ja seemnerakud
merre.
Vastsed arenevad
merepõhjas.
Täiskasvanud isendid
elavad erakuna kaldaalal
liivast koridorides.

16. Rand - liivatõlv
Liivatõlv hingab
lõpuste abil, mois
paiknevad tema
keha keskosas.
Lõpuseid katvad
niidikesed koguvad
aktiivselt hapnikku.

17. Kaanid
A – kalakaan
B – apteegikaan
C – lamekaan
D - hobukaan
Kaanid kuuluvad samuti
rõngusside hulka.
Enamik kaane elab magevees,
vähesed aga merevees.
Lahksugulised arenevad
moondeta.
Toituvad ainuõõssete või
selgroogsete verest.
Varustatud iminapaga.
Sülg sisaldab hirudiini, mis
takistab ohvri vere hüübimist.

18. Kokkuvõtteks