1. Erivajadustega inimeste
kehalise tegevuse
uuringud:
psühholoogilised,
motoorika alased.
27.04.2012
Loeng

2. UURINGUD SPORDIS
SPORDIPSÜHHOLOOGIA (mina ise)
KESKKOND (sotsiaalne keskkond ja
kehaline kasvatus)
KEHALISED VÕIMED ja OSKUSED

3. SPORDIPSÜHHOLOOGIA
 Motivatsioon ja hoiakud
 ISEENESE mõistmine ja tajumine
 Eneseaustus
(“läbi raskuste tipu poole” ja väljakutsed)

4. Küsimused mis aitavad paremini
iseendas selgust leida:
 Kas sa näed iseennast kui
„tugitoolisportlane“, harrastussportlane või
eliitsportlane? Miks?
 Kas Sa oled inimene, kelle sõbrad on seotud
ja harrastavad sport või pigem on Sinu
sotsiaalne keskkond seotud mittesportlike
inimestega?
 Kas Sa omad sotsiaalset toetust, et panna
alus enda aktiivsele tervislikule eluviisile?
Palun too näiteid?

5. LIIGUTUSLIK ENESEKINDLUS
Füüsiline Emotsionaalne
tasand tasand
MC = {C-H1} + {E-H2}
 {Tajutud kompetentsus miinus ohud/vigastused}
 {Nauding miinus ebameeldivus/ ebameeldiv
tunne}
*Skaala: 1 – 10

6. Tajutud kompetentsus
vs
Enese-tunnetamine

8. Enese – tajumise
KÜSIMUSTIKUD:
 JOONISTUSED
(Zaichkowsky, Harter, Urlich)
Kelle asemele
asetaksid Sina
ennast pildil?

9. X

10. Iseenese mõistmine ja
erivajadused
 Pea-aegu kõik uuringud, on andnud tulemusi, kus
erigruppi kuuluvad sportlased hindavad oma
enesekindlust võrdselt või kõrgemalt kui
tavasportlased.
 Erigruppi kuuluvad sportlased annavad üldjuhtudel
kõrgemaid skoore kui erivajadustega
mittesportlased.
 Siiski statistikas ei ole kajastatud, kas just sport on
tõstnud eneseaustust või see oli juba ennem
sportimise alustamist inimeses olemas ja kas see on
olnud peamine motivaator, et hakata tegelema
spordiga.

11. Meetodid madala
enesehinnangu tõstmiseks:
 Lastele on vaja õpetada hoolivust üksteise suhtes
 Ennekõike soodustada koostööd ja sotsiaalset
suhtlust, mitte aga indiviidi sooritust.
 Rõhutada tuleks aususe ja tõepärasuse tähtsust
kiitustes
 Tõsta tuleks tajutud kompetentsust, mis on seotud
motoorsete oskuste ja fitnessiga
 Rõhutada tuleks liikumisõpetust ja motoorset
loovust, mitte aga algtasemel juba spordis
võistlemist
 Õpilastel tuleks aidata tunda, et nad omavad
kontrolli paljude aspektide suhtes nende elus.

12. Mida sport meile õpetab:
http://www.youtube.com/watch?v=8kxoFfDd7TA

13. Motivatsiooniteooriad
 Kompetentsus motivatsiooniteooria
 Omistamise teooria ja treening
 Enesemääratlemise teooria
 Eesmärgi saavutamise teooria

14. Mis on motivatsioon ?

15. Sisemine motivatsioon
Küsimused: 3, 5, 7, 8, 10, 12, 14, 16, 17
Välimine motivatsioon
Küsimused: 1, 2, 4, 6, 9, 11, 13, 15, 18

16. Motivatsiooni kliima
Eesmärgi Saavutamise Teooria
(AGT; Nicholls, 1989)
Esineb kahte tüüpi eesmärgile
orienteeritust:
2. Esitlusele suunatud eesmärgid
(“Egole”)
3. Õppimisele (oskustele) suunatud
eesmärgid (“Ülesandele”)

17. Tajutud motivatsiooni kliima
Egole suunatud
Ülesandele suunatud
 Püüeldakse individuaalse • Püüdlus olla teistest parem
meisterlikkuse poole •madalam jõupingutus,
 suurem tajutud kompetentsus, kompetentsuse tajumine, tüdimuse
positiivne mõju ja sisemine tundmine
motivatsioon.
 Enesearendamine
•Võrdlemine teistega
 Väärtustatakse ja tasustatakse
•Väärtustatakse ja tasustatakse
individuaalset arengut võitu
 Suurem iseseisvus •Suurem sõltuvus teistest
 Sisemine uudishimu •Välised mõjurid (nt hinded)
 Usutakse, et jõupingutus tagab •Pidev pinge ja muretsemine
edu läbikukkumise ees
 Positiivne suhtumine
võistkonnakaaslastesse
•Usutakse, et võimed tagavad edu
•Negatiivne suhtumine
võistkonnakaaslastesse

18. Mis roll on spordipsühholoogial
erivajadustega inimestele?
http://www.youtube.com/watch?v=obdd31Q9PqA
http://www.youtube.com/watch?v=jH8ARD0oBlM
Ma saan kõigega hakkama!

19. Julgustamine ja võimaluste
loomine läbi spordi:
Sport on protsess läbi mille erivajadustega
inimesed saavad arendada oma oskusi ja
kompetentsuseid, et omada kohtrolli oma elu
üle ja tegutseda, et iseendid väärtust
suurendada.

20. Moderaator Julgustamise tase Mõjutajad
Kultuur
Vanus
erivajaduse Sotsiaalne Poliitiline tõhusus
tekkimisel
Motivatsioonikliima
Grupi identiteet
Organisatsioon/grupp
Erivajaduse
Kollektiivne tõhusus
tüüp
Eesmärgile suunitlus
Identiteet
Individuaalne
Sugu
Eneseaustus
(Pensgaard ja Sorensen, 2002)

21. Motiivid spordis osalemiseks
Rohkem olulised:
 Parandada oma võimekust
 Sõpradega koosolemine
 Edasiliikumine ühelt tasemelt teisele
 Meeldib lõbutseda
Vähemtähtsad:
 Olla populaarne
 Staatus ja sotsiaalne tunnustus
 Tunda end tähtsana
(Ferreira JP, 2003, Treino Desportivo)

22. Hardcore sitting
http://www.youtube.com/watch?v=zWfw_uUrWC8
Lastel peab olema võimalus ka põruda või
kukkuda!

23. Motivatsioon:
 Down syndrome & sport:
http://www.youtube.com/watch?
v=dYQ1Mib483Y&feature=related
 Disability sport :
http://www.youtube.com/watch?v=6CpUz_hCUAo