2. PÄRITOLU
• Sündis 24. november 1938.a Järva-maal
Liutsalu külas talupidaja peres
• Eduard ja Pärja Runneli teine laps 4-
lapselises peres
• “läbi ja läbi maalaps”
3. ÕPINGUD
• Jalgsema algkool
• Järva-Jaani ja Ambla 7.kl kool
• Tartu 1. keskkool
• Paide keskkool
• EPA kaugõppeteaduskonnas
Juba II klassi poisina mõelnud kirjanikuks
hakata
4. TEGEVUS
• Loomingu toimetuses (1966-1970) publitsis-
tika osakonna juhatajana
• Kutseline kirjanik Tartus
• KL-i liige 1969
• Aktiivne poliitilises elus
• Kirjastuse Ilmamaa asutajaid Tartus 1992,
hiljem peatoimetaja
• Raamatusarja “Eesti mõttelugu” idee
algatajaid
• Sarja väljaandmiseks vajaliku sihtkapitali
organiseerija
• Vabade kunstide professor TÜ-s 1992-93
• U. Masingu pärandi uurija ja trükiks ette-
valmistaja
5. PREEMIAD
• “Maa lapsed” (1965)
▫ Vilde-nimeline kolhoosi kirjandusauhind
• “Laulud eestiaegsetele meestele” (1988)
▫ J. Smuuli-nimeline preemia
▫ Tammsaare-nimeline ja Vilde-nimeline
kolhoosi preemia
• H. Visnapuu fondi auhind 1993
• J. Smuuli-nimeline preemia (1983)
▫ “Mõtelda on mõnus” (1982)
6. PERE
• On abielus kirjanik Katre Ligiga
• Peres 6 last (tütar ja 5 poega)
7. VARASEM LOOMING
• Esimesed luuletused Loomingus 1963. a
• I luulekogu “Maa lapsed” (1964) kassetis
“Noored autorid”
• II luulekogu “Laulud tüdrukuga” (1967)
Mõlemad kogud sisaldavad külaelupilte, kus
olusel kohal on töö, optimistlik luule
8. UUS PERIOOD LOOMINGUS
Luulekogud
• “Avalikud laulud” (1970)
• “Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk
Kurbade kaitseks” (1972)
• “Mõru ning mööduja” (1976)
• “Kodu-käija” (1978)
• “Punaste õhtute purpur” (1982)
9. LUULENÄITED
Punaste õhtute purpur
• 1970.-80. aastatel oli Runnel
ennekõike isamaaluuletaja,
kelle loomingus oli jutuks Punaste õhtute purpur,
eestluse kestmine ja seda siniste lootuste lõng,
varitsevad ohud kuulda on tasane kur-kur,
hõljuks kui imiku hõng,
magaja kurgu kur-kur,
hinge isekas hõng,
pulsi pimestav purpur,
lootuste lõputa lõng.
10. KOLMAS LOOMINGUJÄRK
Algas 1990. aastatel
Luulekogud
• “Kiikajon ja kaalepuu” (1991)
• “Üle Alpide” (1997)
• “Mõistatused “ (2000)
11. LUULELE ISELOOMULIK
• Kujundas oma stiili välja alates luulekogust
“Avalikud laulud”
• Kasutab tihti uuema rahvalaulu vormi
• Luulel oli sageli poliitiline tähendus, see oli
varjatult (mõnikord ka avalikult)
nõukogudevastane
• Arendas välja ainulaadse metafooride
süsteemi
12. LUULELE ISELOOMULIK
• Paremik isamaalisest luulest on kogus
“Punaste õhtute purpur”, raamatu käsitlus
keelati trükisõnas omal ajal
• Laululisus – Runneli luulet on väga palju
viisistatud
• Huumor – Runneli luules on ühendatud J.
Liivi lihtsus, H. Adamsoni rahvahuumor, A.
Alliksaare sõnajõud ning H. Talviku iroonia
13. LASTELE MÕELDUD KOGUD
• “Miks ja miks” (1973)
• “Mere ääres, metsa taga” (1977)
• “Mõtelda on mõnus” (1982)
• “Juturaamat” (1986)
14. TÄHTSUS
• Maaelu poetiseerija
• Rahvusliku poliitilise luule viljeleja
• Soosituim eesti luuletaja heliloojate hulgas
• Isikupärane lastekirjanik
• Esseist
• Draamakirjanik
• Rahvalik luuletaja
• Kirjastuse Ilmamaa eestvedaja
• “Eesti mõtteloo” algataja ja toimetaja
