3. 2012. aastal vähenes Eesti elanikkond statistikaameti
hinnangul 0,6%, sealhulgas tööealine elanikkond EP
hinnangul 1,2%
• Statistikaameti andmetel muutus negatiivne rändesaldo 2012. aastal
märksa suuremaks, enamuses puudutab see tööealisi
• Tööealisi jääb iga aastaga vähemaks ka rahvastiku struktuurimuutuste
tõttu
30 000 1 200 000
20 000 1 000 000
10 000 800 000
0 600 000
-10 000 400 000
-20 000 200 000
-30 000 0
1972
1978
1984
1924
1927
1930
1933
1936
1939
1942
1945
1948
1951
1954
1957
1960
1963
1966
1969
1975
1981
1987
1990
1993
1996
1999
2002
2005
2008
2011
Tööealine elanikkond, ps tööealise elanikkonna muutus, vs muutus koos rändega, vs
3
Allikas: statistikaamet
4. 2000-2011 rändas välja 3,4% Eesti, 3,7% Läti ja
7,4% Leedu elanikkonnast
• Eesti eeliseks on põhilise töörände sihtriigi lähedus, mis võimaldab piiri-
ülest töötamist
• Leedu: mõeldakse sellele, kuidas säilitada diasporaa sidet kodumaaga
(Rändekonverents 7.-8. märts 2013)
Väljaränne, % elanikkonnast
3,0%
2,5%
2,0%
1,5%
1,0%
0,5%
0,0%
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2 012
Eesti Läti Leedu
4
5. Väljarände struktuuril on oluline mõju pikaajalisele
rahvastikuprognoosile
Eeldused samad, mis statistikaameti rahvastikuprognoosi 1. variandis:
• Summaarne sündimuskordaja jõuab 2-ni 2050. aastaks
• Eluiga pikeneb
• Rändesaldo on tasakaalus
Tööealine elanikkond 2012-2050
750 000 70 000
700 000 60 000
650 000 50 000
600 000 40 000
550 000 30 000
500 000 20 000
450 000 10 000
400 000 0
2031
2032
2033
2034
2012
2013
2014
2015
2016
2017
2018
2019
2020
2021
2022
2023
2024
2025
2026
2027
2028
2029
2030
2035
2036
2037
2038
2039
2040
2041
2042
2043
2044
2045
2046
2047
2048
2049
2050
Erinevus (ps) uus prognoos REL2011 andmetega Statistikaameti rahvastikuprognoos, variant 1
5 Teema
Allikas: statistikaamet, EP arvutused
6. Hõive kasvas 2012. II pooles sisenõudluse toel –
suurenes teenindussektoris hõivatute osakaal
• Välismaal töötajate arv kasvas kiiremini kui hõive Eestis
• Mõnevõrra suurenes mittepalgatöötajate ehk peamiselt ettevõtjate osakaal
• Märkimisväärset langust näitas töötleva tööstuse hõive, kuid…
Hõive aastakasv ja tegevusalade panused sellesse
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
põllumajandus tööstus ehitus erasektori teenused avalik sektor kokku
Allikas: statistikaamet
6
7. … erinevad andmeallikad annavad töötleva
tööstuse hõive arengute kohta erineva pildi
• ETU andmed viitavad palgatöötajate arvu kahanemisele töötlevas
tööstuses, kuid teised andmeallikad näitavad vaid kasvu aeglustumist
Palgatöötajate arvu aastakasv töötlev tööstus
25%
20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
-25%
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
ETU: palgatöötajad Eestis Palgauuring: täistööajale taandatud hõive Ettevõtlusstatistika: keskmine töötajate arv
Allikas: statistikaamet
7
8. Välismaal töötajate panus hõive kasvu oli
positiivne; kasvas mittepalgatöötajate osakaal
• REL 2011 andis väga sarnase välismaal töötajate arvu kui ETU hinnang
(2011 IV kvartalis)
• Kui mittepalgatöötajate osakaalu tõus on juhuslik kõikumine, siis on
tegelik tööjõu erikulu kasvu kiirenemine väiksem
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
palgatöötajad Eestis palgatöötajad välismaal mittepalgalise töötajad residentide hõive kokku
Allikas: statistikaamet
8
9. Neljandas kvartalis langes töötuse määr 9,3%ni
• Alanes nii lühi- kui ka pikaajaline töötus; heitunute arv ei kasvanud
• Edaspidi alaneb tööpuudus senisest märksa aeglasemalt
• Tööpuuduse struktuursele iseloomule viitavad suured erinevused
töötuse määras piirkondade ja haridustaseme lõikes
25%
20%
15%
10%
5%
0%
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
vähem kui 6 kuud 6 kuni 11 kuud 12 kuni 23 kuud 24 kuud ja enam kokku
Allikas: statistikaamet
9
10. Tööturu voonäitajad (ETU, a/a) on tagasi ligikaudu
buumieelsel tasemel
• Kõik näitajad on siin arvutatud eelmise perioodi hõive suhtes
• Rahvusvahelises võrdluses on nii Eesti kui ka teiste KIE riikide vood madalad
25%
20%
15%
10%
5%
0%
2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
hõivesse sisenemise määr hõivest väljumise määr
töökohtade kadumise määr töökohtade loomise määr
Allikas: statistikaamet, EP arvutused
10
11. Töökoha vahetamise määr oli 2012. aastal
8,1%
• Töökoha vahetusega liiguvad umbes pooled inimesed varasemast
erinevale tegevusalale
10% 51%
9% 50%
8% 49%
7% 48%
6% 47%
5% 46%
4% 45%
2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
töökoha vahetamise määr tegevusala vahetajate osakaal (ps)
Allikas: statistikaamet, EP arvutused
11
12. Töötute reservatsioonipalk kasvas
• Tööle oleks nõus minema alates 600 eurose palgaga 29% töötutest
• Alla 300 eurose palgaga ehk miinimumpalgaga aga 14% töötutest
• Kõige enam kasvas kõrgharidusega meeste keskmine reservatsioonipalk
Reservatsioonipalk (eurot) Reservatsioonipalga kasv
mehed naised kokku mehed naised kokku
1 I taseme haridus: kuni
põhiharidus ja 571 436 531 -0,3% 10,4% 2,0%
kutseharidus
2 II taseme haridus:
keskharidus ja 653 486 581 13,5% 9,9% 12,7%
kutseharidus
3 III taseme haridus:
keskeriharidus ja 893 634 726 31,3% 12,8% 21,3%
kõrgharidus
Allikas: statistikaamet
12
13. Keskmise kuupalga kasv oli 2012 II poolaastal 5,8%
(a/a)
• Palgakasv aeglustus Eesti eraettevõtetes
• 2013. aastal näeme kollektiivsete palgakokkulepete mõjul palgakasvu
kiirenemist riigisektoris
Keskmise brutokuupalga ja reaalpalga aastakasv
25%
20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
brutokuupalk reaalpalk
Allikas: statistikaamet
13
14. Tegevusalade lõikes on erinevused palkade
taastumises olnud suured
Buumi Kriisi Buumi
tipust põhjast tipust
kriisi 2012 IV 2012 IV
põhjani kv kv
Kokku -8% 17% 8%
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga -6% 33% 25%
varustamine
Töötlev tööstus -9% 27% 16%
Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste -10% 19% 7%
remont
Ehitus -18% 30% 7%
Kinnisvaraalane tegevus -21% 26% 0%
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus -16% 13% -4%
Finants- ja kindlustustegevus -24% 22% -7%
Allikas: statistikaamet
14
15. Tööjõu tootlikkus kasvas märksa aeglasemalt kui
tööjõukulud – tööjõu ühikukulu kasv kiirenes aasta
lõpus
• Tööjõu osa SKPst kasvab ja kasumiosa väheneb
• Kas ja kuidas toimub kohanemine?
30% 54%
25% 52%
20%
50%
15%
10% 48%
5% 46%
0%
44%
-5%
42%
-10%
-15% 40%
2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
palgafondi osakaal SKPs, 4 kv libisev keskmine, ps palgafond palgatöötaja kohta, a/a kasv
nominaalne SKP hõivatu kohta, a/a kasv
Allikas: statistikaamet
16. Töötlevas tööstuses kasumid vähenesid
a/a, samas kui palgafondi kasv kiirenes
• Kui aga vaadata pikaajalist palgafondi osakaalu, siis see on endiselt
keskmisest allpool. Siin võivad aga mängida olulist rolli struktuurimuutused
Palk ja tootlikkus töötlevas tööstuses
40% 75%
30% 70%
65%
20%
60%
10%
55%
0%
50%
-10% 45%
-20% 40%
I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
palgafondi osakaal lisandväärtusest, 4 kv libisev keskmine, ps
palgafond palgatöötaja kohta, a/a
nominaalne lisandväärtus hõivatu kohta, a/a
Allikas: statistikaamet
16
17. Kokkuvõte
• 2012. aasta II poolaastal toetas hõive kasvu sisenõudlus ja suurenes
teenindussektoris hõivatute osakaal
• Tööjõukude kasv ületas märkimisväärselt tootlikkuse kasvu. Edaspidine areng
sõltub väliskeskkonna taastumisest.
• Rahvastiku vananemine ja väljaränne tähendab Eesti jaoks aasta-aastalt
vähenevat tööjõu hulka. Pikemaajalist prognoosi muudab pessimistlikumaks
noorte väljaränne, mille tulemusel väheneb sündide arv ja seejärel omakorda
tööturule sisenevate noorte arv
• Peamiseks pikaajaliseks eesmärgiks on suuremat lisandväärtust tootvad
töökohad Eestis. Selle eelduseks on tööjõu areng – oskuste ja kvalifikatsiooni
tõus läbi elukestva õppe, antava hariduse parem vastavus tööturu vajadustele
läbi tõhusama koostöö tööandjatega ja suurem tööjõu mobiilsus, et majanduse
struktuur saaks nihkuda suurema tootlikkusega tegevusalade suunas.