1. Visioon ja areng
“Ainus, mis on seganud mul õppimist,
on olnud kool.”
A.Einstein

2. Muutunud õppimine/õpetamine
• Probleem: 21. sajandi õppijad, 20. sajandi õpetajad ja
19. sajandi metoodika
• Biheiviorism koolis (piits ja präänik) ei mõju enam, ka
kasvatuses on uued suunad
• Me ei räägi tehnoloogiast vaid mõtteviisist. Sellest,
miks me õpetame, milline on meie filosoofia?
• Arvuti on ainult vahend, oluline on inimene seal taga.
Arvuti ei asenda kunagi õpetamissuhet.
• 21. sajandi õppija
http://www.youtube.com/watch?v=_A-
ZVCjfWf8&feature=related
• 21. sajandi pedagoogika
• http://www.youtube.com/watch?v=l72UFXqa8ZU&feat
ure=related

3. Näide 19. ja 21. sajandi meetoditest:
• Õpetajakesksus • Õpilaskesksus
• Õpetaja juhitud • Õpilase juhitud
• Teadmiste edastamine • Teadmiste loomine
• Meedia/vahendite tarbimine • Õppijad loovad meediat
• Konkurents • Õppimisühendused
• Õpetaja poolt hinnatud • Enesehindamine
tulemused • Formaalne ja mitteformaalne
• Ametlikud meetodid õpe
• Üks kursuse sisu • Individuaalsed väljakutsed
• Üks õppestiil • Mitu rada
• Piiratud vanusevahemik • Eri vanuste koostöö
• Õpetaja persoonist sõltuv • Personaalne
• Õpilane kui objekt, lähenemine/areng
tegevused talle suunatud • Õpilane kui subjekt,
kaasatud inimene

4. Arengukava
Kooli moto: Vali loo ja tee
/Pelgulinna Gümnaasium/

5. Eesmärkide näidiseid

6. Milline on meie õpilane kuue aasta pärast?
• Väärtustab õppimist, jagab õpitut teistega
• On füüsiliselt ja vaimselt hea tervisega ning väärtustab tervist
• Lõpetab klassi edukalt? Tema sünnipärased võimed on leidnud
kasulikku rakendust
• Omandab kõik RÕK teadmised ja pädevused oma võimete piires
maksimaalselt
• Põhikooli lõpuks tunneb oma tugevusi, teab, milles võiks edu
saavutada ja gümnaasiumi lõpuks on valmis kandideerima tööturul
• On sihikindel ja paindlik inimene, oskab ennast sisemiselt reguleerida
• Aitab positiivselt kaasa ühiskonna arengule
• Oskab iseseisvalt mõelda ja otsustada
• On kirjaoskaja
• On teadlik õppija (erapooletu), oskab küsida küsimus (seada kahtluse alla
fakte)
• On võimeline töötama meeskonnas
• On loov ja ettevõtlik, seaduskuulekas
• Jne.

7. Milline oled 6 aasta pärast sina?
• Aitab positiivselt kaasa ühiskonna ja kooli arengule
• On innovaatiline oma tegevuses ja projektides
• Oskab iseseisvalt mõelda ja otsustada, kuidas RÕK pädevusi
õpilastele kõige paremini edastada (on vaba meetodite valikul)
• Kasutab õpilase poolt juhitud, teadmiste loomisele suunatud
õpetamismeetodeid (õpilaskeskne õpetamine)
• On aldis koostööle kolleegidele nii oma töökollektiivis, Tallinnas,
Eestis kui ka maailmas
• Osaleb või on osalenud vähemalt ühes Eesti-siseses või
rahvusvahelises projektis
• Kasutab IKT vahendeid vastavalt vajadusele ja võimalusele
• Oskab juhtida oma tööstressi
• Täiendab ennast pidevalt ja tõstab oma kutsekvalifikatsiooni
• Jne.

8. Milline on sinu kooli õpikeskkond 6
aasta pärast?
• Kool on ühtsete põhimõtete alusel toimiv kollektiiv,
mille liikmeteks on õpilased, õpetajad ja lapsevanemad
• Õpikeskkond ja materiaalne baas toetab innovaatistele
ideede realiseerimist nii majasiseselt kui ka laiemalt, nii
Eestis kui välismaal.
– Koolis toimub erinevaid koostööprojekte
• Õpikeskkond toetab individuaalsete
õpi/õpetamiseesmärkide saavutamist
• Õpikeskkond on tervist edendav, huvi tekitav, turvaline
• Valitseb hea psühhosotsiaalne kliima☺
• Jne.

9. Haridusfilosoofia
Uus riiklik õppekava
www.oppekava.ee

10. Tänase maailma väljakutsete näidiseid:
• Globaliseerumine ja Kultuuriline ja religioosne pluralism
– Teadmiste andmine
– Avatud identiteedi kujundamine
– Religioosse haritus
• Turumajandus
– Vaimsed väärtused
– Kriitiline suhtumine masskultuuri ja tarbimiskultuuri
– Sotsiaalne tundlikkus ja vastutustunne
– Igaüht väärtustav inimkäsitlus
• Kõlbeline kasvatus
– Järjepidev kõlbelise kasvatuse arengu toetamine
– Teadlikud ja vastutustundlikud valikud
– Eetiline selgroog (oskus toimida erinevates olukordades)
– Millised on meie väljakutsed?

11. Faktiline õpe vs avatud õpe
• Kooli probleem:
– Miks ma siin olen? Miks ma siia tulin?
– Palju loenguid, vähe praktikume
– See on normaalne, et koolis ei pea olema hea
– Huvi ja entusiasmi kadumine
– Inimesed klassiruumis ei suhtle, huvi ei tunne
– Elukaugus (pole võimalust süveneda ja suhestuda)
– Kellel on küsimusi? Kunagi ei ole. Pelgame eksida
– Ei tajuta ühiseid eesmärke ja vastandatakse õpetajat-õpilast
• Alternatiivmeetodid
– Oma kogemus
– Eeskuju ja matkimine
– Õpilastes huvi äratamine
– Teraapia – inimene ise aitab ennast
– Inimene õpib, siis kui tal on võimalus leida oma aspekt
– Jne.

12. Mõtiskleme palun õpetajana:
• Milline tunne mul praegu koolis õpetades on?
• Milline õpetamine teeks mind rahulolevamaks
ja õnnelikumaks?
• Millisena näed oma ideaalset
õppimiskeskkonda ja kliimat?
• Kas ma olen sellega rahul, mis praegu on?
• Kuidas ma sooviksin õpetada? Mis on juba
hästi ja võiks olla teisiti?

13. Püüa ennast asetada õpilase olukorda:
• Milline tunne mul praegu koolis õppides on?
• Mis teeks mind õppimise juures õnnelikumaks
sja rahulolevamaks?
• Milline klass ja õhkkond, klassiruum mulle
meeldiks?
• Kas ma olen sellega rahul?
• Kuidas ma sooviksin tegelikult õppida? Mis
võiks olla teisiti?

14. Paneme ennast lapsevanema
olukorda:
• Milline tunne mul oma last kooli saata?
• Kas mu laps on õnnelik?
• Millisena näen ideaalset õppimiskeskkonda,
kus mu laps õpiks?
• Kas ma olen praeguse kooliga rahul?
• Mis peaks muutuma, et kool oleks toetaks
minu lapse arengut ja lapsele meeldiks
õppida?

15. Enese ja teiste hindamisest

16. Erinevad hindamise võimalused ja arenguetapid (iga gruppi saab
hinnata näiteks kümne palli skaalal):
• Enesekindlad tegutsejad: • Peegeldav õppija
– Vastutuse võtmine – Eesmärkide ja väljakutsete
– Meeskonnatöö tugevuste seadmine
arendamine – Planeeri-tee-analüüsi
– Meeskonna töö juhtimine – Tagasiside andmine
– Meeskonna töö algatamine – Jaga õppimistulemust, kogemust
• Edukas õppija (aktiivne õppija) • Iseseisvad uurijad
– Unistamine
– Ole organiseeritud
– Linkide loomine
– Alusta ja lõpeta oma tegevus (ära
– Küsimuste esitamine, kahtlemine jäta pooleli)
– Loomingulised riskid
– Halda riske
• Vastutusvõimelised kodanikud – Halda emotsioone
(loomingulised mõtlejad)
– Identifitseerimine
• Meeskonnatöö:
– Lahenduste leidmine – Küsi, uuri, tunne huvi
– Teiste veenmine – Hinda tulemusi
– Kaasalöömine – Ole objektiivne
– Jõua tulemusele/järeldusele

17. • Muutused suures süsteemis nõuavad muutusi
meis endis. Ja vastupidi.
• Loogem endale üheskoos võimalus, toetades ja
julgedes proovida teistmoodi lähenemisi.
• Tehkem valikuid, mis toetavad meie arengut ning
võimaldavad rohkem eluga rahul olla.

18. Üks video eesmärkide seadmsiest
• http://www.youtube.com/watch?v=fuLOk_ELt
2A