Recomendados
Mais conteúdo relacionado
Semelhante a Kõmsi kooli õppekava
Semelhante a Kõmsi kooli õppekava (20)
Mais de TokioNinja
Kõmsi kooli õppekava
- 1. Kinnitatud dir kk 26.08.2011.a nr 5-T KÕMSI LASTEAED- ALGKOOLI ÕPPEKAVA KÕMSI LASTEAED-ALGKOOLI ÕPPEKAVA ÜLDOSA SISUKORD: SISSEJUHATUS 1. KOOLIKORRALDUS 1.1. KÕMSI LASTEAED-ALGKOOL KOOLISÜSTEEMIS 1.2. KÕMSI LASTEAED-ALGKOOL PÕHIHARIDUSE PÕHIMÕTE 1.3. MISSIOON JA VISIOON, EESMÄRGID 1.4. KOOLIKOGUKOND KOOLI VÄÄRTUSRUUMIS 1.5. KOOLI STRUKTUUR JA KOOLI JUHTIMINE 2. ÕPPEKORRALDUS 2.1. ÜLDPÄDEVUSED – VÄÄRTUS- JA ÕPIPÄDEVUSED 2.2. LÄBIVAD TEEMAD 2.3. ÕPPESÜSTEEM, ÕPPERÜHMAD, ÕPPEAASTA, KOOLIPÄEV JA ÕPPETUND 2.4. ÕPPESUUNAD 2.5. TUNNIJAOTUSPLAAN, VALIKTUNNID JA VALIKAINED 2.6. FÜÜSILINE ÕPPEKESKKOND 2.7. HINDAMINE 2.8. ÕPILASTE JA LAPSEVANEMATE TEAVITAMISE JA NÕUSTAMISE KORRALDUS 3. ÕPPIJA ARENGUT TOETAVAD TEGEVUSED 3.1. ÕPPIJAT TOETAVAD TEGEVUSED : • HUVITEGEVUS, • KOOLITRADITSIOONID, • KLASSIJUHATAMINE, • PIKAPÄEVARÜHM 3.2. INDIVIDUAALSET ARENGUT TOETAVAD TEGEVUSED : • ARENGUVESTLUSED, • TUGIÕPE, • INDIVIDUAALNE ÕPPEKAVA JNE 4. ÕPPEKAVA KOOSTAMINE JA ARENDUS 5. LISAD SISSEJUHATUS
- 2. Kõmsi Lasteaed-Algkooli (edaspidi Kõmsi kool) õppekava on kooli õppe- ja kasvatustöö alusdokument,mis lähtub EV riiklikust põhikooli õppekavast. Kõmsi kooli õppekava koosneb üldosast ja ainevaldkondade lisadest, kus esitatakse valdkonniti koondatud ainekavad ning valikainete kavad. Kõmsi kooli õppekava lähtealused on: • Eesti Vabariigi põhikooli riiklik õppekava, • Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus“, • Kõmsi Lasteaed-Algkooli arengukava, • Hanila valla arengukava, • Kõmsi Lasteaed-Algkooli põhimäärus, • kooli töötajate ja lapsevanemate soovid, taotlused ja kokkulepped, • kooli kogemus • kooli ressursid. Õppekava olulised väärtused tulenevad «Eesti Vabariigi põhiseaduses», ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis, lapse õiguste konventsioonis ning Euroopa Liidu alusdokumentides nimetatud eetilistest põhimõtetest. Alusväärtustena tähtsustame üldinimlikke ja ühiskondlikke väärtusi. 1. KOOLIKORRALDUS 1.1. KÕMSI KOOL KOOLISÜSTEEMIS Kõmsi kool töötab 6klassilise algkoolina Eesti Vabariigi riikliku õppekava järgi. Esimesed õpilased alustasid õppetööd 1.septembril 1985.a. Õppija vajab teadmistest tarkuse vormimiseks ja eluks ettevalmistuseks õppeainete ja koolielu elulähedust, sisukaid elamusi ja kogemusi, ühis-, grupi- ja individuaaltööd ja liikumisruumi aktiivsusele. Nii kasvab noor, kes oskab teha valikuid ja vastutada, kes tunnetab ühiskondlikku ühtsust, toetab ja austab teda ümbritsevate inimeste eripära ning julgeb olla õnnelik. Kooli ideede elluviimiseks on vaja kogu koolikogukonna ja Hanila Vallavalitsuse koostööd. Kõmsi kooli kogukond koosneb õpilastest, koolipersonalist ja lapsevanematest, kes tegutsevad ühises ja ühtses väärtusruumis. Selline koostöö nõuab kõigilt avatust, vastutust, partnerlust, austust, usaldust ja sallivust ja see loob arengut toetava koolikultuuri. Kõmsi kooli aktiivsed koostööpartnerid on Hanila Vallavalitsus, Virtsu Kool, Vatla Põhikool, Kõmsi Rahvamaja, Kõmsi Raamatukogu jm. 1.2. KÕMSI KOOLI ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE PÕHIMÕTTED: • Esiplaanil on õpilase mitmekülgne ja terviklik arendamine. Erilist tähelepanu pöörame õppija enesemääratluse kujunemisele, mille loob igapäevane suhtluskvaliteet. Õppija tunneb oma maa ajalugu, juuri, päritolu ja ümbritsevat keskkonda, mõistab oma osa elus. Ta saab Kõmsi koolis teadmised ja oskused elamiseks multikultuurses maailmas. Kõmsi koolis suunatakse õpilasi loovuse arendamisele ja keskkonnahoiule. Koolis on turvaline ja soodne sisekliima. Kool on koht, kus õppija veedab olulise osa oma ajast. Sõbralik ja kindlustunnet sisendav keskkond soodustab isiksuse igakülgset arengut. Puhas, koduselt hubane klassiruum loob õppijas turvatunde. Kooli iga liige võtab vastutuse puhta keskkonna eest. Koolipere omavaheline suhtlemine on
- 3. pingevaba ja usalduslik, mis tugineb kokkulepitud normidel. Igaüks meist on turvalise keskkonna ja suhete looja ja hoidja. • Protsess on sama tähtis kui tulemus. Lapsed on oma loomult uudishimulikud ja õpihimulised. Seda teadlikult suunates suureneb janu teadmiste ja kogemuse järele veelgi, kujuneb elukestev õppija. Niisama tähtis kui õpitulemus on protsess, milles õppija tunneb ja mõistab õpitavat. Teadmiste kvaliteedi tagab kogemus ja tunnetus. Nii saab õppimisest elamus, teadmisest tarkus. • Kõmsi kool on koostöökool. Inimeste mitmekesisus ja uue aja väljakutsed nõuavad meilt üha paremat koostöö- ja arutlemisoskust. Osalemine erinevates projektides,mis ühendavad inimesi, õppeaineid- ja isegi –valdkondi, aitab lõimida teadmisi, oskusi, mõtteid ja unistusi uueks kvaliteediks. Vanemate ja õpetajate hea koostöö tagab kooli arengu, lastele võimetekohase hariduse ning tugeva enesemääratluse.Loome lisavõimalusi koostöös huvigruppidega väljaspool kooli. Sellise kogemusega õppija soovib ja suudab oma elus teha koostööd igas suunas, igal tasandil. 1.3. MISSIOON JA VISIOON, EESMÄRGID Kõmsi kooli missioon: Kõmsi kool loob õpilastele võimalused mitmekülgseks võimetekohaseks arenguks ning elukestvaks õppeks haritud õptajate ja juhendajate abil iga inimest väärtustavas turvalises ja koostööle suunatud koolikeskkonnas. Kõmsi kooli visioon: Kõmsi kool on humaansel pedagoogikal põhinev üldhariduskool, milles õppijad - õpilased, õpetajad ja lapsevanemad - on ennastjuhtivad ja rõõmsameelsed inimesed. Kõmsi kool väärtustab tervislikku ja keskkonda säästvat eluviisi. Koolis õppijad tunnetavad iseennast ja oma osa ning kohta universumis. Kõmsi kooli põhieesmärk on kvaliteetse riikliku I ja II astme põhihariduse omandanud väärtuskasvatuse kaudu kujunenud vastutusvõimeline, terve eluhoiakuga ja eetiliste väärtushinnangutega õnnelik inimene, kes • väärtustab iseennast ja osaleb aktiivselt erinevates inimkooslustes; • on omandanud I ja II kooliastme põhihariduse; • toetab oma teadmiste, oskuste ja tegudega klassi, kooli, linna, Eesti ühiskonna, kultuuri ja looduskeskkonna jätkusuutlikku arengut. Põhieesmärgist lähtuvad õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid • toetame iga õppija enesemääratluspädevust nii, et temast kujuneb eneseteadlik, õnnelik ning salliv isiksus, perekonna, rahvuse ja ühiskonna liige; • toetame iga õppija mitmekülgset, tasakaalustatud, individuaalset arengut, sealhulgas põhiliste väärtushoiakute kujunemist; • suurendame võimalusi õpilaste vaimseks, füüsiliseks, sotsiaalseks, emotsionaalseks ja kõlbeliseks arendamiseks mitmekülgse kvaliteetse hariduse kaudu kooli õppesuundade toel; • tagame Eesti kultuuri traditsioonide, Euroopa ühisväärtuste ning maailma kultuuri ja teaduse põhisaavutuste omaksvõtu; • paneme rõhku loodusharidusele nii tundides kui õppetööd toetavas huvitegevuses, teadvustame õpilastele keskkonnakaitse vajadust ning õpetame elama
- 4. loodustsäästvalt; • tagame õpilaste osalemise erinevates loovprojektides; • arendame välja hea eneseväljendusoskuse ; • süvendame õpilaste õpioskusi, mis võimaldavad hankida teavet, eakohaselt planeerida nii omaette kui kaaslastega õppimist, kasutada õpitut; • arendame õpilastes analüüsi- ja koostöövõimet, samuti argumenteerimis- ja kuulamisvõimet; • valmistame õpilased ette elukestvaks õppeks; • teeme koostööd lapsevanematega õpilase paremaks edasiarendamiseks; • väldime ja ennetame koolikohustuse mittetäitmist; • väärtustame õpilaste tervist ning suuname neid tervislikult elama, • tegeleme vastavalt õpilaste vanusele kutsealase ettevalmistustöö- ja karjäärinõustamisega; • õpetame infotehnoloogiliste vahendite kasutamist, soodustame õppijate ettevõtlikkust ning uurimisalast tegevust. 1.4. KOOLIKOGUKOND KOOLI VÄÄRTUSRUUMIS Kõmsi kooli koolikogukond koosneb õpilastest, õpetajatest/kooli töötajatest, lapsevanematest . Kõmsi kooli koolikogukonna liikmed loovad ja hoiavad ühtset väärtusruumi, mis tagab iga õppija arenguks soodsa sotsiaalse ja vaimse õppekeskkonna. Kõmsi Lasteaed-Algkooli õpilane ja õpetaja / töötaja • on oma kooli väärtusruumi looja ja hoidja, • on heatahtlik, avatud, aus ja vastutustundlik, • austab ennast ja teisi, on salliv, • väärtustab keskkonda ja tervislikke eluviise, • märkab ja väärtustab ilu, • on hea koostööpartner, peab kinni kokkulepetest, • on ettevõtlik, otsiva meelega ning väärtustab loovust ning mõtlemisvabadust, • hoiab oma peret, kodu ja kooli, • väärtustab Eesti riiki, eesti keelt ja kultuuri. Kooli toimiva väärtusruumi eeldused on otseselt seotud üldpädevustega. Lisaks on õpetaja / töötaja • pühendunud oma tööle, • selge identiteediga erialaselt pädev haritlane/töötaja, • heade uuenduste toetaja, • eelarvamusteta ja õiglane, austades iga õppija isikupära, • tähelepanelik ja tunnustav iga õpilase pingutuse suhtes, • toetava õhkkonna looja, • orienteeritud meeskonnatööle, • teadlik isikliku eeskuju jõust. Kõmsi kooli lapsevanem • väärtustab ja hoiab kooli väärtusruumi, • on oma lapse toetaja, hoiab ja austab teda, • on avatud partner, teeb kooli ja teiste vanematega koostööd, • toetab kooli arengut.
- 5. 1.5. KOOLI STRUKTUUR JA KOOLI JUHTIMINE Kõmsi kool on 6klassiline lasteaed-algkool . Kool töötab liitklassidega; jaguneb kahte kooliastmesse: I kooliaste – 1. - 3. klass, II kooliaste – 4. – 6. klass, Kooli juhtimine : Õppenõukogu liikmeteks on kõik kooli ja lasteaia õpetajad ja selle ülesanne kooli ja lasteaia tegevuseks vajalike otsuste tegemine vastavalt õppenõukogu pädevusele. Kooli direktor teostab koostöös kooli personaliga igapäevast juhtimist ja haldamist, tagab kooli funktsioneerimise ja arengu. Kõmsi kooli hoolekogu liikmeteks on lasteaia ja kooli lastevanemate esindajad, õpetajate esindajad,vilistlaste esindaja, Hanila vallavalitsuse ja volikogu esindajad. Hanila Vallavalitsus tagab finantsilise ja juriidilise eksisteerimise. 2. ÕPPEKORRALDUS 2.1. ÜLDPÄDEVUSED – VÄÄRTUS- JA ÕPIPÄDEVUSED Pädevus on asjakohaste teadmiste, oskuste ja hoiakute kogum, mis tagab suutlikkuse teatud tegevusalal või -valdkonnas tulemuslikult toimida. Pädevused jagunevad üld-, valdkonna- ja ainepädevusteks. Üldpädevused on aine- ja valdkonnaülesed pädevused, mis on väga olulised inimeseks ja kodanikuks kasvamisel. Üldpädevused kujunevad kõigi õppeainete kaudu, ent ka tunni- ja koolivälises tegevuses ning nende kujunemist jälgime ja suuname õpetajate ning kooli ja kodu ühistöös. Üldpädevused jagunevad kahte selgelt eristatavasse gruppi: 1. väärtuspädevused (koondnimetus väärtus-, sotsiaalse, enesemääratlus- ja ettevõtlikkuspädevuse kohta); 2. õpipädevused (koondnimetus õpi-, suhtlus- ja matemaatikapädevuse kohta). Sellise jaotusega toome esile mõlema üldpädevuste grupi olulisuse selguse eesmärkides. Üldpädevusi sõnastades lähtume ootusest, et õppijal on selged põhimõtted, eetiline eluhoiak, teisi arvestav sekkumisjulgus ja –oskus. Üldpädevused koos läbivate teemadega seovad ühelt poolt Kõmsi kooli põhieesmärgi, visiooni, missiooni ja õppe- ning kasvatustegevuse eesmärgid ja teiselt poolt valdkonnapädevused, aine-eesmärgid ja konkreetsed õpitulemused iga õppijat toetavaks ühtseks taotluseks. PÄRNU LINNA HARIDUSE ARENGUKAVA PÄRNU VABAKOOLI Üldpädevused I-II kooliastmes: väärtus- ja õpipädevused VÄÄRTUSPÄDEVUSED I kooliastme lõpetaja ,II kooliastme lõpetaja suhtub endasse ja teistesse hästi; mõistab mina ja meie tähendust; suhtub endasse lugupidavalt; teab oma tugevaid ja nõrku külgi; usub iseendasse; on viisakas, aus ja õiglane,täidab lubadusi;on usaldusväärne, vastutab oma tegude eest ning peab kinni kokkulepetest;hindab oma käitumist ja tegevust; kujundab, kavandab ning hindab oma käitumist ja tegevust, oskab oma eksimusi näha ja tunnistada ning oma tegevust korrigeerida; valib ja rakendab tulemuse saavutamiseks vajalikke
- 6. tegevusi; hoiab oma perekonda, klassi, kooli ja keskkonda; hindab harmoonilisi inimsuhteid, mõistab oma rolli pereliikmena, sõbrana,kaaslasena ja õpilasena; seisab iseenese ja teiste väärikuse eest, hoidub vägivallast; püüab leida lahendusi kodus, koolis ja sõpruskonnas tekkinud probleemidele;teab, et kedagi ei tohi naeruvääristada, kiusata ega narrida, püüab konflikte lahendada rahumeelselt ja õiglaselt,suhtub inimestesse eelarvamusteta, tunnustab inimeste, vaadete ja olukordade erinevusi ning mõistab kompromissidevajalikkust; oskab ilu märgata ja hinnata; hindab loovust ning tunneb rõõmu liikumisest, loovast eneseväljendusest ja tegevusest, osaleb kooli erinevates loovprojektides; väärtustab kunstiloomingut, soovib ning suudab end kunstivahendite abil väljendada; kavandab ja aitab korraldada kooli loovprojekte, osaleb neis aktiivselt; teab oma rahvuslikku kuuluvust ning suhtub oma rahvusesse lugupidavalt; tunnetab end oma rahvuse liikmena ja riigi kodanikuna ning väärtustab eesti kultuuri; austab oma kodupaika, kodumaad ja Eesti riiki, tunneb selle sümboleid ning täidab nendega seostuvaid käitumisreegleid; väärtustab Eestit vaba riigina ja teab, kuidas see toimib; hindab kodanikeühendusi ja heategevust; mõistab inimeste erinevusi ühiskonna rikkusena;suhtub lugupidavalt teistesse rahvastesse ja nende kultuuridesse; väärtustab maailma eri rahvaste kultuure, suhtub teistest rahvustest inimestesse eelarvamustevabalt ja lugupidavalt; hoiab puhtust ja korda, hoolitseb oma välimuse ja tervise eest ning tahab olla terve; on füüsiliselt aktiivne; ÕPIPÄDEVUSED I kooliastme lõpetaja ,II kooliastme lõpetaja oskab end häälestada ülesandega toimetulemisele ning oma tegevusi ülesannet täites mõtestada; oskab keskenduda õppeülesannete täitmisele, oskab suunamise abil kasutada eakohaseid õpivõtteid olenevalt õppeülesande iseärasustest; tahab õppida, tunneb rõõmu teadasaamisest ja oskamisest; suudab ja soovib õppeülesandeid valida lähtuvalt oma huvidest ning vastutada oma valikute eest; on leidnud endale sobiva harrastuse ning omab üldist ettekujutust töömaailmast; oskab õppida omaette ning koos teistega, oskab aega planeerida ja seda otstarbekalt kasutada; õpib omaette või teeb vajadusel koostööd, toetab, aitab ja tunnustab kaaslasi; suudab tekstidest leida ja mõista seal sisalduvat teavet (sealhulgas andmeid,termineid,tegelasi,tegevusi,sündmusi ning nende aega ja kuulab mõtestatult, loeb eakohaseid tekste, loob eakohasel tasemel keeleliselt korrektseid ning suhtlussituatsioonile väljendab ennast erinevates olukordades selgelt; oskab oma arvamust väljendada, põhjendada ja kaitsta; arvutab ning oskab kasutada mõõtmiseks sobivaid abivahendeid ja mõõtühikuid erinevates eluvaldkondades eakohaseid ülesandeid lahendades; on kindlalt omandanud arvutus- ja mõõtmisoskuse ning tunneb ja oskab juhendamise abil kasutada loogikareegleid ülesannete lahendamisel erinevates eluvaldkondades; väärtustab säästvat eluviisi, oskab esitada küsimusi looduse kohta, oskab looduses käituda, huvitub loodusest ja looduse uurimisest; väärtustab säästvat eluviisi,oskab esitada loodusteaduslikke küsimusi ja hankida loodusteaduslikku teavet, oskab looduses käituda, huvitub loodusest ja looduse uurimisest; oskab sihipäraselt vaadelda, erinevusi ja sarnasusi märgata ning kirjeldada; oskab esemeid ja nähtusi võrrelda, ühe-kahe tunnuse alusel rühmitada ning lihtsat plaani, tabelit, diagrammi ja kaarti lugeda; oskab vormistada projektitööd tunneb referaadi kavandamise, koostamise ja vormistamise tõdesid ja oskab neid rakendada, suudab oma töö
- 7. tulemust kaaslastele tutvustada; oskab kasutada lihtsamaid arvutiprogramme ning kodus ja koolis kasutatavaid tehnilisi seadmeid; oskab ohutult kasutada arvutit ja internetti suhtlusvahendina ning oskab arvutiga vormistada tekste; oskab ohtlikke olukordi vältida ja ohuolukorras abi kutsuda, oskab ohutult liigelda; teab, kelle poole erinevate probleemidega pöörduda ning on valmis seda tegema. Oskab leida vastuseid oma küsimustele, hankida erinevatest allikatest vajalikku teavet, seda tõlgendada, kasutada ja edastada; oskab teha vahet faktil ja arvamusel. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused I kooliastmes Esimeses klassis on õpetuse ja kasvatuse põhitaotluseks õpilaste kohanemine koolieluga, turvatunde ja eduelamuste kogemine ning valmisoleku kujunemine edasiseks edukaks õppetööks. Õpilaste koolivalmidus ja võimed on erinevad, seetõttu diferentseeritakse õppeülesandeid ja nende täitmiseks kuluvat aega. Esimeses kooliastmes keskendume: 1) kõlbeliste tõekspidamiste ning heade käitumistavade tundmaõppimisele ja järgimisele; 2) positiivse suhtumise kujunemisele koolis käimisesse ja õppimisesse; 3) õpiharjumuse ja -oskuste kujundamisele ning püsivuse, iseseisvuse ja eesmärgistatud tööoskuste ning valikute tegemise oskuste arendamisele; 4) eneseväljendusoskuse ja -julguse kujunemisele; 5) põhiliste suhtlemis- ja koostööoskuste omandamisele, sealhulgas üksteist toetavate ja väärtustavate suhete kujunemisele õpilaste vahel; 6) õpiraskuste äratundmisele ning tugisüsteemide ja õpiabi pakkumisele. Õpetaja olulisim ülesanne on toetada iga õpilase eneseusku ja õpimotivatsiooni. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused II kooliastmes Teises kooliastmes on õpetuse ja kasvatuse põhitaotluseks vastutustundlike ja iseseisvate õppijate kujunemine. Õppetöös on oluline äratada ja säilitada õpilaste huvi õppekavaga hõlmatud teadmis- ja tegevusvaldkondade vastu. Teises kooliastmes keskendume: 1) õpimotivatsiooni hoidmisele ja tõstmisele, seostades õpitut praktikaga ning võimaldades õpilastel teha valikuid, langetada otsuseid ja oma otsuste eest vastutada; 2) huvitegevusvõimaluste pakkumisele; 3) õpilaste erivõimete ja huvide äratundmisele ning arendamisele; 4) õpiraskustega õpilastele tugisüsteemide ja õpiabi pakkumisele. Õpetuses rakendame mitmekesiseid tööviise ja ülesandeid, mis võimaldavad murdeikka jõudvatel õpilastel teha iseseisvaid valikuid ja seostada õpitut praktilise eluga ning aitavad toime tulla õpilaste individuaalselt erineva arenguga, nende muutuvate suhete ja tegutsemisega uutes rollides. 2.2. LÄBIVAD TEEMAD Läbivad teemad on üld- ja valdkonnapädevuste, õppeainete ja ainevaldkondade lõimingu vahendiks ning Kõmsi kool arvestab neid koolikeskkonna kujundamisel. Läbivad teemad on aineülesed ja käsitlevad ühiskonnas olulisi valdkondi ning võimaldavad luua ettekujutuse ühiskonna kui terviku arengust, toetades õpilase suutlikkust oma teadmisi erinevates olukordades rakendada. See eeldab ainevaldkondade koostööd, kokkulepitud õppekorralduse ja hindamispõhimõtete järgimist. Läbivate teemade õpe realiseerub eelkõige • õppekeskkonna korralduses, • aineõppes,
- 8. • valikainete valikul läbivatest teemadest lähtuvas või õppeaineid lõimivas loov- või projekttöös, • traditsiooniliste ülekooliliste ürituste käigus, • korraldades võimaluse korral koostöös kooli pidaja, paikkonna asutuste ja ettevõtete, teiste õppe- ja kultuuriasutuste ning kodanikuühendustega klassivälist õppetegevust ja huviringide tegevust ning osaledes maakondlikes, üle-eestilistes ja rahvusvahelistes projektides. Läbivate teemade sidusus konkreetsete õppeainetega on kirjeldatud üldosa LISAde ainekavades. Läbivad teemad Kõmsi koolis 1) väärtused ja kõlblus – prioriteetne läbiv teema Kõmsi kooli väärtusruumis. Taotleme õpilase kujunemist kõlbeliselt arenenud inimeseks, kes tunneb ühiskonnas üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid koolis ja väljaspool kooli, ei jää ükskõikseks, kui neid eiratakse, ning sekkub vajaduse korral oma võimaluste piires. Ootused koolikogukonna liikmetele on kirjeldatud kooli õppekavas, neid taotleme koolielu igal tasandil alates üksikust õppetunnist kuni visiooni ja missioonini välja. Väärtusi ja kõlblust aitavad edendada õpetaja eeskuju, samuti elav koostöö peredega. Inimese arengu esiplaanile seadmine ja koolipere aktiivne ühistegevuste traditsioon võimaldavad kasvada loomulikult ja praktiliselt vastutustundlikuks ühiskonna liikmeks. 2) elukestev õpe ja karjääri planeerimine – taotleme õpilase kujunemist isiksuseks, kes on valmis õppima kogu elu, täitma erinevaid rolle muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas ning kujundama oma elu teadlike otsuste kaudu, sealhulgas tegema mõistlikke kutsevalikuid. Kutsume kooli erinevate elukutsete esindajaid, õpilased külastavad Hanila valla ettevõtteid, osa õppetekstidest käsitlevad eneseotsingute ja karjääriteemasid. Kõmsi kooli traditsioonid, nagu näiteks osalemine Hanila valla maapäeval, ülekooliline muusikal jm rollimängud aitavad kujundada õpilasi isiksusteks. 3) keskkond ja jätkusuutlik areng – taotleme õpilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks, kes hoiab ja kaitseb keskkonda ning väärtustades jätkusuutlikkust, on valmis leidma lahendusi keskkonna- ja inimarengu küsimustele. Korraldame meelsasti osa õppest kooliruumidest väljaspool mujal looduskeskkonnas. Regulaarselt võtame osa RMK erinevatest projektidest, samuti „Tere, kevad!“ projektist. Paljud kooli traditsioonid toetavad keskkonnateemat, näiteks igaaastane pikem õppereis.. Väga hästi täiendavad keskkonnateema käsitlust õppekäigud,loodusvaatlused, joonistustööd ja loodusteemalised näitused. 4) kodanikualgatus ja ettevõtlikkus – taotleme õpilase kujunemist aktiivseks ning vastutustundlikuks kogukonna- ja ühiskonnaliikmeks, kes mõistab ühiskonna toimimise põhimõtteid, tunneb end ühiskonnaliikmena ning toetub oma tegevuses riigi kultuurilistele traditsioonidele ja arengusuundadele. Maapäev, erinevad loovprojektid, draamaesinemised ei ole kaugeltki kõik võimalused olla aktiivne. Noorema kooliastme loodusõpetuse osana loomadele talvevarude kogumine ja kohaletoimetamine jm on kodanikualgatuse arengus hea kogemus. 5) kultuuriline identiteet – taotleme õpilase kujunemist kultuuriteadlikuks inimeseks, kes mõistab kultuuri osa inimeste mõtte- ja käitumislaadi kujundajana ning
- 9. kultuuride muutumist ajaloo vältel, kes väärtustab omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust ning on kultuuriliselt salliv ja koostööaldis. Kultuurilist identiteeti toetavad tähtpäevade tähistamine kogu õppeaasta jooksul, loodussuuna taotlustest tulenevates kooli loovprojektides osalemine, teatrikülastused,meie oma muusikalised esinemised. 6) teabekeskkond – taotleme õpilase kujunemist teabeteadlikuks inimeseks, kes tajub ja teadvustab ümbritsevat teabekeskkonda, suudab seda kriitiliselt analüüsida ning toimida selles oma eesmärkide ja ühiskonnas omaksvõetud kommunikatsioonieetika järgi. Läbivat teemat toetavad interneti kasutamine ainetundides(suhtlusportaalid,info otsimine jne),õppekäigud, osalemine erinevates projektides. 7) tehnoloogia ja innovatsioon – taotleme õpilase kujunemist uuendusaltiks ja nüüdisaegseid tehnoloogiaid eesmärgipäraselt kasutada oskavaks inimeseks, kes tuleb toime kiiresti muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi- ja töökeskkonnas. 8) tervis ja ohutus – taotleme õpilase kujunemist vaimselt, emotsionaalselt, sotsiaalselt ja füüsiliselt terveks ühiskonnaliikmeks, kes on võimeline järgima tervislikku eluviisi, käituma turvaliselt ning kaasa aitama tervist edendava turvalise keskkonna kujundamisele. Kõmsi kool väärtustab vaimselt, sotsiaalset ja füüsiliselt puhast keskkonda. Teema-ja liikluspäevad , õppekäigud hoiavad seda teemat jätkuvalt aktiivsena. Osalemine erinevates keskkonnaprojektides annab õppijale väärtusliku kogemuse ja terve suhtumise nii tervisesse kui laiemas mõttes ohutusse ellu. 2.3. ÕPPEAASTA, KOOLIPÄEV JAÕPPETUND. Õppeaasta Õppeaasta kestab 1. septembrist järgmise aasta 31. augustini ja koosneb õppeveeranditest ja koolivaheaegadest, mis on määratud EV Haridus- ja teadusministeeriumi poolt. Õppeveerandites on kokku vähemalt 175 õppepäeva. Õppenädal Kõmsi kooli õpilase koolinädala suurim lubatud koormus õppetundides on: 1) 1. klassis 20; 2) 2. klassis 23; 3) 3. ja 4. klassis 25; 4) 5. klassis 28; 5) 6. klassis 30; Lubatud õppekoormus koosneb riikliku õppekavaga määratud kohustuslikest tundidest ja kooli poolt valitud valiktundidest. Nende jaotus kooliastmeti on esitatud Kõmsi kooli õppekava peatükis 2.7. Tunnijaotusplaan“. Õpet kavandades ja ellu viies arvestame, et õpilase õppekoormus oleks ea- ja jõukohane, võimaldades talle aega puhkuseks ja huvitegevuseks. Lisaks ainetundidele pakume õpilastele võimalust osaleda huvitegevuses kohapeal ja Kõmsi Rahvamajas. Huvitegevuse eesmärgid, kirjeldus ja valikud on esitatud peatükis 3.1. „Tunniväline tegevus“ . Koolipäev ja õppetund Koolipäev ja õppetund on määratud kooli päevakavaga, mis kajastab õppetegevuste ning kooli õppekava toetavate õppekavaväliste tegevuste, nagu pikapäevarühma, ringide jm korraldatavate tegevuste järjestust ja ajalist kestust. Kooli tunniplaani kehtestab kooli direktor.
- 10. Õppepäev on kalendripäev, mil õpilane on päevakava või individuaalse õppekava alusel kohustatud õppes osalema. Ühes nädalas on viis õppepäeva. Õppe- ja kasvatuskorralduse põhivorm on õppetund. Õppetund on kooli päevakavas või õpilasele koostatud individuaalses õppekavas juhendatud õppeks ettenähtud ajavahemik. Juhendatud õpe on kooli määratud viisil toimuv õpe, näiteks individuaaltund, konsultatsioon, e-õpe ja õppekäik, mis on suunatud teadmiste ja oskuste omandamisele ning toimub õppekeskkonnas, milles osalevad nii õpilane kui ka pedagoog/juhendaja. Õppetunni arvestuslik pikkus on 45 minutit. Õppetund vaheldub vahetunniga. Õppetunni võib jagada mitmeks osaks ning kuni kaks õppetundi võib toimuda järjest, ilma vahetunnita. Vahetunni pikkus on üldjuhul 10 minutit iga õppetunni kohta, söögivahetund vähemalt 15 minutit. Tundide ajad 1.-6. klassis: 1. 8.15-9.00 2. 9.10 -9.55 3. 10.05-10.50 4. 11.00-11.45 Söögivahetund 5. 12.05-12.50 6. 13.00-13.45 7. 13.55-14.40 2.4. TUNNIJAOTUSPLAAN, VALIKTUNNID JA VALIKAINED Õppeaine I kooliaste II kooliaste eesti keel/kirjandus 19 11/4 A võõrkeel 3 9 B võõrkeel 0 3 matemaatika 10 13 loodus-ja inimeseõpetus 3/2 7/2 ajalugu 0 3 ühiskonnaõpetus 0 1 muusika 6 4 kunst/tööõpetus 9 3/5 kehaline kasvatus 8 8 Valikainete valimisel oleme lähtunud kooli õppe- ja kasvatustöö üldistest eesmärkidest . Valikained I kooliastme 8 valiktundi jagunevad: loodusõpetus 3; inglise keel 1; matemaatika 3; kehaline kasvatus 1; II kooliastme 10 valiktundi: matemaatika 2; inglise keel 3; muusikaõpetus 2; tehnoloogiaõpetus/käsitöö 1; ajalugu 2;
- 11. KOKKU 20 23 25 25 28 30 2.5. FÜÜSILINE ÕPPEKESKKOND Õppekeskkonnana mõistame õpilasi ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õpilased arenevad ja õpivad. Õppekeskkond toetab oma kooli vaimsust ja õpilase arenemist iseseisvaks, aktiivseks õppijaks ning säilitab ning arendab paikkonna ja koolipere traditsioone. Vaimse ja sotsiaalse õppekeskkonna loomisel taotleme iga koolikogukonna liikme head tahet. Selle tulemuseks on õppekeskkond kui väärtusruum, mis tagab iga õppija arengutingimused. Füüsilist õppekeskkonda kujundades taotleme: 1) kasutatavate rajatiste ja ruumide sisustus ning kujundus on õppe seisukohast otstarbekas; 2) õppes on võimalus kasutada internetiühendusega arvutit ja esitlustehnikat ning õpilastel on võimalus kasutada teatmeteoseid ja raamatukogu; 3) kasutatavate rajatiste ja ruumide sisustus on turvaline ning vastab tervisekaitse- ja ohutusnõuetele; 4) ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega; 5) kasutame eakohast ning individuaalsele eripärale kohandatavat õppevara, sealhulgas nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja -vahendeid; 6) on olemas kehalise tegevuse ning tervislike eluviiside edendamise võimalused nii koolitundides kui ka tunniväliselt. Korraldame õpet vajadusel ka väljaspool kooli ruume (sealhulgas kooliõues, looduses, muuseumides, arhiivides, keskkonnahariduskeskustes, ettevõtetes ja asutustes) ning virtuaalses õppekeskkonnas. 2.6. HINDAMINE Kõmsi kooli õpilasel on õigus saada teavet hindamise korralduse ning saadud hinnete ja hinnangute kohta. Õpilasel on õigus teada, milline hinne või hinnang on aluseks kokkuvõtvale hindele ja hinnangule. Hindamise korraldus ning õpilaste ja vanemate hinnetest ja hinnangutest teavitamise kord sätestatakse kooli kodukorras ning hinnete ja hinnangute vaidlustamise kord sätestatakse Kõmsi kooli õppekavas. Hindamise eesmärgid on: 1) toetada õppija arengut; 2) anda tagasisidet õppija õppeedukuse kohta; 3) innustada ja suunata õppijat sihikindlalt õppima; 4) suunata enesehinnangu kujunemist; suunata ja toetada õppijat edasise haridustee valikul; 5) suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel; 6) toetada kujundava hindamise ja enesehindamise põhimõtteid kasutades enesemääratluspädevust; 7) anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks ning kooli lõpetamise otsuse tegemiseks. Hindamisega seotud mõisted Kõmsi koolis Hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine. Hindamine on aluseks õppe edasisele kavandamisele. Hindamisel kasutame mitmesuguseid meetodeid, hindamisvahendeid ja –viise. Hindamine on õpetamise ja õppimise lahutamatu osa.
- 12. Kujundav hindamine on õppe kestel toimuv suulises või kirjalikus vormis hindamine, mille käigus õpetaja või õpilane analüüsib õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist. Kujundava hindamise abil saab õppija tagasisidet oma arengu, seniste tulemuste ja vajakajäämiste ning üldpädevuste saavutamise kohta. Õpetaja ülesanne on innustada ja suunata õpilast edasisel õppimisel ning kavandada edasise õppimise eesmärgid ja teed. Kujundav hindamine keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega. Tagasiside kirjeldab õigel ajal ja võimalikult täpselt õpilase tugevaid külgi ja vajakajäämisi ning sisaldab ettepanekuid edaspidisteks tegevusteks, mis toetavad õpilase arengut. Kujundava hindamise ühe vahendina võib kasutada õpimappi. Õpimapp sisaldab nii õppetöid kui ka tööde analüüsi ja tagasisidet. Õpimappe võib koostada aine- ja valdkonnapõhiselt, läbivate teemade või üldpädevuste kohta. Hindamisest teavitamine • Õpitulemuste hindamise põhimõtteid ja korda tutvustab õpilastele klassi- või aineõpetaja õppeaasta algul. • Käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtteid ja korda tutvustab õpilastele klassijuhataja õppeaasta algul, vajadusel ka õppeaasta jooksul. • Õpilasel on õigus saada oma hinnete kohta teavet õpetajatelt ja klassijuhatajalt. • Õpitulemuste, käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtteid ja korda tutvustatakse lastevanematele klassi lastevanemate koosolekul, soovi korral ka individuaalselt. • Lapsevanemal või eestkostjal (edaspidi lapsevanem) on õigus saada teavet oma lapse hinnete kohta õpetajatelt ja klassijuhatajalt. • Arvestuslikud hinded, I kooliastmel ka protsessihinded tehakse lapsevanemale teatavaks õpilaspäeviku ja hinnetelehe, kokkuvõtvad hinded klassitunnistuse kaudu. Õpitulemuste hindamise alused • Õpitulemusi hindab klassi- või aineõpetaja. Õpitulemusi hinnatakse õpilase suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel. • Hinnatakse teadmiste ja oskuste omandatust. Lähtuvalt kooliastme ja õppeaine eripärast arvestatakse hindamisel: 1) omandatud teadmiste ja oskuste ulatust, õigsust, esituse täpsust ja loogilisust; 2) iseseisvust ja loovust teadmiste ning oskuste rakendamisel; 3) oskust oma teadmisi ning oskusi suuliselt ja kirjalikult väljendada; 4) vastuste õigsust, vigade arvu ja liiki; 5) praktilise töö teostust. • Õpitulemusi hinnatakse numbriliselt (hinne) või sõnaliselt (hinnang). • Õpitulemuste hindamine jaguneb: 1) õpiprotsessi hindamine (protsessihinne , hinnang ja kujundav hindamine); 2) arvestuslik hindamine (arvestuslik hinne); 3) kokkuvõttev hindamine (kokkuvõttev hinne või hinnang).
- 13. Numbrilise hindamise skaala 1. Numbriliselt hinnatakse õpitulemusi viiepallisüsteemis, kus hinne «5» on «väga hea», «4» – «hea», «3» – «rahuldav», «2» – «puudulik» ja «1» – «nõrk». Hinded «1» ja «2» on mitterahuldavad hinded. 2. Hinde «5» («väga hea») saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on õige ja täielik, loogiline ja mõtestatud, praktilises tegevuses ilmneb omandatu iseseisev ja loov rakendamine. 3. Hinde «4» («hea») saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on üldiselt õige, loogiline ja mõtestatud, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi, praktilises tegevuses jääb mõnel määral puudu iseseisvusest. 4. Hinde «3» («rahuldav») saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on põhiosas õige, põhioskused on omandatud, kuid teadmiste rakendamisel praktilises tegevuses esineb raskusi. Õpilane vajab juhendamist ja suunamist. 5. Hinde «2» («puudulik») saab õpilane, kelle suulises vastuses (esituses), kirjalikus töös, praktilises tegevuses või selle tulemuses on olulisi puudusi ja eksimusi. Õpilane teeb rohkesti sisulisi vigu, ei suuda teadmisi rakendada ka suunamise ja juhendamise korral. 6. Hinde «1» («nõrk») saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus näitab, et tal nõutavad teadmised ja oskused puuduvad. Õpiprotsessi hindamine Õpiprotsessi hindamine on õppimise üksiktulemuste hindamine, mille eesmärk on: 1) õpilasele tagasiside andmine õppimise edukusest; 2) õpilase õpimotivatsiooni ja positiivse enesehinnangu toetamine; 3) õpiülesannete korrigeerimine ja vajaduse korral diferentseerimine. Õpiprotsessi hindamisel arvestatakse nõutavaid õpitulemusi, õppeaine eripära, õpilase vanust, võimeid ja arengut. Õpiprotsessi hindamise objektid ja vahendid valib õpetaja. Arvestuslik hindamine • Arvestuslik hindamine on ühe tervikliku aineosa käsitlemise järel nõutavatele õpitulemustele hinnangu andmine. Arvestuslikult hinnatakse kooli ainekavas või õpetaja töökavas määratud nõutavate õpitulemuste omandatust. • Osa arvestuslikke hindeid võib välja panna protsessihinnete alusel. Protsessihinnete kasutamise arvestuslikul hindamisel otsustab õpetaja. • Arvestuslikud hinded kantakse klassipäevikusse märkusega, mille eest see on pandud. • Arvestuslik hindamine kavandatakse õppeveerandi või poolaasta ulatuses. Arvestusliku hindamise objektid ja vahendid valib õpetaja. • Nõutavad õpitulemused, nende omandatuse kontrollimise aja, vormi ning hindamise põhimõtted teeb õpetaja õpilastele teatavaks veerandi või poolaasta algul. • Arvestuslikult hinnatavate ülesannete (suuline vastus, kirjalik või praktiline töö) täitmine on kõigile õpilastele kohustuslik.
- 14. • Koolist puudunud õpilane täidab arvestuslikult hinnatava ülesande õpetajaga kokkulepitud ajal. • Õpilasele, kes oli arvestuslikult hinnatava ülesande täitmise päeval koolis, kuid jättis selle täitmata, täidab vastava ülesande õpetajaga kokkulepitud ajal kümne õppepäeva jooksul. Arvestuslik hinne märgitakse klassipäevikusse. • Õpilane, kes täitis arvestuslikult hinnatava ülesande mitterahuldavalt, täidab vastava ülesande uuesti õpetajaga kokkulepitud ajal kümne õppepäeva jooksul. Vähemalt rahuldav arvestuslik hinne kantakse klassipäevikusse kaldkriipsuga mitterahuldava hinde järele. Hindeline arvestus • Hindelise arvestuse eesmärk on võimaldada õpilasel oma huve ja võimeid määratleda ning arendada, samuti eksamikogemusi omandada. • Hindeline arvestus võib olla: 1) kirjalik (kontrolltöö, test, essee, referaat, vms); 2) suuline ( küsimustele vastamine, ettekanne, kõne vms); 3) praktiline ( võimlemiskava, kunsti- või tarbeese vms). Arvestuslike kirjalike tööde hindamine Hindamisel võetakse aluseks järgmine protsendiskaala: 1. 90–100% punktide arvust – hinne «5»; 2. 75–89% punktide arvust – hinne «4»; 3. 50–74% punktide arvust – hinne «3»; 4. 20–49% punktide arvust – hinne «2»; 5. 0–19% punktide arvust – hinne «1». Lõikes 1 esitatud skaalast viis protsenti üles- ja allapoole moodustab piiritsooni, mille puhul õpetaja võib panna kas madalama või kõrgema hinde, arvestades: • ülesannete keerukust; • vigade arvu ja liiki. • töö mahtu Emakeele kirjalike tööde diferentseeritud hindamine 1. Diferentseeritult hinnatakse püsiva kirjaliku kõne puudega õpilase kirjalikke töid, kui õpilane saab regulaarselt logopeedilist ravi või kui õpetaja töötab temaga individuaalselt logopeedi nõuannete järgi. 2. Kirjalike tööde diferentseeritud hindamisel arvestatakse düsgraafiale omaseid spetsiifilisi vigu vealiikide järgi. Ühte liiki vead loetakse üheks veaks. 3. Õpilase arvestuslikult hinnatavatele kirjalikele töödele tehakse märge «Hinnatud diferentseeritult». Kokkuvõttev hindamine • Kokkuvõttev hindamine on veerandi-, poolaasta-, ja aastahinnete väljapanemine. Poolaastahinne pannakse nendes õppeainetes, mida õpitakse ühe nädalatunniga õppeaasta jooksul.
- 15. • Õppeaine veerandi-, poolaastahinne pannakse välja vähemalt kolme arvestusliku hinde põhjal. I kooliastmes pannakse veerandihinne välja protsessihinnete ja arvestuslike hinnete alusel. • Kui klassipäevikus on mitterahuldava arvestusliku hinde järele kaldkriipsuga märgitud vähemalt rahuldav hinne, arvestatakse veerandi-ja poolaastahinde väljapanekul seda hinnet. • Kui õpilane ei ole veerandi, poolaasta lõpuks nõutavaid arvestuslikult hinnatavaid ülesandeid täitnud , siis arvestatakse tegemata tööd kui mitterahuldavat . • Õpilasele, kes on koolist pikemat aega puudunud ja ei ole veerandi, poolaasta lõpuks nõutavaid arvestuslikult hinnatavaid ülesandeid täitnud, kokkuvõtvat veerandi- või poolaastahinnet välja ei panda. Talle antakse võimalus need ülesanded täita õpetajaga kokkulepitud ajal õppeperioodi lõpuni. Õppeaine veerandi- või poolaastahinne pannakse välja pärast nõutavate arvestuslike ülesannete täitmist. • Õppeaine aastahinne pannakse välja õppeperioodi lõpus. Põhikoolis pannakse aastahinne veerandi- või poolaastahinnete alusel. • Õppeaines pannakse välja üks kokkuvõttev hinne veerandi või poolaasta kohta ja üks aastahinne. • Kui õpilasele on kehalises kasvatuses meditsiiniliste näidustuste tõttu esitatud erinõudeid, kasutatakse hindamisel kokkuvõtva veerandi- ja aastahinde asemel hinnangut «arvestatud». Numbriline aastahinne pannakse välja vähemalt kolme veerandihinde alusel. • Õppeainete kokkuvõtvad veerandi-, poolaasta- ja aastahinded kantakse klassipäevikusse ja –tunnistusele; aastahinded ka õpilasraamatusse. Sõnaline hindamine • Sõnalise hindamise korral antakse õpilase õpitegevusele ja õpitulemustele õppeprotsessi käigus suulisi ja kirjalikke sõnalisi hinnanguid Kokkuvõtvad sõnalised hinnangud kirjeldavad lapse arengut, õppeprotsessis osalemist, kooliastme pädevuste ja õpioskuste kujunemist ning õpitulemusi. Kokkuvõtvates hinnangutes tuuakse esile õpilase edusammud ning juhitakse tähelepanu arendamist vajavatele oskustele ning lünkadele teadmistes. • Kokkuvõtvate sõnaliste hinnangute aluseks on klassiõpetajate (õpetajate) tähelepanekud ja märkmed. • Sõnalist hindamist kasutatakse põhikooli 1.klassi õpilaste I veerandi lõpus, mis kantakse kooli logoga blanketile. Käitumise hindamine 1. Õpilase käitumise hindamise aluseks on kooli kodukorra täitmine ning üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine koolis ja väljaspool kooli. 2. Käitumishindega «eeskujulik» hinnatakse õpilast, kellele üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine on harjumuspärane igas olukorras, kes täidab kooli kodukorra nõudeid eeskujulikult ja järjepidevalt. 3. Käitumishindega «hea» hinnatakse õpilast, kes järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ja täidab kooli kodukorra nõudeid. 4. Käitumishindega «rahuldav» hinnatakse õpilast, kes üldiselt järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ja täidab kooli kodukorra nõudeid, kuid kellel on
- 16. esinenud eksimusi, mistõttu ta vajab pedagoogide ja lastevanemate tähelepanu ning suunamist. 5. Käitumishindega «mitterahuldav» hinnatakse õpilast, kes ei täida kooli kodukorra nõudeid ega järgi üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme, ei allu õpetajate ega lastevanemate nõudmistele. 6. Õpilase käitumise võib hinnata «mitterahuldavaks» ka põhjuseta puudumise korral või üksiku õigusvastase teo või ebakõlbelise käitumise eest. Hoolsuse hindamine 1. Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õppimisse ja talla antud ülesannetesse, tema kohusetundlikkus, töökus ja järjekindlus õppeülesannete täitmisel. 2. Hoolsushindega «eeskujulik» hinnatakse õpilast, kes suhtub õppimisse ja ülesannetesse alati kohusetundlikult, õpib kõiki õppeaineid võimetekohaselt, on ülesannete täitmisel püüdlik, hoolas ja iseseisev, ilmutab omaalgatust ja viib alustatud töö lõpuni. 3. Hoolsushindega «hea» hinnatakse õpilast, kes suhtub õppimisse ja ülesannetesse kohusetundlikult, on iseseisev ja hoolikas ning õpib võimetekohaselt. 4. Hoolsushindega «rahuldav» hinnatakse õpilast, kes üldiselt täidab oma õppeülesandeid ja muid kohustusi, kuid ei ole piisavalt järjekindel ega õpi kõiki aineid oma tegelike võimete ja arengutaseme kohaselt. 5. Hoolsushindega «mitterahuldav» hinnatakse õpilast, kes ei õpi võimetekohaselt, suhtub õppimisse ja ülesannetesse lohakalt ja vastutustundetult, ei täida tundides õpetajate nõudmisi, jätab sageli tegemata oma kodused õpiülesanded ning muud ülesanded koolis ja kodus. Käitumise ja hoolsuse hindamise korraldus 1. Algkoolis hinnatakse õpilase käitumist ja hoolsust. 2. Käitumist ja hoolsust hindab klassijuhataja koostöös aineõpetajatega. 3. Õpilase käitumist ja hoolsust hinnatakse igal õppeveerandil. 4. Käitumis- ja hoolsushinded märgitakse klassipäevikusse , klassitunnistusele ja aastahinded õpilasraamatusse. 5. Käitumise aastahindeks pannakse «mitterahuldav» kooli õppenõukogu otsuse alusel. Selleks esitab klassijuhataja õppenõukogule põhjenduse, milles on arvestatud ka klassikaaslaste seisukohti ja ettepanekuid. Hinde ja kokkuvõtva hinnangu vaidlustamine Õpilasel ja lapsevanemal on õigus arvestuslikke ja kokkuvõtvaid hindeid ning kokkuvõtvaid sõnalisi hinnanguid vaidlustada ja taotleda nende muutmist. Vaidlusküsimuse lahendamine
- 17. • Õpilase hindamisel koolis tekkinud eriarvamusi ja vaidlusküsimusi lahendavad õpilase või lapsevanema nõudmisel aineõpetaja, klassijuhataja ja/või direktor. • Hinde pannud õpetaja on kohustatud selgitama hindamise põhimõtteid, korda ja hindekriteeriume ning põhjendama hinde õigsust ja nõuetele vastavust. • Vajaduse korral vaatab vaidlusaluse küsimuse läbi kooli õppenõukogu, teeb otsuse ja teavitab sellest õpilast ja lapsevanemat kolme tööpäeva jooksul pärast otsuse vastuvõtmist. • Kui õpilane või lapsevanem ei ole kooli juhtkonna või õppenõukogu otsusega nõus, võib ta pöörduda kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle riiklikku järelevalvet teostava ametniku poole viie tööpäeva jooksul arvates otsusest teadasaamisest. • Kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle riiklikku järelevalvet teostav ametnik on kohustatud vaidlusküsimuse lahendama kümne tööpäeva jooksul arvates avalduse saamisest ja teavitama sellest õpilast ja lapsevanemat ning direktorit kolme tööpäeva jooksul. Õpilase järgmisse klassi üleviimise, täiendavale õppetööle või klassikursust kordama jätmise otsustamine • Õpilase järgmisse klassi üleviimise, täiendavale õppetööle või klassikursust kordama jätmise otsustab kooli õppenõukogu numbrilise hindamise korral aastahinnete alusel. • Täiendavale õppetööle jäetud õpilase järgmisse klassi üleviimine otsustatakse pärast täiendavat õppetööd. • Õpilase üleviimine järgmisse klassi või klassikursust kordama jätmine otsustatakse hiljemalt 31. augustiks. • Kooli 1.-6. klassi õpilane viiakse üle järgmisse klassi, kui tema aastahinne on kõigis õppeainetes vähemalt «rahuldav». • Õpilane, kelle käitumise aastahinne on «mitterahuldav», viiakse üle järgmisse klassi, kui ta õppeedukus on vähemalt rahuldav. • Täiendavale õppetööle jäetakse õpilane, kellel on ühes või mitmes õppeaines mitterahuldav aastahinne või on aastahinne välja panemata, et ta saavutaks õppekava nõutavad õpitulemused. Täiendavale õppetööle jäetakse õpilane pärast õppeperioodi lõppu 5–10 õppepäevaks õppenõukogu otsusega määratud ajal kuni 25.augustini. Õppepäeva pikkus on kuni neli õppetundi. • Täiendavale õppetööle jäetud õpilane täidab õpetaja juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid ainevaldkonnas,milles tema teadmised ja oskused on hinnatud mitterahuldavaks. Täiendava õppetöö tulemusi kontrollitakse ja hinnatakse. Hinded kantakse klassipäevikusse ja kokkuvõttev hinne õpilasraamatusse. • Täiendavale õppetööle jäetakse 1.–6. klassi õpilane, kellel kuni kahes õppeaines on aastahinne mitterahuldav või välja panemata. Õpilane, kes jäeti täiendavale õppetööle ühes õppeaines, viiakse pärast täiendavat õppetööd üle järgmisse klassi. Õpilane, kes jäeti täiendavale õppetööle kahes õppeaines, viiakse pärast täiendavat õppetööd üle järgmisse klassi, kui ta täitis täiendava õppetöö ülesanded rahuldavalt või ei täitnud neid rahuldavalt ühes õppeaines.
- 18. Klassikursuse kordamine • Algkooli 1.–6. klassi õpilane jäetakse õppeperioodi lõpul klassikursust kordama, kui tal on kolmes või enamas õppeaines mitterahuldav aastahinne või on aastahinne välja panemata. • Algkooli 1.–6. klassi õpilane, kes jäeti täiendavale õppetööle, jäetakse klassikursust kordama, kui ta ei täitnud täiendava õppetöö ülesandeid rahuldavalt kahes õppeaines või jättis täiendavale õppetööle tulemata. • Õpilast ei jäeta kolmandaks õppeaastaks klassikursust kordama. 2.7. ÕPILASTE JA LAPSEVANEMATE TEAVITAMISE JA NÕUSTAMISE KORRALDUS Elav kontakt Kõmsi kooli lapsevanematega tagab väga hea infovahetuse kooli ja kodu vahel. Õpilasel ja vanemal on õigus saada koolist teavet ja selgitusi koolikorralduse ning õpilase õiguste ja kohustuste kohta. Kool on kohustatud võimaldama õpilase vanemale juurdepääsu kooli valduses olevale teabele selle õpilase kohta. Õpilaste ja lapsevanemate teavitamise ja nõustamise viisid Kõmsi koolis on • õpilaspäevik; • koduleht, • aineõpetaja konsultatsioonitund; • arenguvestlus õpilase ja tema perega; • vestlused klassijuhataja ja/või direktoriga; • lastevanemate koosolekud; • koolikogukonna ühistegevused, • hoolekogu. Kõmsi kool avalikustab kooli kodukorra, põhimääruse ning kooli kontaktandmed oma veebilehel. Õppeveerandi jooksul läbitavatest peamistest teemadest, vajalikest õppevahenditest, hindamise korraldusest ja planeeritavatest üritustest teavitame õpilast õppeveerandi algul. Kool loob vanematele võimalused sellekohase teabega tutvumiseks kooli kodulehe, infostendide , suuliste ning kirjalike teadete kaudu. Kooli ja vanemate koostöö koordineerimiseks kutsub direktor kokku õpilaste vanemate üldkoosoleku. 3. ÕPPIJA ARENGUT TOETAVAD TEGEVUSED Jälgime õpilase arengut ja toimetulekut koolis ning vajaduse korral kohandame õpet õppija vajaduste kohaselt. Õpilase võimete ja annete arendamiseks tuleb koolis selgitada välja tema individuaalsed õpivajadused, valida sobivad õppemeetodid ning korraldada vajaduse korral diferentseeritud õpet. Kool tagab õpilasele, kellel tekib ajutine mahajäämus eeldatavate õpitulemuste saavutamisel, täiendava pedagoogilise juhendamise väljaspool õppetunde. Samuti pakub Kõmsi kool võimetekohaseid tegevusi ja väljakutseid neile õppijatele, kellel selleks rohkem eeldusi on. Õppija arengu edendamisel kasutame teadlikult nii õpilasgruppidele kui ka individuaalse arengu toetamiseks mõeldud tegevusi: Õpilasgruppide toetamiseks mõeldud tegevused on
- 19. • huvitegevus; • kooli traditsioonid; • klassijuhatamine; • pikapäevarühm; • Tegevused individuaalse arengu toetamiseks on • arenguvestlused; • aineõpetaja konsultatsioonitund; • kirjalikud järeltööd; • tugiõpe; • individuaalne juhendamine ja /või abiõpetaja toetus; • individuaalne õppekava; • töö haridusliku erivajadusega õpilasega(logopeediline abi; MTÜ Läänemaa Nõustamiskeskus); 3. 1 GRUPPI TOETAVAD TEGEVUSED Õpilasgruppidele mõeldud tegevuste eesmärgid on • toetada õppijas avatust, vastutust, partnerlust, austust, sallivust; • pakkuda õppijale mitmekülgset ja terviklikku arengut; • aidata õpilasel mõista ja tunnetada iseennast ja oma osa ühiskonnas. Huvitegevus Õppija vajab teadmistest tarkuse vormimiseks ja eluks ettevalmistuseks õppeainete ja koolielu elulähedust, sisukaid elamusi ja kogemusi, ühis-, grupi- ja individuaaltööd ja liikumisruumi aktiivsusele. Väga heaks võimaluseks siin on huvitegevus. See on koolis toimuv või kooli korraldatud kooli õppekava läbimist toetav või muu õppekavaväline tegevus. Huvitegevuses kasutatakse erinevaid õppevorme ja -meetodeid, sealhulgas ringid ja huvikoolid. Õpilasel on õigus kasutada õppekavavälises tegevuses tasuta oma kooli rajatisi, ruume, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli kodukorras sätestatud korras. Huvitegevus Kõmsi koolis on tihedalt seotud Kõmsi Rahvamaja ja Kõmsi Raamatukoguga . Kõmsi kooli traditsioonid • 1.septembril koguneb koolikugukond avaktusele, millele järgnevad ühismängud ja puu istutamine. • Septembris tähistab kogu kool sügise sünnipäeva, mille käigus meisterdavad õpilased-õpetajad – lapsevanemad sügisandidest näituse, parimatega neist osalema Hanila Maapäeval. • Osalemine Matsalu loodusfilmide festivalil. • Kaks korda aastas (sügisel ja kevadel) peame kooli spordipäeva,. • Igal aastal ühiselt lastevanematega perepäev. • Oktoobris-novembris mardi- ja kadripäev. • Sügisel ja kevadel on liiklusohutuse teadvustamiseks liikluspäevad. • Meeldejääv sündmus on õpetajate päev. • Jõulupidu-kontsertetendus. • Aabitsapidu. • Vabariigi aastapäev. • Vastlapäev. • Emakeelepäev.
- 20. • Naljapäev. • Emadepäev-kontsertetendus või muusikal, milles osaleb kogu koolipere. • Ekskursioonid-õppekäigud. Klassijuhatamine kui väärtuskasvatuse osa Klassijuhataja on õpilase ja pere nõustaja, tugi- ja usaldusisik, kes • suunab ja korrigeerib suhteid erinevate osapoolte vahel; • kaasab kooli väärtusruumi loomisse õpilast, klassi, peret ja teisi vajalikke inimesi; • jälgib ja toetab õpilaste edasijõudmist õppetöös; • tagab infovahetuse; • innustab õpilasi osalema nii klassi, kooli kui ka huvikoolide tegevustes ja erinevatel üritustel. Pikapäevarühm Pikapäevarühm on suunatud 1.-6. klassi õpilastele ning annab neile võimaluse kasutada koolipäevajärgset aega turvaliselt ja kasulikult. Pikapäevarühmas korraldatava õppekavavälise tegevusena pakutakse õpilasele järelevalvet ning pedagoogilist juhendamist ja suunamist õppest vaba aja sisustamisel, koduste õpiülesannete täitmisel, huvitegevuses ning huvide arendamisel. Kool koostöös kooli pidajaga on kohustatud korraldama pikapäevarühma moodustamise. Pikapäevarühma töökorralduse ja päevakava kehtestab kooli direktor, määrates seal aja koduste õpiülesannete täitmiseks, puhkuseks vabas õhus ja huvitegevuseks. Pikapäevarühma töö planeerimisel ja korraldamisel lähtume koolikogukonna ettepanekutest, kooli õppe ja kasvatustegevuse üldistest eesmärkidest, pikapäevarühma õpilaste vanuselistest ja individuaalsetest iseärasustest, nende kodustest tingimustest ning transpordivõimalustest. Pikapäevarühma täitumuse ülemine piirnorm on 24 õpilast. Kooli pidaja võib direktori ettepanekul ning hoolekogu nõusolekul kehtestada suurema rühma täitumuse ülemise piirnormi. Õpilane võetakse pikapäevarühma vastu ja arvatakse sealt välja kooli direktori otsusega vanema taotluse alusel. 3.2. INDIVIDUAALSET ARENGUT TOETAVAD TEGEVUSED Individuaalse arengu toetamiseks suunatud tegevuste eesmärgid on 1) tagada iga õppija võimetekohane areng ja eneseanalüüs; 2) motiveerida õppijat võtma ea- ja jõukohaseid väljakutseid ning vastutust; 3) ühtlustada õpilaste hoiakuid õppiva kogukonna kujunemiseks. Arenguvestlused Õppija arengu toetamiseks korraldame kord õppeaastas õpilase ja tema esindaja(te)ga arenguvestluse, mille põhjal sõlmime kirjalikud kokkulepped edasise õppe ja arengu eesmärkide kohta. Vajaduse korral kaasame vestlusse ka teisi koolitöötajaid, tugispetsialiste ning õpilase elukohajärgse valla- või linnavalitsuse esindajaid. Klassijuhataja protokollib vestluse osalejad, põhisisu ja sõlmitud kokkulepped järgmiseks perioodiks. Klassijuhataja vahetuse puhul annab eelmine klassijuhataja arenguvestluste protokollid üle uuele klassijuhatajale.
- 21. Kui ei ole saanud koolikohustusliku õpilase vanemaga kontakti, et leppida kokku arenguvestluse aeg või vanem ei ole teistkordselt ilmunud arenguvestlusele kokkulepitud ajal, teavitame sellest õpilase elukohajärgset vallavalitsust. Arenguvestluse korraldamise tingimused ja korra kehtestab kooli direktor, esitades selle enne arvamuse andmiseks õppenõukogule ja hoolekogule. Aineõpetaja konsultatsioonitund Iga 4.-6. klassi aineõpetaja määrab konsultatsioonitundide ajad õppeaasta algul ja paneb need tutvumiseks kooli kodulehele. Konsultatsioonitund on mõeldud peamiselt järelõppeks ja suuliseks vastamiseks. Kirjalikud järeltööd Kord nädalas on 4.-6. klassi õpilastel võimalus teha kirjalikke järeltöid. Neid saab teha kümne päeva jooksul alates „mitterahuldava“ hinde teadasaamisest või seoses puudumisega. Järeltöö tegemiseks registreerib õpilane ennast eelmisel päeval hiljemalt koolipäeva lõpus.Kui õpilane on ennast registreerinud, kuid ei tule tööd tegema põhjuseta, ei saa seda tööd enam uuesti teha. Individuaalne juhendamine, abiõpetaja toetus Vajadusel kasutab Kõmsi kool õppe individualiseerimiseks õppija individuaalset juhendamist aineõpetaja poolt . Individuaalse juhendamise eesmärk on võimekamatele õppijatele sobivama õppe pakkumine või õpiraskustega õpilaste ajutise mahajäämuse tasandamine. Individuaalne õppekava Kool võib teha õpilast õpetades muudatusi või kohandusi õppeajas, õppesisus, õppeprotsessis ja õppekeskkonnas. Kui muudatuste või kohandustega kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine võrreldes kooli õppekavaga või riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine, tuleb õpilasele koostada riiklikes õppekavades sätestatud korras individuaalne õppekava. Individuaalset kava võimaldame õpilasele, kui • põhjendatud erisoovid õppeprogrammi suhtes tulenevad mujal õppimisest (välismaalt õppimast tulnu või sinna õppima asuv õpilane, vahetusõpilane, õppeperioodi keskel teisest koolist tulnu); • tervislikud põhjused ei võimalda läbida õppeaineid ettenähtud ajaga, klassikaaslastega samas tempos; • on tekkinud vajadus õppeaasta pikendamiseks (klassikursuse kordamine). Individuaalse õppekava koostamisel kaasatakse õpilane või piiratud teovõimega õpilase puhul vanem ning vajaduse kohaselt õpetajaid ja tugispetsialiste. Töö haridusliku erivajadusega õppijaga Haridusliku erivajadusega õppija on õpilane, kelle andekus, õpiraskused, terviseseisund, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemalviibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õppe kestuses, õppekoormuses, õppekeskkonnas (nagu õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed suhtlusvahendid, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid), taotletavates õpitulemustes või õpetaja poolt klassiga töötamiseks koostatud töökavas.
- 22. Õpilase andekust käsitleme haridusliku erivajadusena, kui õpilane oma kõrgete võimete tõttu omab eeldusi saavutada väljapaistvaid tulemusi ning on näidanud kas eraldi või kombineeritult eelkõige järgmisi kõrgeid võimeid: • üldine intellektuaalne võimekus, • akadeemiline võimekus, • loominguline mõtlemine, • liidrivõimed, • võimed kujutavas või esituskunstis, • psühhomotoorne võimekus. Haridusliku erivajaduse väljaselgitamisel kasutame pedagoogilis-psühholoogilist hindamist, eksperthinnanguid, erinevates tingimustes õpilase käitumise korduvat ja täpsemat vaatlust, õpilast ja tema kasvukeskkonda puudutava lisateabe koondamist, õpilase meditsiinilisi ja logopeedilisi uuringuid. Andekate õpilaste väljaselgitamisel kasutame ka litsentsitud spetsialistide poolt loodud standardiseeritud testide tulemustest, väga heade tulemuste saavutamisest aineolümpiaadidel, konkurssidel või võistlustel . Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamise põhimõtted: Kooli direktor määrab isiku, kelle ülesandeks on haridusliku erivajadusega õpilase õppe ja arengu toetamiseks vajaliku koostöö korraldamine tugispetsialistide, andekate õpilaste juhendajate ja õpetajate vahel (edaspidi haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija). Haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija toetab ja juhendab õpetajat haridusliku erivajaduse väljaselgitamisel ning teeb õpetajale, vanemale ja juhatajale ettepanekuid edaspidiseks pedagoogiliseks tööks, koolis pakutavate õpilase arengut toetavate meetmete rakendamiseks või täiendavate uuringute läbiviimiseks, tehes selleks koostööd õpetajate ja tugispetsialistidega. Kooli otsusel rakendatavad meetmed haridusliku erivajadusega õpilase arengu toetamiseks Kooli direktor või tema volitatud koolitöötaja otsusel võib haridusliku erivajadusega õpilasele rakendada käesolevas peatükis sätestatud meetmeid, mille rakendamise eeldusena ei ole ette nähtud nõustamiskomisjoni soovitust, sealhulgas tugispetsialisti teenus, individuaalne juhendamine, individuaalse õppekava rakendamine, pikapäevarühma vastuvõtmine ning vanema nõusolekul õpilase üleviimine spetsiaalsesse rühma või klassi; vajadusel „Eesti keel teise keelena“ ainekava rakendamine või B-võõrkeele õppest loobumine. Kui eesti õppekeelega põhikoolis õpib eesti keelest erineva emakeelega õpilane või välisriigist saabunud õpilane, kelle eestikeelse õppe kogemus põhikoolis on olnud lühem kui kuus õppeaastat, võib kool õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema nõusolekul eesti keele õpet korraldada „Eesti keel teise keelena” ainekava alusel. Eestis vähem kui kolm aastat elanud õpilase puhul võib õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema taotlusel loobuda B-võõrkeele õppest. Kui õpilase hariduslik erivajadus tuleneb tema andekusest,tagatakse talle individuaalse õppekava rakendamine ning vajaduse korral täiendav juhendamine aineõpetajate poolt või teiste vastava valdkonna spetsialistide poolt haridusprogrammide või teiste haridusasutuste kaudu. Meetme rakendamise perioodil jälgivad õpilasega tegelevad õpetajad ja tugispetsialistid õpilase arengut ja toimetulekut.Meetmete rakendamise tulemuslikkuse hindamiseks kirjeldavad kõik meetme rakendamisel osalenud õpetajad
- 23. ja tugispetsialistid vähemalt kord õppeaastas õpilase arengut ja toimetulekut ning esitavad omapoolsed soovitused. Meetmete rakendamise perioodi lõpul hindab haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija koostöös õpetajate ja tugispetsialistidega meetme tulemuslikkust ning teeb ettepanekud vanemale ja vajaduse korral kooli juhatajale edasisteks tegevusteks: • meetme rakendamise lõpetamine; • meetme rakendamise jätkamine samal või tõhustatud viisil; • meetme vahetamine või muu meetme lisamine; • täiendavate uuringute teostamine, eriarsti, erispetsialisti või nõustamiskomisjoni poole pöördumise soovitamine. Haridusliku erivajadusega õpilase arengu ja toimetuleku jälgimiseks koostatud individuaalse arengu jälgimise kaardil dokumenteerime • haridusliku erivajaduse tuvastamiseks läbiviidud pedagoogilis-psühholoogilise hindamise tulemused; • õpetajate täiendavad tähelepanekud ja soovitused õpilase tugevate ja arendamist vajavate külgede kohta; • kooli tugispetsialistide soovitused, testimiste ja uuringute tulemused ning • nõustamiskomisjoni soovitused õppe korraldamiseks ja sellest tulenevalt õpilasele rakendatud meetmed. Individuaalse arengu jälgimise kaardi koostamise ja täitmise eest vastutavad isikud koolis määrab juhataja. Nõustamiskomisjoni soovitusel ja vanema nõusolekul rakendame haridusliku erivajadusega õpilase arengu toetamiseks järgmisi meetmeid: • terviseseisundist tulenevat koduõpet või • ühele õpilasele keskendatud õpet, • põhikooli riiklikus õppekavas ettenähtud õpitulemuste asendamist või vähendamist või • kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamist. Õppe korraldamisel ja meetmete rakendamisel nõustamiskomisjoni soovituste kohaselt jätkame õpilase arengu ja toimetuleku jälgimist. Nõustamiskomisjoni määratud tähtaja lõppemisel või vähemalt korra õppeaastas hindab haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija koostöös õpetajate ja tugispetsialistidega nõustamiskomisjoni soovitatud õppekorralduse või meetmete rakendamise mõju õpilase arengule ja toimetulekule ning teeb selle põhjal ettepanekud edasiseks tegevuseks, sealhulgas täiendavate uuringute läbiviimiseks või uute soovituste saamiseks nõustamiskomisjoni poole pöördumiseks. 4. ÕPPEKAVA KOOSTAMINE JA ARENDUS Kõmsi Lasteaed-Algkooli esmane taotlus nii õppekava arendamisel kui ka igapäevase õppetöö korraldamisel ja läbiviimisel on õppija jaoks süsteemse tervikpildi loomine. Sellele aitavad kaasa näiteks õppesuundade, erinevate valdkondade ja õppeainete, eri vanuses õpperühmade lõimimine. Lisavõimaluse õppija individuaalseks arenguks annab õppekava õpitulemuste ja õppesisu esitamine nii klassiti kui kooliastme vaates. Õppekava koostamisel ja arendamisel on aluseks ka järgmised põhimõtted: • võrdsete tingimuste ja võimaluste loomine kõigi õpilaste võimetekohaseks ja mitmekülgseks arenguks; • kooli õppesuundade arendamine ja eesmärkide elluviimine;
- 24. • kooli kogukonna ja väärtusruumi hoidmine, koosõppimine; • õppija algatusvõime, loovuse ja vastutuse tähtsustamine; • keskkonna- ja kultuuriteadlikkuse taotlus; • õppekava avatus. Kooliõppekava täiendame vastavalt riikliku õppekava muudatustele või valikainete osas tehtud ettepanekutele. Kooliõppekava vaatame läbi õppenõukogus üks kord aastas. Kooliõppekavas võivad muudatusettepanekuid teha • pedagoogiline koosolek, • kooli pidaja. Enne muudatuste kehtestamist kooli õppekavas avaldavad arvamust • õppenõukogu; • hoolekogu; • kooli pidaja. Kõmsi kooli õppekava koostamise ja arendamise demokraatliku korralduse eest vastutab kooli direktor. Kooli õppekava kehtestab direktor. Kõmsi kooli õppekava üldosa avaldame kooli kodulehel.