Recomendados
Mais conteúdo relacionado
Mais procurados
Mais procurados (20)
Semelhante a Ernst Enno
Semelhante a Ernst Enno (20)
Mais de ailuj123
Último
Último (11)
Ernst Enno
- 2. Ernst Enno • Ernst Enno sündis Tartumaal Rannu kihelkonnas Valguta mõisas 1875. aasta juunikuu kaheksandal päeval. • Isa Prits, endine Valguta mõisa kutsar, oli kõrtsipidaja. • Peres valitses sügavalt usklik õhkkond: nii Prits kui ka ema Ann olid tõsiusklikud inimesed.
- 3. Ernst Enno • Samal ajal aga ei puudunud perest ka ebausk: emapoolne pime vanaema harjutas teda juba varases lapseeas kuulama lugusid taluhaldjatest, puukidest, kodukäijatest jms. • Ühelt poolt noor Enno uskus ja mõistatas unenägusid, kartis kodukäijaid. • Teiselt poolt oli ta elavaloomuline on teateid kaklustest, indiaanlasemängudest jm tempudest.
- 4. Ernst Enno • Oma varasemat lapsepõlve kõrtsi- ja mõisamiljöös kirjeldab Enno hiljem raamatus “Minu sõbrad” (1910). • Peres oli peale Ernsti veel kolm last: Leopold, Emilie ja Ernist 17 aastat noorem Paul.
- 5. Ernst Enno • Koolihariduse omandamist alustas Enno 8-aastasena Lapetukme vallakoolis. • Pärast pandi Rõngu Paaslangi möldri tütre Auguste Blanki kodukooli, kus õpilaste väike arv suhteliselt korralikku haridust võimaldas. • Haridusteed jätkas Enno 1886.a Tartus H. Treffneri eragümnaasiumis ja hiljem reaalkoolis.
- 6. Ernst Enno • Reaalkoolis aga halb edasijõudmine matemaatikas tal peale 6. klassi lõpetamist lõpuklassi edasipääsemist ei võimaldanud. • See tähendas, et tee Tartu Ülikooli oli suletud. • Ernst Enno astus Riia Polütehnilise Instituudi kaubandusteaduse osakonda.
- 7. Ernst Enno • Oma õpingute ajal võttis ta osa Rõngu kirjandusliku ringi tööst. • Karl Ipsberg oli asutanud Riiga eesti üliõpilaste ringi, mille tegevusega Ennogi liitus.
- 8. Ernst Enno • Aprillis 1904 asus Enno tööle “Postimehe” juures. • Hilissuvel 1906 siirdus Enno kodutallu Soosaarele. • Seal valmis tal arvatavasti luuletuste käsikiri, mille ta 1909. aastal oma esimese luulekoguna “Uued luuletused” trükkida laskis.
- 9. Ernst Enno • 1909. aastal abiellus Enno suvel Kodavere köstri tütre Olga Elfriede (Ella) Sauliga. • Ella oli kunstilembeline: kunstiõpinguid alustas ta Tartus Kristjan Raua juures ja jätkas Helsingis “Ateneumi” kunstikoolis.
- 10. Ernst Enno • Rajatav perekond nõudis kindlamat sissetulekuallikat ja kevadel 1909 asus Enno Valga Krediidiühisuse asjaajaja kohale. • 1909. aastal nägi ilmavalgust ka debüütkogu “Uued luuletused”, 1910 “Hallid laulud”. • Novembris 1910 sündis Ennode perre tütar – Liki.
- 11. Ernst Enno • Sügisel 1919 kolis Ennode pere Haapsallu. • 1920. aastal asus Enno tööle Läänemaa koolinõunikuna. • Kuna ta piirkonda kuulusid ka Läänemaa saared ühes rootsikeelsete elanikega, siis õppis ta ära rootsi keele nii hästi, et sai kolide revideerimisel ilma tõlgita hakkama. • Enno andis sageli tunde ka Läänemaa Õpetajate Seminaris.
- 12. Ernst Enno • 1934. aasta algul halvenes Ernst Enno tervis järsult. Veel täielikult paranemata, saadeti ta taas koole “katsuma”, teel ta aga külmetas ja see läks maksma elu. • 7. märtsil 1934 Ernst Enno suri.
- 13. Ernst Enno • Ella Enno emigreerus 1944. aastal koos tütre Liki ja tolle abikaasa Enn Toonaga Saksamaale, kus nad sõjapõgenike laagrisse paigutati. Sealt päästis nad Prantsuse Armee ohvitser Paul Enno ja nende tee viis Londonisse, kus Ella 1974. aastal suri. Samal aastal toodi ta põrm Eestisse ja sängitati Ernst Enno hauda Haapsalus.
- 14. Ernst Enno looming • Ernst Enno on sümbolistlik luuletaja. • Sümbolism on 19. saj lõpupoole Prantsusmaal tekkinud kirjandusvool. Sümbolism nägi kirjanikku kui prohvetit, kes suudab sümbolite abil teha nähtavaks meeltevälist reaalsust.
- 15. Ernst Enno looming • Enno kasutatud sümbolite seas on kesksel kohal tee ja kodu. • Üks Enno lemmikepiteete on hall, mis viitab ängistusele ja maise elu süngusele. • Palju luuletusi on Enno kirjutanud kodust (“Õhtu kodutalus”, “Kojuigatsus”, “Need ei vaata tagasi!”) • Enno luulesümbolid on olemuslikult seotud luuletaja enda elu ja saatusega.
- 16. Ernst Enno looming • Enno lüürika keskset osa on nimetatud igatsusluuleks. • Selles tuuakse välja inimese kõige sügavamad sisemised tunded – igatsus, kurbus, rõõm. • Enno luulelaad on laululine, selle kõlakordused on meelitanud paljusid heliloojad tema luuletustele viisi looma.
- 17. Ernst Enno looming • Ühel või teisel viisil on Enno luule mõjutanud paljusid eesti luuletajaid (Henrik Visnapuu, Paul- Eerik Rummo, Jaan Kaplinski jt).