1. Raku ehitus
e rakuorganellid
Helina Reino
GAG
20014

2. RAKUTUUM
tuumake
tuumapoorid
kromosoomid
membraan
kromatiin
Rakutuum asub tavaliselt raku
keskel.
Tuumas asuvad kromosoomid,
mis kannavad pärilikku
informatsiooni.

3. Tuuma tähtsus:
Sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni.
Juhib raku elutegevust.
Reguleerib rakus toimuvaid protsesse.
Tuumakestes toimub ribosoomide
moodustumine ja rRNA süntees.

4. TSÜTOPLASMA
Poolvedel raku sisaldis.
Koosneb peamiselt veest,
lahustunud orgaanilistest ja
anorgaanilistest ainetest.
tsütoplasma
tsütoplasma
tsütoplasma

5. Tsütoplasma tähtsus:
 Seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks
ning kindlustab nende koostöö.
 Tagab toitainete laialikandmise rakus.
 On jääkainete eritumiskohaks.
 Sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte,
pigmente.

6. RAKUMEMBRAAN
Rakumembraan ümbritseb kõiki rakke!
valk
valk
sahhariid
fosfolipiid
rakumembraan

7. Rakumembraani ülesanded:
 Ümbritseb rakku andes rakule kuju.
 Ühendab rakke kudedeks.
 Kaitseb rakke .

8. TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIK
Tsütoplasmavõrgustik ehk
endoplasmaatiline
retiikulum (ER) –
rakusisene ainete liikumine.
Tsütoplasma-võrgustik

9. Siledapinnalise ER-i ülesanded:
 Varusüsivesikute süntees (glükogeen).
 Lipiidide süntees.
 Bioaktiivsete ainete süntees (steroidhormoonid).
 Kaltsiumioonide depoo lihasrakkudes.
Siledapinnaline ER

10. Karedapinnalise ER-i ülesanded:
Kanalitel paiknevad ribosoomid, kus toimub
valgusüntees.
Karedapinnaline ER

11. RIBOSOOMID
Koosnevad suuremast ja väiksemast
allüksusest, mis mõlemad sisaldavad rRNA-d
ning valgumolekule.

12. Ribosoomide ülesanded:
Ribosoomides toimub valgusüntees.

13. MITOKONDER
Ümbritsetud kahe membraaniga:
välismembraan on sile ja
kattefunktsiooniga;
sisemembraan on kurruline
Mitokonder sisaldab rakutuumast
eraldiseisvaid nukleiinhappeid
(RNA) ja ribosoome.
välismembraan
sisemembraan
krista
maatriks
Mitkondri ehitus
mitokonder

14. Mitokondri ülesanne:
Mitokondris toimub rakuhingamine, st.
glükoosi reageerimine O2-ga, mille tulemusel
vabaneb energia ja tekib CO2 ning H2O.

15. GOLGI KOMPLEKS
Ained satuvad sinna tsütoplasma-
võrgustiku kanalikestest.
Golgi kompleks
lüsosoom
Golgi kompleks

16. Golgi kompleksi ülesanded:
 Valkude lõplik töötlemine ja pakkimine
põiekestesse.
 Rakumembraani ja rakukesta moodustamine.
 Lüsosoomide moodustumine.

17. LÜSOSOOMID
Ühekihilised membraaniga
ümbritsetud põiekesed.
lüsosoom
kompleksensüüm
membraan

18. Lüsosoomide ülesanded:
Surnud ja mittevajalike rakustruktuuride
ning ainete lagundamine.
 Rakusisene seedimine – pino- ja
fagotsütoos (ainuraksete toitumine).
 Kudede ümberkujundamine moondega arengu korral
(nt kullese saba kadumine).
 Emaka taandareng sünnitusjärgselt.
Metabolismi tagamine nälgimisel või dieedil.

19. TSÜTOSKELETT
Valgulistest fibrillidest
võrkjas struktuur.
tsütoskelett
mikrotuubul
Mikrofilamendid
ja filamendid

20. Tsütoskeleti ülesanded:
Annab rakule kuju ja seob organellid ühtseks
tervikuks.
 Kindlustab rakkude liikumise, kuju muutmise,
organellide ümberpaiknemise.

21. TSENTROSOOM
Asub rakutuuma läheduses.
Moodustub 2-st tsentrioolist.
Tsentriool moodustub 3x9
mikrotuubulist.
tsentrosoom
tsentriool
mikrotuubul

22. Tsentrosoomi ülesanded:
Moodustab rakujagunemisel kääviniite.
 Tagab kromosoomide võrdse lahknemise.
mikrotuubulid
tsentriooltsentriool
tsentrosoom
kääviniit
kromosoom

23. Vakuool on suur
membraaniga ümbritsetud
põieke,mis sisaldab
taimemahla, suhkruid ja
happeid.
vakuool
VAKUOOL

24. Vakuooli ülesanded:
Vee reservuaar.
 Kindlustavad raku siserõhu ehk turgori.
 Nooremate rakkude vakuoolides on toitained.
 Vananenud rakkudes jääkained.
 Vakuoolides toimuvad lõhustumisprotsessid.
Viljade vakuoolid võivad sisaldada magusaid suhkruid ja
orgaanilisi happeid (vajalik seemnete levitamiseks).
Võib sisaldada alkaloide, mis annavad hapu või kibeda
maitse (kaitsevad taimi ärasöömise eest).

25. RAKUKEST
Rakukesta moodustumisel
osalevad Golgi kompleks ja
membraanid. Ta koosneb
tselluloosist, hemitselluloosidest
ja pektiinainetest.
.
rakukest

26. Rakukesta ülesanded:
 on kõva ja moodustab taimele tugeva toese.
 annab taimele kuju.
 osaleb ainete neeldumisel ja liikumisel läbi
kanalite.

27. PLASTIIDID
leukoplastid kloroplastid kromoplastid
proplastiidid
Proplastiidid on
plastiidide eellased

28. KLOROPLASTID
kloroplastid
välismembraan
sise-
membraan
lamellid strooma
tülakoid
graanum
Täidetud valgulise
vesilahusega – stroomaga,
milles leidub DNA ja RNA
rõngasmolekule ning ribosoome.
Stroomas on lamedad
membraansed kotikesed –
lamellid.
Lamellides esined roheline
värvaine – klorofüll.

29. Kloroplastide ülesanded:
Kloroplastide põhifunktsioon on fotosüntees.

30. KROMOPLASTID
Sisaldavad värvilisi pigmente – karotinoide, mis
esinevad viljades, õites ja lehtedes enne langemist.
 Erksatel värvidel on ligimeelitav funktsioon.
 Ainevahetuslik funktsioon

31. LEUKOPLASTID
Laukoplastid on värvusetud.
Leukoplastid sisaldavad varuaineid
nt tärklis koguneb amüloplastidesse.

32. Plastiidide üleminek:
kloroplastkloroplast ⇒ kromoplastikskromoplastiks
viljade valmimisel, sügisel lehtede värvumine
(karotinoidid taluvad madalamat temperatuuri kui
klorofüll).
kromoplastkromoplast ⇒ kloroplastikskloroplastiks
porgandi säilitusjuur muutub roheliseks
kloroplastkloroplast ⇒ leukoplastiksleukoplastiks
kui roheline taim satub pimedusse