SlideShare uma empresa Scribd logo
1 de 18
Baixar para ler offline
TÖÖTURU ÜLEVAADE
            1/2013

Orsolya Soosaar, Natalja Viilmann
Esitluse teemad




   • Tööealine elanikkond ja tööjõus osalemine

       – Taustateema: pikaajaline rahvastikuprognoos

   • Hõive

   • Tööpuudus

   • Palk ja tööjõu tootlikkus




                                                       2
2012. aastal vähenes Eesti elanikkond statistikaameti
hinnangul 0,6%, sealhulgas tööealine elanikkond EP
hinnangul 1,2%
  • Statistikaameti andmetel muutus negatiivne rändesaldo 2012. aastal
     märksa suuremaks, enamuses puudutab see tööealisi
  • Tööealisi jääb iga aastaga vähemaks ka rahvastiku struktuurimuutuste
     tõttu
  30 000                                                                                                                                                                                                                     1 200 000



  20 000                                                                                                                                                                                                                     1 000 000



  10 000                                                                                                                                                                                                                     800 000



      0                                                                                                                                                                                                                      600 000



 -10 000                                                                                                                                                                                                                     400 000



 -20 000                                                                                                                                                                                                                     200 000



 -30 000                                                                                                                                                                                                                     0
                                                                                                                           1972


                                                                                                                                         1978


                                                                                                                                                       1984
           1924
                  1927
                         1930
                                1933
                                       1936
                                              1939
                                                     1942
                                                            1945
                                                                   1948
                                                                          1951
                                                                                 1954
                                                                                        1957
                                                                                               1960
                                                                                                      1963
                                                                                                             1966
                                                                                                                    1969


                                                                                                                                  1975


                                                                                                                                                1981


                                                                                                                                                              1987
                                                                                                                                                                     1990
                                                                                                                                                                            1993
                                                                                                                                                                                   1996
                                                                                                                                                                                          1999
                                                                                                                                                                                                 2002
                                                                                                                                                                                                        2005
                                                                                                                                                                                                               2008
                                                                                                                                                                                                                      2011
                                 Tööealine elanikkond, ps                                      tööealise elanikkonna muutus, vs                                             muutus koos rändega, vs
                                                                                                                                                                                                                                         3
                                                                                                                                                                                             Allikas: statistikaamet
2000-2011 rändas välja 3,4% Eesti, 3,7% Läti ja
7,4% Leedu elanikkonnast
    • Eesti eeliseks on põhilise töörände sihtriigi lähedus, mis võimaldab piiri-
      ülest töötamist
    • Leedu: mõeldakse sellele, kuidas säilitada diasporaa sidet kodumaaga
      (Rändekonverents 7.-8. märts 2013)
                                    Väljaränne, % elanikkonnast
      3,0%


      2,5%


      2,0%


      1,5%


      1,0%


      0,5%


      0,0%
             2000   2001   2002   2003   2004      2005   2006   2007    2008   2009   2010   2011   2 012
                                                Eesti     Läti   Leedu
4
Väljarände struktuuril on oluline mõju pikaajalisele
rahvastikuprognoosile
    Eeldused samad, mis statistikaameti rahvastikuprognoosi 1. variandis:
    • Summaarne sündimuskordaja jõuab 2-ni 2050. aastaks
    • Eluiga pikeneb
    • Rändesaldo on tasakaalus
                                                                                              Tööealine elanikkond 2012-2050
    750 000                                                                                                                                                                                                                                                                                    70 000


    700 000                                                                                                                                                                                                                                                                                    60 000


    650 000                                                                                                                                                                                                                                                                                    50 000


    600 000                                                                                                                                                                                                                                                                                    40 000


    550 000                                                                                                                                                                                                                                                                                    30 000


    500 000                                                                                                                                                                                                                                                                                    20 000


    450 000                                                                                                                                                                                                                                                                                    10 000


    400 000                                                                                                                                                                                                                                                                                    0
                                                                                                                                                   2031
                                                                                                                                                          2032
                                                                                                                                                                 2033
                                                                                                                                                                        2034
              2012
                     2013
                            2014
                                   2015
                                          2016
                                                 2017
                                                        2018
                                                               2019
                                                                      2020
                                                                             2021
                                                                                    2022
                                                                                           2023
                                                                                                  2024
                                                                                                         2025
                                                                                                                2026
                                                                                                                       2027
                                                                                                                              2028
                                                                                                                                     2029
                                                                                                                                            2030




                                                                                                                                                                               2035
                                                                                                                                                                                      2036
                                                                                                                                                                                             2037
                                                                                                                                                                                                    2038
                                                                                                                                                                                                           2039
                                                                                                                                                                                                                  2040
                                                                                                                                                                                                                         2041
                                                                                                                                                                                                                                2042
                                                                                                                                                                                                                                       2043
                                                                                                                                                                                                                                              2044
                                                                                                                                                                                                                                                     2045
                                                                                                                                                                                                                                                            2046
                                                                                                                                                                                                                                                                   2047
                                                                                                                                                                                                                                                                          2048
                                                                                                                                                                                                                                                                                 2049
                                                                                                                                                                                                                                                                                        2050
                                                 Erinevus (ps)                               uus prognoos REL2011 andmetega                                          Statistikaameti rahvastikuprognoos, variant 1
5                                                                                                                                                                 Teema
                                                                                                                                                                                                     Allikas: statistikaamet, EP arvutused
Hõive kasvas 2012. II pooles sisenõudluse toel –
suurenes teenindussektoris hõivatute osakaal

• Välismaal töötajate arv kasvas kiiremini kui hõive Eestis
• Mõnevõrra suurenes mittepalgatöötajate ehk peamiselt ettevõtjate osakaal
• Märkimisväärset langust näitas töötleva tööstuse hõive, kuid…

                           Hõive aastakasv ja tegevusalade panused sellesse
    10%


     5%


     0%


    -5%


   -10%


   -15%
          2006          2007        2008        2009           2010          2011             2012
                 põllumajandus   tööstus   ehitus      erasektori teenused    avalik sektor      kokku

                                                                                    Allikas: statistikaamet
                                                                                                              6
… erinevad andmeallikad annavad töötleva
tööstuse hõive arengute kohta erineva pildi


• ETU andmed viitavad palgatöötajate arvu kahanemisele töötlevas
  tööstuses, kuid teised andmeallikad näitavad vaid kasvu aeglustumist

                                             Palgatöötajate arvu aastakasv töötlev tööstus
    25%
    20%
    15%
    10%
     5%
     0%
    -5%
    -10%
    -15%
    -20%
    -25%
           2006             2007           2008              2009               2010             2011               2012

              ETU: palgatöötajad Eestis   Palgauuring: täistööajale taandatud hõive    Ettevõtlusstatistika: keskmine töötajate arv



                                                                                                        Allikas: statistikaamet

7
Välismaal töötajate panus hõive kasvu oli
positiivne; kasvas mittepalgatöötajate osakaal
• REL 2011 andis väga sarnase välismaal töötajate arvu kui ETU hinnang
  (2011 IV kvartalis)
• Kui mittepalgatöötajate osakaalu tõus on juhuslik kõikumine, siis on
  tegelik tööjõu erikulu kasvu kiirenemine väiksem
    10%


    5%


    0%


    -5%


-10%


-15%
          2005         2006         2007          2008         2009          2010         2011          2012
             palgatöötajad Eestis    palgatöötajad välismaal    mittepalgalise töötajad    residentide hõive kokku

                                                                                          Allikas: statistikaamet
8
Neljandas kvartalis langes töötuse määr 9,3%ni

 • Alanes nii lühi- kui ka pikaajaline töötus; heitunute arv ei kasvanud
 • Edaspidi alaneb tööpuudus senisest märksa aeglasemalt
 • Tööpuuduse struktuursele iseloomule viitavad suured erinevused
 töötuse määras piirkondade ja haridustaseme lõikes
  25%



  20%



  15%



  10%



   5%



   0%
        2005       2006           2007           2008     2009          2010       2011           2012

               vähem kui 6 kuud          6 kuni 11 kuud   12 kuni 23 kuud      24 kuud ja enam           kokku


                                                                                  Allikas: statistikaamet
                                                                                                                 9
Tööturu voonäitajad (ETU, a/a) on tagasi ligikaudu
buumieelsel tasemel
 • Kõik näitajad on siin arvutatud eelmise perioodi hõive suhtes
 • Rahvusvahelises võrdluses on nii Eesti kui ka teiste KIE riikide vood madalad
        25%



        20%



        15%



        10%



         5%



         0%
              2001   2002    2003     2004     2005   2006   2007   2008    2009     2010      2011   2012

                        hõivesse sisenemise määr                     hõivest väljumise määr

                        töökohtade kadumise määr                     töökohtade loomise määr


                                                                           Allikas: statistikaamet, EP arvutused
  10
Töökoha vahetamise määr oli 2012. aastal
8,1%

• Töökoha vahetusega liiguvad umbes pooled inimesed varasemast
erinevale tegevusalale
10%                                                                                                           51%


 9%                                                                                                           50%


 8%                                                                                                           49%


 7%                                                                                                           48%


 6%                                                                                                           47%


 5%                                                                                                           46%


 4%                                                                                                           45%
      2001   2002   2003   2004     2005     2006   2007       2008      2009      2010         2011   2012

                       töökoha vahetamise määr             tegevusala vahetajate osakaal (ps)

                                                                      Allikas: statistikaamet, EP arvutused
11
Töötute reservatsioonipalk kasvas



• Tööle oleks nõus minema alates 600 eurose palgaga 29% töötutest
• Alla 300 eurose palgaga ehk miinimumpalgaga aga 14% töötutest
• Kõige enam kasvas kõrgharidusega meeste keskmine reservatsioonipalk

                                      Reservatsioonipalk (eurot) Reservatsioonipalga kasv
                                       mehed naised kokku mehed naised kokku
           1 I taseme haridus: kuni
           põhiharidus ja               571      436      531     -0,3%   10,4%     2,0%
           kutseharidus

           2 II taseme haridus:
           keskharidus ja               653      486      581    13,5%     9,9%    12,7%
           kutseharidus

           3 III taseme haridus:
           keskeriharidus ja            893      634      726    31,3%    12,8%    21,3%
           kõrgharidus


                                                                              Allikas: statistikaamet
12
Keskmise kuupalga kasv oli 2012 II poolaastal 5,8%
(a/a)

• Palgakasv aeglustus Eesti eraettevõtetes
• 2013. aastal näeme kollektiivsete palgakokkulepete mõjul palgakasvu
  kiirenemist riigisektoris

                         Keskmise brutokuupalga ja reaalpalga aastakasv
 25%

 20%

 15%

 10%

     5%

     0%

     -5%

 -10%
           2004   2005     2006     2007         2008     2009        2010   2011         2012

                                           brutokuupalk   reaalpalk

                                                                             Allikas: statistikaamet

13
Tegevusalade lõikes on erinevused palkade
taastumises olnud suured


                                                                Buumi       Kriisi        Buumi
                                                                tipust      põhjast       tipust
                                                                kriisi      2012 IV       2012 IV
                                                                põhjani     kv            kv
 Kokku                                                                -8%        17%           8%
 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga               -6%        33%          25%
 varustamine
 Töötlev tööstus                                                    -9%          27%              16%
 Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste          -10%          19%               7%
 remont
 Ehitus                                                            -18%          30%               7%
 Kinnisvaraalane tegevus                                           -21%          26%               0%
 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus      -16%          13%              -4%
 Finants- ja kindlustustegevus                                     -24%          22%              -7%




                                                                        Allikas: statistikaamet

14
Tööjõu tootlikkus kasvas märksa aeglasemalt kui
tööjõukulud – tööjõu ühikukulu kasv kiirenes aasta
lõpus

 • Tööjõu osa SKPst kasvab ja kasumiosa väheneb
 • Kas ja kuidas toimub kohanemine?

   30%                                                                                                                    54%

   25%                                                                                                                    52%
   20%
                                                                                                                          50%
   15%
   10%                                                                                                                    48%

    5%                                                                                                                    46%
    0%
                                                                                                                          44%
    -5%
                                                                                                                          42%
   -10%
   -15%                                                                                                                   40%
          2002    2003       2004      2005       2006      2007      2008     2009      2010       2011       2012
                 palgafondi osakaal SKPs, 4 kv libisev keskmine, ps   palgafond palgatöötaja kohta, a/a kasv
                 nominaalne SKP hõivatu kohta, a/a kasv

                                                                                                Allikas: statistikaamet
Töötlevas tööstuses kasumid vähenesid
 a/a, samas kui palgafondi kasv kiirenes
• Kui aga vaadata pikaajalist palgafondi osakaalu, siis see on endiselt
keskmisest allpool. Siin võivad aga mängida olulist rolli struktuurimuutused

                                              Palk ja tootlikkus töötlevas tööstuses
40%                                                                                                                                                                  75%


30%                                                                                                                                                                  70%

                                                                                                                                                                     65%
20%
                                                                                                                                                                     60%
10%
                                                                                                                                                                     55%
 0%
                                                                                                                                                                     50%

-10%                                                                                                                                                                 45%

-20%                                                                                                                                                                 40%
       I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV
         2000        2001        2002        2003        2004        2005        2006        2007        2008        2009        2010        2011        2012
                                              palgafondi osakaal lisandväärtusest, 4 kv libisev keskmine, ps
                                              palgafond palgatöötaja kohta, a/a
                                              nominaalne lisandväärtus hõivatu kohta, a/a

                                                                                                                            Allikas: statistikaamet
 16
Kokkuvõte


•    2012. aasta II poolaastal toetas hõive kasvu sisenõudlus ja suurenes
     teenindussektoris hõivatute osakaal

•    Tööjõukude kasv ületas märkimisväärselt tootlikkuse kasvu. Edaspidine areng
     sõltub väliskeskkonna taastumisest.

•    Rahvastiku vananemine ja väljaränne tähendab Eesti jaoks aasta-aastalt
     vähenevat tööjõu hulka. Pikemaajalist prognoosi muudab pessimistlikumaks
     noorte väljaränne, mille tulemusel väheneb sündide arv ja seejärel omakorda
     tööturule sisenevate noorte arv

•    Peamiseks pikaajaliseks eesmärgiks on suuremat lisandväärtust tootvad
     töökohad Eestis. Selle eelduseks on tööjõu areng – oskuste ja kvalifikatsiooni
     tõus läbi elukestva õppe, antava hariduse parem vastavus tööturu vajadustele
     läbi tõhusama koostöö tööandjatega ja suurem tööjõu mobiilsus, et majanduse
     struktuur saaks nihkuda suurema tootlikkusega tegevusalade suunas.
Täname tähelepanu eest!

Mais conteúdo relacionado

Destaque

Ardo Hansson. Majandusprognoos aastaks 2013
Ardo Hansson. Majandusprognoos aastaks 2013Ardo Hansson. Majandusprognoos aastaks 2013
Ardo Hansson. Majandusprognoos aastaks 2013Eesti Pank
 
Catherine Fuss (National Bank of Belgium). Firm dynamics and employment adjus...
Catherine Fuss (National Bank of Belgium). Firm dynamics and employment adjus...Catherine Fuss (National Bank of Belgium). Firm dynamics and employment adjus...
Catherine Fuss (National Bank of Belgium). Firm dynamics and employment adjus...Eesti Pank
 
Robert Vermeulen. Net Foreign Assets (Com)position: Does Financial Developmen...
Robert Vermeulen. Net Foreign Assets (Com)position: Does Financial Developmen...Robert Vermeulen. Net Foreign Assets (Com)position: Does Financial Developmen...
Robert Vermeulen. Net Foreign Assets (Com)position: Does Financial Developmen...Eesti Pank
 
Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Tootlikkuse ja palkade areng
Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Tootlikkuse ja palkade arengJaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Tootlikkuse ja palkade areng
Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Tootlikkuse ja palkade arengEesti Pank
 
Madis Müller. Eesti majanduse väljavaade ja euroala rahapoliitika
Madis Müller. Eesti majanduse väljavaade ja  euroala rahapoliitikaMadis Müller. Eesti majanduse väljavaade ja  euroala rahapoliitika
Madis Müller. Eesti majanduse väljavaade ja euroala rahapoliitikaEesti Pank
 
Rainer Olt. Ühtne euromaksete piirkond SEPA
Rainer Olt. Ühtne euromaksete piirkond SEPARainer Olt. Ühtne euromaksete piirkond SEPA
Rainer Olt. Ühtne euromaksete piirkond SEPAEesti Pank
 
Mārtiņš Bitāns. Lessons from the Latvian austerity program
Mārtiņš Bitāns. Lessons from the Latvian austerity programMārtiņš Bitāns. Lessons from the Latvian austerity program
Mārtiņš Bitāns. Lessons from the Latvian austerity programEesti Pank
 
Eesti Konkurentsivõime Ülevaade
Eesti Konkurentsivõime ÜlevaadeEesti Konkurentsivõime Ülevaade
Eesti Konkurentsivõime ÜlevaadeEesti Pank
 
David Seim. Tax Rates, Tax Evasion and Cognitive Skills
David Seim. Tax Rates, Tax Evasion and Cognitive SkillsDavid Seim. Tax Rates, Tax Evasion and Cognitive Skills
David Seim. Tax Rates, Tax Evasion and Cognitive SkillsEesti Pank
 
Giovanni Calice. Spillovers in Sovereign Bond and CDS Markets: An Analysis of...
Giovanni Calice. Spillovers in Sovereign Bond and CDS Markets: An Analysis of...Giovanni Calice. Spillovers in Sovereign Bond and CDS Markets: An Analysis of...
Giovanni Calice. Spillovers in Sovereign Bond and CDS Markets: An Analysis of...Eesti Pank
 
Ardo Hansson, Madis Müller. Finantsstabiilsuse ülevaate esitlus 23.10.2013
Ardo Hansson, Madis Müller. Finantsstabiilsuse ülevaate esitlus 23.10.2013Ardo Hansson, Madis Müller. Finantsstabiilsuse ülevaate esitlus 23.10.2013
Ardo Hansson, Madis Müller. Finantsstabiilsuse ülevaate esitlus 23.10.2013Eesti Pank
 
Kädli Moor. Keskpankade koostöö Euroopas
Kädli Moor. Keskpankade koostöö EuroopasKädli Moor. Keskpankade koostöö Euroopas
Kädli Moor. Keskpankade koostöö EuroopasEesti Pank
 
Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Otsesed välisinvesteeringud ja sihtriigi hõive ...
Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Otsesed välisinvesteeringud ja sihtriigi hõive ...Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Otsesed välisinvesteeringud ja sihtriigi hõive ...
Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Otsesed välisinvesteeringud ja sihtriigi hõive ...Eesti Pank
 
Ivar Leimus. Eesti marga sünniloost
Ivar Leimus. Eesti marga sünniloostIvar Leimus. Eesti marga sünniloost
Ivar Leimus. Eesti marga sünniloostEesti Pank
 
Eelarvepositsiooni mõõtmine
Eelarvepositsiooni mõõtmineEelarvepositsiooni mõõtmine
Eelarvepositsiooni mõõtmineEesti Pank
 
Teise seeria 5-eurone pangatäht
Teise seeria 5-eurone pangatähtTeise seeria 5-eurone pangatäht
Teise seeria 5-eurone pangatähtEesti Pank
 
Eesti Panga avalik loeng. Palkade ja tootlikkuse areng Eestis 15.05.2013
Eesti Panga avalik loeng. Palkade ja tootlikkuse areng Eestis 15.05.2013Eesti Panga avalik loeng. Palkade ja tootlikkuse areng Eestis 15.05.2013
Eesti Panga avalik loeng. Palkade ja tootlikkuse areng Eestis 15.05.2013Eesti Pank
 
Financial Stability Review 1/2013
Financial Stability Review 1/2013Financial Stability Review 1/2013
Financial Stability Review 1/2013Eesti Pank
 
Ülo Kaasik. Euroala ja Eesti majanduse väljavaatest
Ülo Kaasik. Euroala ja Eesti majanduse väljavaatestÜlo Kaasik. Euroala ja Eesti majanduse väljavaatest
Ülo Kaasik. Euroala ja Eesti majanduse väljavaatestEesti Pank
 
Federica Teppa, Maarten van Rooij. Are Retirement Decisions Vulnerable to Fra...
Federica Teppa, Maarten van Rooij. Are Retirement Decisions Vulnerable to Fra...Federica Teppa, Maarten van Rooij. Are Retirement Decisions Vulnerable to Fra...
Federica Teppa, Maarten van Rooij. Are Retirement Decisions Vulnerable to Fra...Eesti Pank
 

Destaque (20)

Ardo Hansson. Majandusprognoos aastaks 2013
Ardo Hansson. Majandusprognoos aastaks 2013Ardo Hansson. Majandusprognoos aastaks 2013
Ardo Hansson. Majandusprognoos aastaks 2013
 
Catherine Fuss (National Bank of Belgium). Firm dynamics and employment adjus...
Catherine Fuss (National Bank of Belgium). Firm dynamics and employment adjus...Catherine Fuss (National Bank of Belgium). Firm dynamics and employment adjus...
Catherine Fuss (National Bank of Belgium). Firm dynamics and employment adjus...
 
Robert Vermeulen. Net Foreign Assets (Com)position: Does Financial Developmen...
Robert Vermeulen. Net Foreign Assets (Com)position: Does Financial Developmen...Robert Vermeulen. Net Foreign Assets (Com)position: Does Financial Developmen...
Robert Vermeulen. Net Foreign Assets (Com)position: Does Financial Developmen...
 
Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Tootlikkuse ja palkade areng
Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Tootlikkuse ja palkade arengJaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Tootlikkuse ja palkade areng
Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Tootlikkuse ja palkade areng
 
Madis Müller. Eesti majanduse väljavaade ja euroala rahapoliitika
Madis Müller. Eesti majanduse väljavaade ja  euroala rahapoliitikaMadis Müller. Eesti majanduse väljavaade ja  euroala rahapoliitika
Madis Müller. Eesti majanduse väljavaade ja euroala rahapoliitika
 
Rainer Olt. Ühtne euromaksete piirkond SEPA
Rainer Olt. Ühtne euromaksete piirkond SEPARainer Olt. Ühtne euromaksete piirkond SEPA
Rainer Olt. Ühtne euromaksete piirkond SEPA
 
Mārtiņš Bitāns. Lessons from the Latvian austerity program
Mārtiņš Bitāns. Lessons from the Latvian austerity programMārtiņš Bitāns. Lessons from the Latvian austerity program
Mārtiņš Bitāns. Lessons from the Latvian austerity program
 
Eesti Konkurentsivõime Ülevaade
Eesti Konkurentsivõime ÜlevaadeEesti Konkurentsivõime Ülevaade
Eesti Konkurentsivõime Ülevaade
 
David Seim. Tax Rates, Tax Evasion and Cognitive Skills
David Seim. Tax Rates, Tax Evasion and Cognitive SkillsDavid Seim. Tax Rates, Tax Evasion and Cognitive Skills
David Seim. Tax Rates, Tax Evasion and Cognitive Skills
 
Giovanni Calice. Spillovers in Sovereign Bond and CDS Markets: An Analysis of...
Giovanni Calice. Spillovers in Sovereign Bond and CDS Markets: An Analysis of...Giovanni Calice. Spillovers in Sovereign Bond and CDS Markets: An Analysis of...
Giovanni Calice. Spillovers in Sovereign Bond and CDS Markets: An Analysis of...
 
Ardo Hansson, Madis Müller. Finantsstabiilsuse ülevaate esitlus 23.10.2013
Ardo Hansson, Madis Müller. Finantsstabiilsuse ülevaate esitlus 23.10.2013Ardo Hansson, Madis Müller. Finantsstabiilsuse ülevaate esitlus 23.10.2013
Ardo Hansson, Madis Müller. Finantsstabiilsuse ülevaate esitlus 23.10.2013
 
Kädli Moor. Keskpankade koostöö Euroopas
Kädli Moor. Keskpankade koostöö EuroopasKädli Moor. Keskpankade koostöö Euroopas
Kädli Moor. Keskpankade koostöö Euroopas
 
Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Otsesed välisinvesteeringud ja sihtriigi hõive ...
Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Otsesed välisinvesteeringud ja sihtriigi hõive ...Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Otsesed välisinvesteeringud ja sihtriigi hõive ...
Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Otsesed välisinvesteeringud ja sihtriigi hõive ...
 
Ivar Leimus. Eesti marga sünniloost
Ivar Leimus. Eesti marga sünniloostIvar Leimus. Eesti marga sünniloost
Ivar Leimus. Eesti marga sünniloost
 
Eelarvepositsiooni mõõtmine
Eelarvepositsiooni mõõtmineEelarvepositsiooni mõõtmine
Eelarvepositsiooni mõõtmine
 
Teise seeria 5-eurone pangatäht
Teise seeria 5-eurone pangatähtTeise seeria 5-eurone pangatäht
Teise seeria 5-eurone pangatäht
 
Eesti Panga avalik loeng. Palkade ja tootlikkuse areng Eestis 15.05.2013
Eesti Panga avalik loeng. Palkade ja tootlikkuse areng Eestis 15.05.2013Eesti Panga avalik loeng. Palkade ja tootlikkuse areng Eestis 15.05.2013
Eesti Panga avalik loeng. Palkade ja tootlikkuse areng Eestis 15.05.2013
 
Financial Stability Review 1/2013
Financial Stability Review 1/2013Financial Stability Review 1/2013
Financial Stability Review 1/2013
 
Ülo Kaasik. Euroala ja Eesti majanduse väljavaatest
Ülo Kaasik. Euroala ja Eesti majanduse väljavaatestÜlo Kaasik. Euroala ja Eesti majanduse väljavaatest
Ülo Kaasik. Euroala ja Eesti majanduse väljavaatest
 
Federica Teppa, Maarten van Rooij. Are Retirement Decisions Vulnerable to Fra...
Federica Teppa, Maarten van Rooij. Are Retirement Decisions Vulnerable to Fra...Federica Teppa, Maarten van Rooij. Are Retirement Decisions Vulnerable to Fra...
Federica Teppa, Maarten van Rooij. Are Retirement Decisions Vulnerable to Fra...
 

Mais de Eesti Pank

Eesti Panga majandusprognoos 2023‒2026. 19.12.2023
Eesti Panga majandusprognoos 2023‒2026. 19.12.2023Eesti Panga majandusprognoos 2023‒2026. 19.12.2023
Eesti Panga majandusprognoos 2023‒2026. 19.12.2023Eesti Pank
 
Eesti finantssektori olukord ja peamised riskid
Eesti finantssektori olukord ja peamised riskidEesti finantssektori olukord ja peamised riskid
Eesti finantssektori olukord ja peamised riskidEesti Pank
 
Eesti Panga majandusprognoos 2023‒2025
Eesti Panga majandusprognoos 2023‒2025Eesti Panga majandusprognoos 2023‒2025
Eesti Panga majandusprognoos 2023‒2025Eesti Pank
 
Finantssstabiilsuse ülevaade 2023/1
Finantssstabiilsuse ülevaade 2023/1Finantssstabiilsuse ülevaade 2023/1
Finantssstabiilsuse ülevaade 2023/1Eesti Pank
 
Juuso Vanhala. Persistent misallocation or a necessary temporary evil?
Juuso Vanhala. Persistent misallocation or a necessary temporary evil?Juuso Vanhala. Persistent misallocation or a necessary temporary evil?
Juuso Vanhala. Persistent misallocation or a necessary temporary evil?Eesti Pank
 
Karsten Staehr. Macroeconomic News and Sovereign Interest Rate Spreads before...
Karsten Staehr. Macroeconomic News and Sovereign Interest Rate Spreads before...Karsten Staehr. Macroeconomic News and Sovereign Interest Rate Spreads before...
Karsten Staehr. Macroeconomic News and Sovereign Interest Rate Spreads before...Eesti Pank
 
Tööturu Ülevaade 1/2023
Tööturu Ülevaade 1/2023Tööturu Ülevaade 1/2023
Tööturu Ülevaade 1/2023Eesti Pank
 
Eesti Panga majandusprognoos 2023-2025
Eesti Panga majandusprognoos 2023-2025Eesti Panga majandusprognoos 2023-2025
Eesti Panga majandusprognoos 2023-2025Eesti Pank
 
Majanduse Rahastamise Ülevaade. Veebruar 2023
Majanduse Rahastamise Ülevaade. Veebruar 2023Majanduse Rahastamise Ülevaade. Veebruar 2023
Majanduse Rahastamise Ülevaade. Veebruar 2023Eesti Pank
 
The Sufficiency of Debt Relief as a Panacea to Sovereign Debt Crisis in Sub-S...
The Sufficiency of Debt Relief as a Panacea to Sovereign Debt Crisis in Sub-S...The Sufficiency of Debt Relief as a Panacea to Sovereign Debt Crisis in Sub-S...
The Sufficiency of Debt Relief as a Panacea to Sovereign Debt Crisis in Sub-S...Eesti Pank
 
Luck and skill in the performance of global equity funds in Central and Easte...
Luck and skill in the performance of global equity funds in Central and Easte...Luck and skill in the performance of global equity funds in Central and Easte...
Luck and skill in the performance of global equity funds in Central and Easte...Eesti Pank
 
Adjusting to Economic Sanctions
Adjusting to Economic SanctionsAdjusting to Economic Sanctions
Adjusting to Economic SanctionsEesti Pank
 
Pangalaenude intressimarginaalid Eestis erinevate laenutüüpide lõikes
Pangalaenude intressimarginaalid Eestis erinevate laenutüüpide lõikesPangalaenude intressimarginaalid Eestis erinevate laenutüüpide lõikes
Pangalaenude intressimarginaalid Eestis erinevate laenutüüpide lõikesEesti Pank
 
Eesti Pank Economic forecast 2022–2025
Eesti Pank Economic forecast 2022–2025Eesti Pank Economic forecast 2022–2025
Eesti Pank Economic forecast 2022–2025Eesti Pank
 
Eesti Panga majandusprognoos 2022–2025
Eesti Panga majandusprognoos 2022–2025Eesti Panga majandusprognoos 2022–2025
Eesti Panga majandusprognoos 2022–2025Eesti Pank
 
Madis Müller. Inflatsiooni põhjused, väljavaated ja rahapoliitika roll
Madis Müller. Inflatsiooni põhjused, väljavaated ja rahapoliitika rollMadis Müller. Inflatsiooni põhjused, väljavaated ja rahapoliitika roll
Madis Müller. Inflatsiooni põhjused, väljavaated ja rahapoliitika rollEesti Pank
 
Marko Allikson. Energiaturu olukorrast
Marko Allikson. Energiaturu olukorrastMarko Allikson. Energiaturu olukorrast
Marko Allikson. Energiaturu olukorrastEesti Pank
 
Fabio Canovaand Evi Pappa. Costly disasters, energy consumption, and the role...
Fabio Canovaand Evi Pappa. Costly disasters, energy consumption, and the role...Fabio Canovaand Evi Pappa. Costly disasters, energy consumption, and the role...
Fabio Canovaand Evi Pappa. Costly disasters, energy consumption, and the role...Eesti Pank
 
Romain Duval. IMF Regional Economic Outlook for Europe
Romain Duval. IMF Regional Economic Outlook for EuropeRomain Duval. IMF Regional Economic Outlook for Europe
Romain Duval. IMF Regional Economic Outlook for EuropeEesti Pank
 
Finantsstabiilsuse Ülevaade 2022/2
Finantsstabiilsuse Ülevaade 2022/2Finantsstabiilsuse Ülevaade 2022/2
Finantsstabiilsuse Ülevaade 2022/2Eesti Pank
 

Mais de Eesti Pank (20)

Eesti Panga majandusprognoos 2023‒2026. 19.12.2023
Eesti Panga majandusprognoos 2023‒2026. 19.12.2023Eesti Panga majandusprognoos 2023‒2026. 19.12.2023
Eesti Panga majandusprognoos 2023‒2026. 19.12.2023
 
Eesti finantssektori olukord ja peamised riskid
Eesti finantssektori olukord ja peamised riskidEesti finantssektori olukord ja peamised riskid
Eesti finantssektori olukord ja peamised riskid
 
Eesti Panga majandusprognoos 2023‒2025
Eesti Panga majandusprognoos 2023‒2025Eesti Panga majandusprognoos 2023‒2025
Eesti Panga majandusprognoos 2023‒2025
 
Finantssstabiilsuse ülevaade 2023/1
Finantssstabiilsuse ülevaade 2023/1Finantssstabiilsuse ülevaade 2023/1
Finantssstabiilsuse ülevaade 2023/1
 
Juuso Vanhala. Persistent misallocation or a necessary temporary evil?
Juuso Vanhala. Persistent misallocation or a necessary temporary evil?Juuso Vanhala. Persistent misallocation or a necessary temporary evil?
Juuso Vanhala. Persistent misallocation or a necessary temporary evil?
 
Karsten Staehr. Macroeconomic News and Sovereign Interest Rate Spreads before...
Karsten Staehr. Macroeconomic News and Sovereign Interest Rate Spreads before...Karsten Staehr. Macroeconomic News and Sovereign Interest Rate Spreads before...
Karsten Staehr. Macroeconomic News and Sovereign Interest Rate Spreads before...
 
Tööturu Ülevaade 1/2023
Tööturu Ülevaade 1/2023Tööturu Ülevaade 1/2023
Tööturu Ülevaade 1/2023
 
Eesti Panga majandusprognoos 2023-2025
Eesti Panga majandusprognoos 2023-2025Eesti Panga majandusprognoos 2023-2025
Eesti Panga majandusprognoos 2023-2025
 
Majanduse Rahastamise Ülevaade. Veebruar 2023
Majanduse Rahastamise Ülevaade. Veebruar 2023Majanduse Rahastamise Ülevaade. Veebruar 2023
Majanduse Rahastamise Ülevaade. Veebruar 2023
 
The Sufficiency of Debt Relief as a Panacea to Sovereign Debt Crisis in Sub-S...
The Sufficiency of Debt Relief as a Panacea to Sovereign Debt Crisis in Sub-S...The Sufficiency of Debt Relief as a Panacea to Sovereign Debt Crisis in Sub-S...
The Sufficiency of Debt Relief as a Panacea to Sovereign Debt Crisis in Sub-S...
 
Luck and skill in the performance of global equity funds in Central and Easte...
Luck and skill in the performance of global equity funds in Central and Easte...Luck and skill in the performance of global equity funds in Central and Easte...
Luck and skill in the performance of global equity funds in Central and Easte...
 
Adjusting to Economic Sanctions
Adjusting to Economic SanctionsAdjusting to Economic Sanctions
Adjusting to Economic Sanctions
 
Pangalaenude intressimarginaalid Eestis erinevate laenutüüpide lõikes
Pangalaenude intressimarginaalid Eestis erinevate laenutüüpide lõikesPangalaenude intressimarginaalid Eestis erinevate laenutüüpide lõikes
Pangalaenude intressimarginaalid Eestis erinevate laenutüüpide lõikes
 
Eesti Pank Economic forecast 2022–2025
Eesti Pank Economic forecast 2022–2025Eesti Pank Economic forecast 2022–2025
Eesti Pank Economic forecast 2022–2025
 
Eesti Panga majandusprognoos 2022–2025
Eesti Panga majandusprognoos 2022–2025Eesti Panga majandusprognoos 2022–2025
Eesti Panga majandusprognoos 2022–2025
 
Madis Müller. Inflatsiooni põhjused, väljavaated ja rahapoliitika roll
Madis Müller. Inflatsiooni põhjused, väljavaated ja rahapoliitika rollMadis Müller. Inflatsiooni põhjused, väljavaated ja rahapoliitika roll
Madis Müller. Inflatsiooni põhjused, väljavaated ja rahapoliitika roll
 
Marko Allikson. Energiaturu olukorrast
Marko Allikson. Energiaturu olukorrastMarko Allikson. Energiaturu olukorrast
Marko Allikson. Energiaturu olukorrast
 
Fabio Canovaand Evi Pappa. Costly disasters, energy consumption, and the role...
Fabio Canovaand Evi Pappa. Costly disasters, energy consumption, and the role...Fabio Canovaand Evi Pappa. Costly disasters, energy consumption, and the role...
Fabio Canovaand Evi Pappa. Costly disasters, energy consumption, and the role...
 
Romain Duval. IMF Regional Economic Outlook for Europe
Romain Duval. IMF Regional Economic Outlook for EuropeRomain Duval. IMF Regional Economic Outlook for Europe
Romain Duval. IMF Regional Economic Outlook for Europe
 
Finantsstabiilsuse Ülevaade 2022/2
Finantsstabiilsuse Ülevaade 2022/2Finantsstabiilsuse Ülevaade 2022/2
Finantsstabiilsuse Ülevaade 2022/2
 

Orsolya Soosaar, Natalja Viilmann. Tööturu Ülevaate 1/2013 avalik esitlus

  • 1. TÖÖTURU ÜLEVAADE 1/2013 Orsolya Soosaar, Natalja Viilmann
  • 2. Esitluse teemad • Tööealine elanikkond ja tööjõus osalemine – Taustateema: pikaajaline rahvastikuprognoos • Hõive • Tööpuudus • Palk ja tööjõu tootlikkus 2
  • 3. 2012. aastal vähenes Eesti elanikkond statistikaameti hinnangul 0,6%, sealhulgas tööealine elanikkond EP hinnangul 1,2% • Statistikaameti andmetel muutus negatiivne rändesaldo 2012. aastal märksa suuremaks, enamuses puudutab see tööealisi • Tööealisi jääb iga aastaga vähemaks ka rahvastiku struktuurimuutuste tõttu 30 000 1 200 000 20 000 1 000 000 10 000 800 000 0 600 000 -10 000 400 000 -20 000 200 000 -30 000 0 1972 1978 1984 1924 1927 1930 1933 1936 1939 1942 1945 1948 1951 1954 1957 1960 1963 1966 1969 1975 1981 1987 1990 1993 1996 1999 2002 2005 2008 2011 Tööealine elanikkond, ps tööealise elanikkonna muutus, vs muutus koos rändega, vs 3 Allikas: statistikaamet
  • 4. 2000-2011 rändas välja 3,4% Eesti, 3,7% Läti ja 7,4% Leedu elanikkonnast • Eesti eeliseks on põhilise töörände sihtriigi lähedus, mis võimaldab piiri- ülest töötamist • Leedu: mõeldakse sellele, kuidas säilitada diasporaa sidet kodumaaga (Rändekonverents 7.-8. märts 2013) Väljaränne, % elanikkonnast 3,0% 2,5% 2,0% 1,5% 1,0% 0,5% 0,0% 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2 012 Eesti Läti Leedu 4
  • 5. Väljarände struktuuril on oluline mõju pikaajalisele rahvastikuprognoosile Eeldused samad, mis statistikaameti rahvastikuprognoosi 1. variandis: • Summaarne sündimuskordaja jõuab 2-ni 2050. aastaks • Eluiga pikeneb • Rändesaldo on tasakaalus Tööealine elanikkond 2012-2050 750 000 70 000 700 000 60 000 650 000 50 000 600 000 40 000 550 000 30 000 500 000 20 000 450 000 10 000 400 000 0 2031 2032 2033 2034 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2035 2036 2037 2038 2039 2040 2041 2042 2043 2044 2045 2046 2047 2048 2049 2050 Erinevus (ps) uus prognoos REL2011 andmetega Statistikaameti rahvastikuprognoos, variant 1 5 Teema Allikas: statistikaamet, EP arvutused
  • 6. Hõive kasvas 2012. II pooles sisenõudluse toel – suurenes teenindussektoris hõivatute osakaal • Välismaal töötajate arv kasvas kiiremini kui hõive Eestis • Mõnevõrra suurenes mittepalgatöötajate ehk peamiselt ettevõtjate osakaal • Märkimisväärset langust näitas töötleva tööstuse hõive, kuid… Hõive aastakasv ja tegevusalade panused sellesse 10% 5% 0% -5% -10% -15% 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 põllumajandus tööstus ehitus erasektori teenused avalik sektor kokku Allikas: statistikaamet 6
  • 7. … erinevad andmeallikad annavad töötleva tööstuse hõive arengute kohta erineva pildi • ETU andmed viitavad palgatöötajate arvu kahanemisele töötlevas tööstuses, kuid teised andmeallikad näitavad vaid kasvu aeglustumist Palgatöötajate arvu aastakasv töötlev tööstus 25% 20% 15% 10% 5% 0% -5% -10% -15% -20% -25% 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 ETU: palgatöötajad Eestis Palgauuring: täistööajale taandatud hõive Ettevõtlusstatistika: keskmine töötajate arv Allikas: statistikaamet 7
  • 8. Välismaal töötajate panus hõive kasvu oli positiivne; kasvas mittepalgatöötajate osakaal • REL 2011 andis väga sarnase välismaal töötajate arvu kui ETU hinnang (2011 IV kvartalis) • Kui mittepalgatöötajate osakaalu tõus on juhuslik kõikumine, siis on tegelik tööjõu erikulu kasvu kiirenemine väiksem 10% 5% 0% -5% -10% -15% 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 palgatöötajad Eestis palgatöötajad välismaal mittepalgalise töötajad residentide hõive kokku Allikas: statistikaamet 8
  • 9. Neljandas kvartalis langes töötuse määr 9,3%ni • Alanes nii lühi- kui ka pikaajaline töötus; heitunute arv ei kasvanud • Edaspidi alaneb tööpuudus senisest märksa aeglasemalt • Tööpuuduse struktuursele iseloomule viitavad suured erinevused töötuse määras piirkondade ja haridustaseme lõikes 25% 20% 15% 10% 5% 0% 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 vähem kui 6 kuud 6 kuni 11 kuud 12 kuni 23 kuud 24 kuud ja enam kokku Allikas: statistikaamet 9
  • 10. Tööturu voonäitajad (ETU, a/a) on tagasi ligikaudu buumieelsel tasemel • Kõik näitajad on siin arvutatud eelmise perioodi hõive suhtes • Rahvusvahelises võrdluses on nii Eesti kui ka teiste KIE riikide vood madalad 25% 20% 15% 10% 5% 0% 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 hõivesse sisenemise määr hõivest väljumise määr töökohtade kadumise määr töökohtade loomise määr Allikas: statistikaamet, EP arvutused 10
  • 11. Töökoha vahetamise määr oli 2012. aastal 8,1% • Töökoha vahetusega liiguvad umbes pooled inimesed varasemast erinevale tegevusalale 10% 51% 9% 50% 8% 49% 7% 48% 6% 47% 5% 46% 4% 45% 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 töökoha vahetamise määr tegevusala vahetajate osakaal (ps) Allikas: statistikaamet, EP arvutused 11
  • 12. Töötute reservatsioonipalk kasvas • Tööle oleks nõus minema alates 600 eurose palgaga 29% töötutest • Alla 300 eurose palgaga ehk miinimumpalgaga aga 14% töötutest • Kõige enam kasvas kõrgharidusega meeste keskmine reservatsioonipalk Reservatsioonipalk (eurot) Reservatsioonipalga kasv mehed naised kokku mehed naised kokku 1 I taseme haridus: kuni põhiharidus ja 571 436 531 -0,3% 10,4% 2,0% kutseharidus 2 II taseme haridus: keskharidus ja 653 486 581 13,5% 9,9% 12,7% kutseharidus 3 III taseme haridus: keskeriharidus ja 893 634 726 31,3% 12,8% 21,3% kõrgharidus Allikas: statistikaamet 12
  • 13. Keskmise kuupalga kasv oli 2012 II poolaastal 5,8% (a/a) • Palgakasv aeglustus Eesti eraettevõtetes • 2013. aastal näeme kollektiivsete palgakokkulepete mõjul palgakasvu kiirenemist riigisektoris Keskmise brutokuupalga ja reaalpalga aastakasv 25% 20% 15% 10% 5% 0% -5% -10% 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 brutokuupalk reaalpalk Allikas: statistikaamet 13
  • 14. Tegevusalade lõikes on erinevused palkade taastumises olnud suured Buumi Kriisi Buumi tipust põhjast tipust kriisi 2012 IV 2012 IV põhjani kv kv Kokku -8% 17% 8% Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga -6% 33% 25% varustamine Töötlev tööstus -9% 27% 16% Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste -10% 19% 7% remont Ehitus -18% 30% 7% Kinnisvaraalane tegevus -21% 26% 0% Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus -16% 13% -4% Finants- ja kindlustustegevus -24% 22% -7% Allikas: statistikaamet 14
  • 15. Tööjõu tootlikkus kasvas märksa aeglasemalt kui tööjõukulud – tööjõu ühikukulu kasv kiirenes aasta lõpus • Tööjõu osa SKPst kasvab ja kasumiosa väheneb • Kas ja kuidas toimub kohanemine? 30% 54% 25% 52% 20% 50% 15% 10% 48% 5% 46% 0% 44% -5% 42% -10% -15% 40% 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 palgafondi osakaal SKPs, 4 kv libisev keskmine, ps palgafond palgatöötaja kohta, a/a kasv nominaalne SKP hõivatu kohta, a/a kasv Allikas: statistikaamet
  • 16. Töötlevas tööstuses kasumid vähenesid a/a, samas kui palgafondi kasv kiirenes • Kui aga vaadata pikaajalist palgafondi osakaalu, siis see on endiselt keskmisest allpool. Siin võivad aga mängida olulist rolli struktuurimuutused Palk ja tootlikkus töötlevas tööstuses 40% 75% 30% 70% 65% 20% 60% 10% 55% 0% 50% -10% 45% -20% 40% I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 palgafondi osakaal lisandväärtusest, 4 kv libisev keskmine, ps palgafond palgatöötaja kohta, a/a nominaalne lisandväärtus hõivatu kohta, a/a Allikas: statistikaamet 16
  • 17. Kokkuvõte • 2012. aasta II poolaastal toetas hõive kasvu sisenõudlus ja suurenes teenindussektoris hõivatute osakaal • Tööjõukude kasv ületas märkimisväärselt tootlikkuse kasvu. Edaspidine areng sõltub väliskeskkonna taastumisest. • Rahvastiku vananemine ja väljaränne tähendab Eesti jaoks aasta-aastalt vähenevat tööjõu hulka. Pikemaajalist prognoosi muudab pessimistlikumaks noorte väljaränne, mille tulemusel väheneb sündide arv ja seejärel omakorda tööturule sisenevate noorte arv • Peamiseks pikaajaliseks eesmärgiks on suuremat lisandväärtust tootvad töökohad Eestis. Selle eelduseks on tööjõu areng – oskuste ja kvalifikatsiooni tõus läbi elukestva õppe, antava hariduse parem vastavus tööturu vajadustele läbi tõhusama koostöö tööandjatega ja suurem tööjõu mobiilsus, et majanduse struktuur saaks nihkuda suurema tootlikkusega tegevusalade suunas.