1. *Armumine:
Armastus algab armumisest. Esimesest silmapilgust, armub inimene sellesse, kes on
kuidagi eriline tema jaoks, ta tunneb, et tema läheduses on hea ja mõnus olla, et tema
ongi see keda ta vajab.
Armunud inimene mõtleb ainult sellest inimesest, kes teda köitis. Võib juhtuda, et
inimene kellesse armud, et saagi eales sinu omaks, ja võib-olla ei saa ta isegi teada, et
oled teda jälginud juba pikka aega ja kirjutanud temast luuletusi, laule, proosatekste.
Otsid põhjendusi, et tema läheduses viibida. On ilus eks? Kui isik, kellesse armunud
oled sind ei märka, siis armumine hääbub.
Aga armumine võib lõppeda näiteks siis, kui näed seda inimest kellegagi, kes on ta
lähedal, kellel on võimalust temaga koos olla, sa tunned armukadedust. Armumine
võib lõppeda, kui näed oma armastatut mõnes olukorras või olekus, mis sulle ei
meeldi. Seda on iga noor inimene tundnud, mõni varem, mõni hiljem, aga tundnud on
seda igaüks.
*Armastus
on inimesele omane kiindumustunne, mis põhineb vastastikusel andumusel ja
usaldusel, seksuaalsel külgetõmbel ning lähedussoovil. Selle tunde tekkimine ja
areng on suures osas alateadlik ja seetõttu inimese jaoks juhitamatu ning tahtele
allumatu.
*Armastuses eristatakse Platoni järgi 4 eri liiki, tõelise armastuse korral peaksid need
kõik olema esindatud, aga me tunneme neid tundeid ka eraldi:
• kirglik-seksuaalne (eros) põhineb füüsilisel külgetõmbel
• ohvrimeelne-andestav (agape)
• sõprusele rajanev (philia)
• aeglaselt arenev õrnus, kiindumus, lähedus (storge)
* Sternbergi kolmnurgamudel:
kirg
kohustus lähedus
Armastuse kolm komponenti on kirg, lähedus ja kohustus. Kõik need komponendid
võivad esineda üksikult või erinevates kombinatsioonides.
Ainult lähedus on armastus sõprade vahel. Ainult kirg on pime armumine esimesest
pilgust. Ainult kohustus ilma kire ja läheduseta on ärakulunud või tühi armastus.
Romantiline armastus koosneb kirest ja lähedusest ilma kohustuseta. Vennalik
armastus koosneb lähedusest ja kohustusest ilma kireta; selline suhe võib valitseda ka
staažikate abielupaaride vahel. Mõtlematu armastus koosneb kirest ja kohustusest,
kuid selles puudub ühendav ja stabiliseeriv lähedus. Ainult küps armastus koosneb
kõigist kolmest komponendist ja selle alalhoidmine nõuab pidevat pingutust.
Armastuse kolm faasi
Helen Fisher pakkus välja armastuse kolm faasi: iha, kiindumus ja seotus. Armastus
algab ihaga, mille juures mängivad tähtsat rolli seksuaalinstinktid ning füüsilised
signaalid. Kiindumuse staadiumis muutub oluliseks isiklik side ja truudus partnerile.
Seotus asendab esialgset tugevat füüsilist kirge keskmiselt 2-3 aasta jooksul.

2. Bioloogilised ja psühholoogilised käsitlused
Armastuse bioloogilised teooriad ja mudelid käsitlevad seda ihulise tungi ja
vajadusena nagu nälg või janu. Armastuse peamisteks tõukejõududeks on peetud
seksuaalset külgetõmmet ning kiindumust, mis kujuneb täiskasvanute vahel umbes
samamoodi nagu ema ja väikelapse vahel. Äsja armunud inimeste ajuskaneeringud
näitavad, et neil on aktiviseerunud sama ajupiirkond, mis nälja, janu ja uimastinälja
puhul. Aja jooksul see reaktsioon nõrgeneb ning aktiveeruvad ajupiirkonnad, mis
vastutavad pikaajaliste sidemete eest.
Psühholoogilised käsitlused vaatlevad armastust ka kui sotsiaalset ja kultuurilist
nähtust. Eristatakse kirglikku armastust ja kiindumusarmastust. Esimese juurde
kuulub tihti füsioloogiline erutus (nt kiirenenud südamelöögid), teine on lähedustunne
ilma füüsilise erutuseta. Tõenäoliselt mängivad armastuse kujunemise ja kogemise
juures rolli nii hormoonid ja feromoonid kui ka kultuuritaust.
Teadlased võrdlesid armunud inimeste ajupilte kokaiini või opioide süstinud meeste ja
naiste omadega. Avastati, et enamasti muutusid aktiivseks sarnased ajupiirkonnad.
Erguti rollis oli sama kemikaal - dopamiin. Ka armunutel esineb kolm klassikalist
sõltuvuse faasi: tolerants, võõrutus ja tagasilangus. Kõigepealt on armunu rahul, kui
armsamat aeg-ajalt näeb. Sõltuvuse suurenedes vajab ta üha suuremat annust. Aja
möödudes avastab ta end sosistamas: "Ma ei suuda sinuta elada". Kui armsam suhte
lõpetab, esinevad armunul kõik tavalised võõrutamise märgid, nagu depressioon,
ärevus, unetus, nutuhood jne. Elatakse läbi tagasilangusi nagu ülejäänud sõltlased.
Armastuse keemiat uuris üks USA väljapaistvamaid antropolooge Helen Fisher, kes
koondas raamatusse "Miks me armastame?" tänapäevaste aju-uuringute tulemused.
Ained, mis ajavad hulluks
Äkitselt saab üks inimene, keda hiljaaegu võib-olla ei tundnudki, erilise tähenduse.
Kui varem jagus tähelepanu paljudele, siis pärast saatuslikku "plõksu" minetab
ülejäänud inimkond suuresti oma tähtsuse. Armuhulluse üks peamisi sümptomeid on
pidev armastatule mõtlemine. Paljud armunud väidavad, et mõtlevad lausa 90%
ärkveloleku ajast kallimale. Keha valdab meeletu energia, mis toob kaasa isutuse ja
unetuse. Lisaks sellele võib tuju kõikuda eufooriast musta masenduseni - sõltuvalt
sellest, kas armsam külvab meid tähelepanuga üle või näib ükskõikne. Ollakse
ülitundlik kõikide märkide suhtes, mida armastatu välja saadab. Uuringud näitavad, et
80% meestest-naistest ei väsi arutlemast selle üle, mida kallim ütles või tegi. Sama
suur hulk hoiab oma päevakava maksimaalselt avatuna, et leida võimalust kallimaga
kohtumiseks, kui viimasel tekib vaba aega. Mis seda hullust siis esile kutsub?
Tuleb välja, et aju keedab kokku "kokteili", milles peasüüdlase rolli mängib loodulik
kemikaal nimega dopamiin (ja sellega seotud noradrenaliin). Loodus on seadnud meie
ajumehhanismid nii, et peaksime võõraid erutavaks. Inimene sünnib üldjuhul
vastumeelsusega astuda vahekorda pereliikme ja lähedase tuttavaga, sest sellise seksi
tagajärjeks võib olla vigane järglane. Seetõttu tunneme tõmmet pigem nende suunas,
kel salapärasuse hõng juures. Uudsus ergutab dopamiini taseme suurenemist, mis
tekitab äärmiselt keskendunud tähelepanu ja eesmärgile pühendunud käitumist.
Kas pilt, lõhn või meenutus?

3. Suurem hulk dopamiini põhjustab ühtviisi nii rõõmsameelsust, ekstaasi, unetust,
isutust, energiat, hüperaktiivsust kui ka südamepekslemist. Mõnikord isegi hullust,
ärevust ja hirmu. Armunu kõrgendatud meeleolu on seotud norepinefriiniga, mida
saadakse omakorda dopamiinist. Selle erguti kõrgem tase aitab armunul meelde jätta
kallima käitumise ja koosveedetud hetkede pisimaid üksikasju. Kiiresti tekib ka
kinnisidee, mistõttu pole armunu võimeline oma tormlevaid mõtteid välja lülitama.
Itaalias 1999. aastal läbiviidud uuringus testiti kolme rühma: armunuid, obsessiiv-
kompulsiivse häirega (põhjustab sundmõtteid ja -tegusid) inimesi ja tavalist
kontrollgruppi. Kahte esimesse rühma kuulujatel avastati veres oluliselt madalam
seratoniinitase, mis võibki põhjustada sundmõtlemist. Seratoniini vähenemist kutsub
aga sageli esile just dopamiini taseme tõus. Nimetatud kemikaali priskema annusega
on seotud kõik peamised sõltuvused.
Kui armastatu viibib meie läheduses, siis pole kahtlust, mis täpsemalt kirge toidab.
Aga ülejäänud juhtudel? Tema foto, temaga seotud lõhn, tema kirja taaslugemine, nn
meie laulu kuulamine või miski muu? Armastuse keemiat uurinud Helen Fisher viis
koos kolleegidega läbi vastavaid katseid. Teadlased polnud just ülemäära üllatunud, et
nii meestel kui ka naistel kutsus romantilist kirge enim esile armsama pildi nägemine.
Põhjuse juured ulatuvad meie kaugesse minevikku ehk aega, mil elasime alles puu
otsas. Ellujäämiseks vajasid esivanemad väga head nägemist ja seetõttu ongi ajust
eraldatud suured piirkonnad just visuaalse poole tajumisele ja tõlgendamisele.
Seksuaalne iha sõltub geenidest
Kui dopamiini hulk ajus suureneb, siis tõuseb omakorda testosterooni- ehk seksuaalse
iha hormooni tase. See on ainus looduse loodud aine, mis ergutab nii meeste kui ka
naiste seksuaalset kihku. Mida suurem ports testosterooni, seda suurem huvi seksi
vastu. Näiteks meessportlased, kes süstivad endale vastupidavuse eesmärgil seda
hormooni, mõtlevad rohkem seksile ja teevad seda sagedamini, samuti kogevad nad
rohkem orgasme ja hommikusi erektsioone. Ka paljud naised tunnevad ovulatsiooni
ajal suuremat iha, sest siis on testosteroonitase kõrgeim. Inimeste seksuaalne iha on
erinev, seda osaliselt põhjusel, et testosteroonitase on pärilik. Olgu öeldud seegi, et
uuringute põhjal fantaseerib 70% meestest ja naistest seksimise ajal. Kui enamik mehi
tegeleb mõttes vallutamisega, siis naiste unelustes domineerib aktiivne allumine.
Dopamiini ja testosterooni positiivne suhe selgitab sedagi, miks inimesed tunnevad
end seksikana, kui nad reisivad, proovivad magamistoas mõnd uut trikki või seksivad
uue partneriga. Uued kogemused tõstavad dopamiinitaset ajus, mis võib vallandada
omakorda nn ihakemikaali.
Ennekõike tuleb aga mõista seda, et romantiline kirg on sama visa nagu kõik tungidki
- neid on väga raske lämmatada. Emotsioonid tulevad ja lähevad, võime sama päeva
jooksul olla rõõmsad ja kurvad. Aga proovige lämmatada näiteks janu või nälga.
Peaaegu võimatu. Sama on armumisega, mida ei õnnestu kontrollida. Paraku näib sel
tungil olevat ajutine loomus. Teaduslikud uuringud näitavad, et romantiline armastus
ehk kirg kestab tavaliselt 12-18 kuud. Edasine oleneb tunnete sügavusest - kirg võib
lihtsalt lahtuda või kasvada edasi palju põhjalikumaks ja kestvamaks armastuseks.

4. Viimases tõuseb esiplaanile eelkõige just kiindumus. Sedagi põhjustavad teatud
ajukemikaalid. Nimelt vasopressiin ja oksütotsiin, mis on omavahel tihedalt seotud
hormoonid.
Armastuses on hulk kiindumust
Kas vasopressiin on meeste kiindumust põhjustav looduslik hormoon? Selle hüpoteesi
uurimiseks süstisid teadlased vasopressiini laboris kasvanud isaste uruhiirte ajju.
Nagu uruhiirte paarisuhte moodustamise ajal tavaline, hakkasid need isased kohe enda
ümber olevat territooriumi teiste isaste eest kaitsma. Kui isane kohtus emasega, siis
tekkis tal silmapilkselt selle emase suhtes omamishimu. Kui aga teadlased blokeerisid
vasopressiini tootmise hiire ajus, hakkasid isased uruhiired käituma nagu lontrused -
pärast emasega paaritumist jätsid ta järgmise võimaluse avanedes maha.
Erinevalt vasopressiinist tekib oksütotsiin kõikidel emastel imetajatel sünnitamise
käigus. See kutsub esile emaka kokkutõmbed ja ergutab rinnanäärmeid piima tootma,
kuid samas suurendab ka ema-lapse vahelist sidet. Mõlemat nimetatud hormooni
eritame ka seksuaalvahekorras kahel olulisel hetkel: suguelundite ja rinnanibude
erutumise ning orgasmi ajal. Orgasmi ajal tõuseb meestel vasopressiini ja naistel
oksütotsiini tase tohutult.
Samas võivad eespool kirjeldatud hormoonid üksteist ka negatiivselt mõjutada.
Näiteks testosterooni kõrgem tase vähendab mõnikord vasopressiini (ja oksütotsiini)
hulka ning samamoodi võib vasopressiini suurem hulk vähendada testosteroonitaset.
Uuringud näitavad sadagi, et kõrgema testosteroonitasemega mehed abielluvad
harvem, neil on enam abieluväliseid suhteid ja nad lahutavad tihemini. Kui mehe
abielu muutub ebastabiilsemaks, siis tema testosteroonitase tõuseb, sama juhtub
lahutuse korral. Ka vallalistel on selle hormooni tase kõrgem kui abielus meestel.
Mõningad andmed viitavad ka sellele, et kui inimesed kasvavad kokku nagu kaks
kirssi armsalt ühe varre külge, siis võib kiindumuse keemia paraku iha summutada.
See on tõenäoliselt põhjus, miks kaua stabiilses abielus olnud paarid veedavad
tavaliselt vähem aega magamistoas seksides. Ka lapse sünd vähendab mehe
ihahormooni taset märgatavalt. Samas näitavad uuringud, et igatsus tundelise
koosolemise järele ületab oluliselt iha seksuaalse rahulduse järele. Nimelt väidab 75%
meestest ja 83% naistest, et nende jaoks on olulisem teadmine, et kallim on nendesse
armunud, kui temaga seksimine.
"Teadmised toovad leevendust."
Kommenteerib terapeut Ester Väljaots:
"Raamat "Miks me armastame" võiks südameasjadega seotud teemasse süüvimisel
olla esimeseks soovituseks, nagu A ja O, mis aitab kirega seonduvat just füüsilisel
tasandil lahti seletada. Selle raamatu teises pooles käsitletakse pikemalt ka
mahajätmise ja lahutusega seotud tundeid ning kehalisi protsesse. Muidugi, ega
lugemine valu ära võta, kuid see annab võimaluse endaga toimuvat paremini mõista.
Kui tead, mis sinu sees toimub, suudad seda ehk kergemini taluda ja kindlamal meelel
leevenduse saabumist oodata. Kui armudes võivad nn armukemikaalid ühe hooga
lakke hüpata, siis mahajätmise korral need kahjuks sama kiiresti kehast ei kao. Aga

5. selles võib küll kindel olla, et leevendus siiski saabub. Lisaks nimetatud raamatule
soovitan lugeda ka Lari ja Kaija Maria Junkkari raamatut "Sinuga siin ja praegu", mis
keskendub pikaajalise paarisuhte seksuaalsele ja psühholoogilisele poolele.