1. Fotod ja nende kogumine :
ajalugu ja arengusuunad
6. loeng: Fotograafia ajalugu 20. sajandi I poolel. Õppejõud Eero Kangor
18. Veebruar 2010
1

2. Maailm kahe maailmasõja vahel
✤ Uuenduslikud 1920ndad ja natsionalistlik-traditsionalistlikud
1930ndad
✤ 1918.a Versailles’ rahuga tekivad Euroopas uued RAHVUSriigid (sh
Eesti, Läti, Leedu, Tšehhoslovakkia, Ungari, jt)
✤ Pommitatud, maatasa tehtud linnad ehitatakse üles vs nn “kadunud
põlvkond” (Hemingway, Remarque, John Dos Passos jt)
✤ Soov teha kõike uuesti, paremini, ratsionaalsemalt vs irratsionaalsed
taotlused (dadaism, sürrealism)
✤ Natsionaal-poliitilised arengud 1930ndatel, demokraatiate
asendumine autokraatiatega (Nõukogude Liit, Saksamaa, Eesti jt)
2

3. Sõjapurustused
Vaux. Linn Prantsusmaal.
3

4. Nieport’i purustused. 1914-18
Date
4

5. Ülesehitamine
Le Corbusier. Kaasaegse linna plaan. Pariis. Ratsionaalne linnaplaneering
5

6. New York City. Manhattan
1930ndad. Chrysler Building (vasakul) - 1928
6

7. Fotograafia kahe maailmasõja
vahel
✤ 1920ndate palavikuline avangardism asendub 1930ndate
traditsionalistliku pohmelusega
✤ Avangardkunstis 1920ndatel pidev kunstivoolude, erinevate -ismide
vaheldumine: fovism, dadaism, futurism, kubism, abstraktsionism,
sürrealism, konstruktivism, funktsionalism, suprematism
✤ 1930ndatel - traditsionalism, pöördumine klassikalisema (maali)
kunsti poole, uuendusväsimus
✤ Fotograafia ja avangardkunst (dadaism, sürrealism, nõukogude
avangard)
7

8. Man Ray
✤ Emmanuel Radnitzky
(1890-1976)
✤ Ameerika avangardfotograaf,
töötas Pariisis
✤ fotogramm, fotomontaaž,
solarisatsioon
✤ kõrval: autoportree kaameraga,
1930 (positiivid 1935-36)
8

9. Fotogramm
✤ T. Wedgwoodi fotogrammid
1802
✤ W.H.F.Talboti fotogeeniline
joonistus=fotogramm
✤ fotogramm on fotograafilise
pildi saamine ilma kaamerata
✤ valgustundlikule paberile
asetatakse esemeid ja
eksponeeritakse valguse käes
✤ kõrval: Man Ray. 1923
9

10. Solarisatsioon
✤ def: negatiivile või positiivile
saadud kujutis pööratakse kas
osaliselt või täielikult ümber.
Mustad kohad muutuvad
valgeks ja vastupidi;
negatiivide puhul võib
kasutada ka nimetust
“Sabattier’ efekt”
✤ efekti tekib liiga pikal
eksponeerimisel või filmi
äravalgustamisel enne
ilmutamist
10

11. Solarisatsioon
✤ solarisatsiooni kirjeldas
esmakordselt H. de la
Blanchere 1859.a ajakirjas
“L’Art du Photographe” (Foto-
kunst)
✤ Man Ray kasutas
solarisatsiooni taotluslikult
kunstilise mõju saavutamiseks
✤ kõrval: Naine, 1936
11

12. Man Ray
✤ Fotomontaaž sürrealistlike
kompositsioonide loomiseks
✤ kõrval: Teineteise jälgimise aeg.
Armastajad. 1936
12

13. Aleksandr
Rodtšenko
✤ Aleksandr Mihhailovitš
Rodtšenko (1891-1956) vene
avangardkunstnik: skulptor,
fotograaf, graafiline disainer
✤ 1920ndatel: uus nägemisviis,
objektide käsitlemine
erinevatest vaatenurkadest,
fotomontaaž, kunstniku kui
ühiskonna ja inimeste
ümberkujundaja ideoloogia
✤ “Maalikunst on surnud”
13

14. Aleksandr
Rodtšenko
✤ Rodtšenko. Originaalne
fotomontaaž. Majakovski
poeemile “Pro eto”. 1923.
14

15. Aleksandr
Rodtšenko
✤ graafiline disain
15

16. Aleksandr
Rodtšenko
✤ 1930ndatel, muutunud
poliitilis-ideoloogilises
õhkkonnas pidi ümber
vaatama kogu oma senise
loomingu. Keskendus
spordifotograafiale, avalike
ürituste jäädvustamisele
✤ Elav märk. 1936
16

17. Dokumentaalfotograafia
Eugene Atget. Pariisi Notre Dame. 1925
Date
17

18. Eugene Atget
✤ Eugene Atget (1857-1927)
✤ Elas ja tegutses Pariisis
✤ dokumenteeris Pariisi
linnaruumi
✤ tema tööde kogu kollektsiooni
ostis B. Abbott, alates 1968
MoMA-s
✤ kõrval: Berenice Abbott.
Eugene Atget’ portree.
18

19. Eugene Atget
✤ kõrval: Pariisi tänav, 1920ndad
19

20. Eugene Atget
20

21. Henri Cartier-
Bresson
✤ Henri Cartier-Bresson
(1908-2004)
✤ kasutas Leica-kaamerat
✤ 1952. “The Decisive Moment”.
Otsustava hetke tabamine.
✤ kõrval: Autoportree. 1935.a.
21

22. Henri Cartier-
Bresson
✤ otsustav hetk
✤ kõrval: St. Lazare’i
raudteejaama taga, 1932
22

23. Henri Cartier-Bresson
1932
23

24. Henri Cartier-Bresson
Marne’i jõe kaldal. 1938
24

25. Digitaalfotograafia märksõnad
Date
25

26. Fotograafia digitaalajastul
✤ 1991 Bode and Wombell: “...kuni viimase ajani on olnud võimalik
defineerida fotograafiat kui tegevust, mis on seotud optika,
valgustundlike materjalide ja nende keemilise menetlusega, et toota
fotosid ja slaide. Täna on see definitsioon muutumas. Tehnoloogilised
uuendused...nihutavad fotograafia tema algselt keemiliselt baasilt
elektroonilisele... See uus tehnoloogia muudab fotograafia senist
põhiolemust.”
26

27. Mis muutub (on juba muutunud)?
✤ fotograafilise tootmise asukoht: keemia-põhine pimik -> arvuti
“elektrooniline pimik”
✤ ühe fotooriginaali esitamine väga erinevates väljundites, toor-
koopiast erinevate elektrooniliste manipulatsioonide, väljatrükkide ja
TV-ekraanini
✤ äärmiselt lihtsad ja “nähtamatud” võimalused fotograafilise pildi
manipuleerimiseks
✤ fotode sisestamine ülemaailmsesse info- ja kommunikatsiooni-
tehnoloogia süsteemi ja seega vahetu ja piiramatu levitamine
27

28. ✤ ajakirjandusfotode ülikiire ülekandmine, mida ei takista enam
territoriaalsed ega poliitilised piirid
✤ olemasolevate fotode ja ajalooliste arhiivide ülekandmine
digitaalsetesse andmepankadesse, millele saab juurdepääsu suvalisest
arvutist suvalises maailma punktis
✤ uued informatsiooni ja pildivõrgustikud võimaldavad senisest
suuremat sõjalist ja riiklikku järelevalvet
✤ fotode sulandumine teiste meediatega, digitaalse heli ja video,
graafika, animatsioonide jms uutes interaktiivsetes multimeediates
28

29. Analoogne vs digitaalne
✤ analoogsele meediale on omane: transkriptsioon, kontinuaalsus,
märkide paiknemine materjalis, meediumispetsiifilisus
✤ digitaalsele meediale on omane: konversioon, diskreetsus, abstraktsed
signaalid, universaalne kood
29

30. Tõepäraste kujutiste saamine
reaalse maailma esemetest?
✤ Kas Second Life’is saab fotografeerida?
✤ Kas virtuaalses reaalsuses saab pildistada?
30