Kultuur 1997-2007 / Culture 1997-2007 www.stat.ee

1. KULTUUR
CULTURE

2. EESTI STATISTIKA
STATISTICS ESTONIA
KULTUUR
CULTURE
TALLINN 2009

3. Kogumik annab ülevaate Eesti kultuurielu trendidest aastatel 1997–2007. Käsitletud on elanikkonna kultuuris osalemist,
kultuuriharidust, kultuurisektori tööhõivet jpm.
Koostanud Statistikaameti rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakond (Kutt Kommel, telefon 625 9269).
The publication gives an overview of the trends of cultural life in Estonia during 1997–2007. The publication discusses
participation of population in culture, cultural education, employment in the cultural sector, etc.
Compiled by the Population and Social Statistics Department of Statistics Estonia (Kutt Kommel,
+372 625 9269).
MÄRKIDE SELETUS
EXPLANATION OF SYMBOLS
X andmete avaldamist ei võimalda andmekaitse põhimõte
data are confidential
- nähtust ei esinenud
magnitude nil
… andmeid ei ole saadud või need on avaldamiseks ebakindlad
data not available or too uncertain for publication
.. mõiste pole rakendatav
category not applicable
Toimetanud Kairit Põder
Inglise keel: OÜ Triangular, Elina Härsing, Heli Taaraste
Küljendus: Alar Telk
Kaane kujundanud Maris Valk
Edited by Kairit Põder
English by Triangular Ltd, Elina Härsing, Heli Taaraste
Layout by Alar Telk
Cover design by Maris Valk
Kaanefoto/Cover photograph: Bulls
ISBN 978-9985-74-466-6
Kirjastanud Statistikaamet,
Endla 15, 15174 Tallinn
Trükkinud Ofset OÜ,
Paldiski mnt 25, 10612 Tallinn
Aprill 2009
Published by Statistics Estonia,
15 Endla Str, 15174 Tallinn
Printed by Ofset Ltd,
25 Paldiski Rd, 10612 Tallinn
April 2009
Autoriõigus/Copyright: Statistikaamet, 2009
Väljaande andmete kasutamisel või tsiteerimisel palume viidata allikale
When using or quoting the data included in this issue, please indicate the source

4. SAATEKS FOREWORD
SAATEKS
Alates eelmise sajandi teisest poolest on järjest enam pööratud tähelepanu kultuuri ja
sellega seotud ettevõtluse panusele ühiskonda ja majandusse. Viimastel aastatel on ka
Eestis hakatud järjest rohkem loomemajandusest rääkima. Olgugi et arusaamu ja ootusi
loomemajanduse suhtes on mitmesuguseid, on siiski märgata teadlikkuse tõusu selle kohta,
missugune on kultuuri roll ühiskonnas ja milline on loomemajanduse osa muude
ettevõtlussektorite kõrval. Selle kogumiku eesmärk on seda teadlikkust süvendada.
Kogumik keskendub kultuuristatistika kõrval veidi põhjalikumalt loomemajandusele, püüdes
leida ja välja tuua loomemajandusega rohkem või vähem seotud näitajaid nii
kultuuristatistikast kui ka mujalt. Ehkki mitmeid loomemajanduse näitajaid püütakse endiselt
leida, on paljude suhtes siiski ka üksmeelele jõutud ja nende põhjal saab vastuseid nii
küsimustele “mis see on?” kui ka “milline see on?”.
Loomemajanduse puhul on kerge tekkima väärarusaam, et loovinimesed peaksid rohkem
keskenduma kommertslikele eesmärkidele. Et kultuuriga luuakse palju väärtusi, mida teistes
valdkondades (nii kultuuris kui ka väljaspool kultuuri) teadvustatakse alles aastaid või isegi
aastakümneid pärast nende loomist, peaksid kultuuri loojad keskenduma pigem sellele
teavitustööle, mis puudutab nende loomingut, kui pakkuma kultuuritooteid ja -teenuseid, mis
on massidele kiiresti vastuvõetavad.
Kogumiku peatükid käsitlevad nii loomemajanduse olulisemaid näitajaid — ettevõtete
majandustegevuse ja töötajate arvu kohta aastatel 1997–2007 — kui ka muud
kultuuristatistikat. Peale selle on põhjalikumalt analüüsitud hariduse ja loomemajanduse
olulisemaid kokkupuutepunkte. Kogumikus on ka põgus ajalooline ülevaade Eesti kultuuri
arvudest, mis on mõeldud nii huvitavaks lugemiseks laiemale lugejaskonnale, kes soovivad
tutvuda kogumikus käsitletud perioodi pikema perspektiiviga, kui ka neile, kes soovivad
kunagi loetut meelde tuletada.
Head lugemist!
Kutt Kommel
kogumiku koostaja
KULTUUR. 1997–2007. CULTURE 3

5. SAATEKS FOREWORD
FOREWORD
Since the second half of the previous century, increasingly more attention is being paid to
what culture and the related business activities have contributed to the society and
economy. During recent years, creative industries have more and more frequently been
placed in the centre of discussion in Estonia as well. Although there exist different
understandings of and expectations toward creative industries, growing awareness can be
noticed regarding specification of the role of culture in the society and the role of creative
industries in comparison with other business sectors. The aim of this publication is to
enhance this awareness.
Besides culture statistics, the publication concentrates a bit more thoroughly on creative
industries, striving to specify and present the indicators, originating from culture statistics or
elsewhere, which are directly or indirectly related to creative industries. Although work on
the specification of several indicators of creative industries continues, common consent has
been reached with respect to a large number of indicators, and hence, based on them the
questions “what is it?” and “what is it like?” can be answered.
While talking about creative industries, a common misunderstanding is that people engaged
in creative work should pay more attention to commercial aims. As culture is a medium
through which a lot of values are created that will be acknowledged in other fields of activity
(in culture or outside it) years or even decades after they were created, people active in
creating the culture should focus on the provision of information about their creative work
rather than on the provision of cultural products and services easily and quickly accepted by
the masses.
Chapters of this publication focus on the more essential indicators of creative industries
regarding the economic activity of enterprises and number of employees during 1997–2007
as well as on other culture statistics. In addition to that, a more in-depth analysis of the
important contact points of education and creative industries has been provided. The
publication also contains a general historical overview of the Estonian culture in figures
intended to attract a wider readership who wish to have a longer-term perspective on the
period discussed in this publication. But, the collection is also meant for those who wish to
recall the matters read about long ago.
Enjoy reading!
Kutt Kommel
Compiler of the publication
4 KULTUUR. 1997–2007. CULTURE

6. SISUKORD CONTENTS
SISUKORD
Kultuur muutuste ajastul. Laine Jänes .................................................................................. 6
Kultuur ja loomemajandus. Kutt Kommel.............................................................................. 18
Kultuuristatistika metoodika areng ja probleemid. Kutt Kommel .......................................... 28
Näitajad ................................................................................................................................ 37
Haridus ja loomemajandus. Rain Leoma .............................................................................. 53
Tabelid.................................................................................................................................. 63
Kultuur ja statistika ajaloos. Marve Randlepp ....................................................................... 78
Lisa ....................................................................................................................................... 87
CONTENTS
Culture at the era of changes. Laine Jänes .......................................................................... 13
Culture and creative industries. Kutt Kommel....................................................................... 24
Development and problems of the methodology of culture statistics. Kutt Kommel.............. 32
Indicators .............................................................................................................................. 37
Education and creative industries. Rain Leoma.................................................................... 59
Tables................................................................................................................................... 63
Culture and statistics in the history. Marve Randlepp ........................................................... 83
Appendix............................................................................................................................... 87
KULTUUR. 1997–2007. CULTURE 5

7. KULTUUR MUUTUSTE AJASTUL CULTURE AT THE ERA OF CHANGES
KULTUUR MUUTUSTE AJASTUL
Laine Jänes
Kultuuriministeerium
Möödunud aasta, mil tähistasime Eesti Vabariigi 90 aasta juubelit, kujunes oodatult ka
kultuurivaldkonnas tagasivaatamise aastaks. Andsime hinnangu aastakümnete jooksul
saavutatule ja tundsime uhkust selle üle, et vaatamata eri võimalustele kümnendite jooksul,
oleme suutnud oma rahvuskultuuri hoida ja arendada olude ja majanduslike situatsioonide
kiuste ning vahel ka tänu neile. Eriti raskeil aastail on inimesed otsinud ja leidnud just
kultuurielust osa saades või selles kaasa lüües positiivseid ja emotsionaalselt tuge andvaid
kogemusi, mis aitavad neid aegu üle elada ning ellu jääda.
Loomemajandus võib Tänavune, 2009. aasta on loovuse ja innovatsiooni aasta. Tänapäeval tõdeme, et ilma
olla majanduse majanduselu ja ettevõtluse oluliste muudatusteta ammenduvad meie riigi senised
elavdamise mootor kasvuallikad. Ma leian, et neis ühiskonnale tähtsate muudatuste protsessides on oluline
püüda luua uus suhtumine ka kultuurivaldkonda. See pole enam sussisahistajate maailm.
Loomemajandus, mis on seotud loovuse ja emotsioonidega ning ka reaalse käegakatsutava
tulemusega, võib oskusliku finantsjuhtimise ja professionaalse korraldamisega olla
majanduse elavdamise mootor.
Nüüdsel ajal peame uskuma kultuurivaldkonna uutesse võimalustesse loomemajanduse ja
kultuuriturismi arendamisel ning otsima ja leidma peale riigieelarve võimaluste mooduseid
oluliste kultuuriinvesteeringute realiseerimiseks.
Tahan siinkohal toonitada, et samal ajal ei saa innustuda uuest niivõrd, et vana ja
traditsiooniline täiesti kõrvale jäetakse. Peame hoidma tasakaalu. Meie kohus on säilitada
seda baasilist omakultuuri ja kultuuripärandit, milleta ei saa end rahvusriigiks pidada ükski
riik. Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt peab Eesti riik tagama eesti rahvuse, keele ja
kultuuri säilimise läbi aegade. Riik on seega võtnud kohustuse hoolitseda meie kultuuri kui
ühe omariikluse olemusliku tingimuse säilimise ja edendamise eest.
11. septembril 1993. aastal, kui avati Eesti Rahvusraamatukogu uus hoone, kirjutas Lennart
Meri esimese sissekandena külalisraamatusse järgmised read: “Me avame täna Eesti
Rahvusraamatukogu. Kui maailm areneb inimväärses suunas, saab sellest majast Eesti
Vabariigi kõige tugevam kaitsekilp; Eesti Vabariigi kõige suurema viljakandvusega põld;
kõige tootlikum tehas; kõige puhtam sünnitusmaja, kus rahvas iseennast taastoodab, sest
rahvas koosneb inimestest ja inimene ei ela väljaspool kultuuri, nagu ei ela väljaspool
kultuuri rahvus.”
Need on kuldsed sõnad. Nii õiged ja ilmselged. Kahjuks aga mitte kõigi jaoks ilmselged...
Seda enam on meie ülesanne ülalmainitut ikka ja jälle iseendile ning tulevastele
põlvkondadele meenutada. Siis me kestame.
Kultuuriministeerium tegeleb mitme valdkonnaga: kaunid kunstid, kultuuriväärtused,
kultuuriline mitmekesisus, meedia, autoriõigus ja sport.
Eri koalitsioonide tegevusest hoolimata on taasiseseisvusajal säilinud kultuuripoliitika raam,
mis hõlmab endas tegevusi ja institutsioone, milleta me oma kultuuriruumi ette ei kujutaks.
Siiski kostab nii kultuuriinimeste kui ka kultuuritarbijate seas järjest enam mõtteid, et seda
raami saab ka uuema meetodiga ehitada.
Eesti kultuuripoliitika Nõustun paljude loomeinimeste seisukohaga, et Eesti kultuuripoliitika põhialused vajavad
põhialused vajavad põhjalikku arutelu ja ilmselt ka uut sõnastust, sest riigi taasiseseisvumisest ning iseseisva
põhjalikku arutelu ja Eesti Kultuuriministeeriumi taastamisest on möödunud pea kakskümmend aastat.
ilmselt ka uut Üleilmastumise protsessis, mis on endaga kaasa toonud infoühiskonna, meedia ja
sõnastust transpordi tohutult kiire arengu, on aga maailm muutunud väiksemaks ja kättesaadavamaks
ning meie võimalused suuremaks.
Kultuuri rolli väärtustamisest räägitakse ka Euroopas. Algselt vaid majandusühendusena
loodud Euroopa Liit on viimastel aastate Euroopa Komisjoni kaudu kultuuritemaatika
fookusesse tõstnud. Volinik Jan Figel rõhutas ka oma kahe aasta tagusel visiidil Eestisse:
“Kultuur tuleb viia kõikidesse poliitikatesse ning nii kultuur kui ka loovus peavad muutuma
Euroopas senisest kesksemaks teemaks.” Ühinen selle mõttega täielikult.
6 KULTUUR. 1997–2007. CULTURE

8. KULTUUR MUUTUSTE AJASTUL CULTURE AT THE ERA OF CHANGES
Usun, et aeg on küps ulatusliku kultuurifoorumi ellukutsumiseks, et analüüsida ja anda
hinnang seni tehtule, vaielda läbi erimeelsusi tekitavad kitsaskohad, eelkõige kultuuri
finantseerimise süsteem, ning panna kirja Eesti kultuuripoliitiline visioon järgnevateks
aastakümneteks või vähemalt paariks aastakümneks. Kuigi väga suur panus selle idee
elluviimisel langeb ministeeriumi õlule, olgu selleks kas või kümnete eri haldusala
arengukavade suunamine ühte raamdokumenti, ei tohi ega saa riigi kultuuripoliitika sündida
vaid paberi täiteks ja ametnike kabinetivaikuses. Selle peavad koostöös riigiga kujundama
loomeinimesed ise.
Uut arengukava tehes struktureerisime oma eelarve rõhuasetused varasemaga võrreldes
veidi ebatraditsiooniliselt. Toetusime neljale suurele peateemale ehk nn neljale vaalale.
Need on loomeinimene, eesti kultuuri eksport, vaimne ja materiaalne kultuuripärand ning
infrastruktuur.
Kultuuri keskmes on Kultuuri kesmes on alati inimene — looja ja vastuvõtja. Loomeinimesed on meie maa sool.
inimene Eesti iseseisvuse ja taasiseseisvuse saavutamisel oli kultuuril märkimisväärne roll.
Ärkamisaeg ja rahvuslik liikumine said oma jõu ja hoo kultuuri-, usu- ja haridustegelastelt nii
sajand tagasi kui ka pikal taasiseseisvumisteel. Ilma 140-aastase laulupeotraditsioonita, 40
kirjata ja loomeliitude pleenumita poleks meie riik praegu iseseisev. See väide ei ole liialdus.
Joonis 1 Loomeliidud Eestis, 1997–2007
Figure 1 Artistic associations in Estonia, 1997–2007
Loomeliidud, arv Töötjad, arv
Artistic associations, number Employees, number
95 350
90 300
85 250
80 200
75 150
70 100
65 50
60 0
1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007
Loomeliidud Töötajad
Artistic associations Employees
Kultuuripoliitiliselt tähendab see loominguliste liitude ja valdkonna katuseorganisatsioonide
jõulisemat toetamist ning pea 4500 riigipalgal oleva kultuuritöötaja töö tunnustamist. Praegu
ei saa me rahul olla kultuuriinimeste töötasu tasemega võrreldes teiste valdkondadega.
Maailma keeruline majandussituatsioon ei võimalda aga teha seda korrektuuri nii kiiresti, kui
me seda ehk ise tahaksime.
Noorte Noorte huvitegevus nii kultuuri- kui ka spordivaldkonnas ja noorte loovuse stimuleerimine
kultuurikasvatus on on teemad, mida ei tohi alahinnata. Noorte kultuurikasvatus on võtmetähenduslik nii
võtmetähenduslik kutseliste kultuuritöötajate kui ka tulevaste kultuuritarbijate järelkasvu tagamisel, sest kui
pole osasaajaid, kaob ära tahe luua. Kui pole loojaid, pole riiki. Selle teadmisega töötas
Kultuuriministeerium välja nn ringiraha seaduseelnõu, mille eesmärk on suurendada laste
osalemist huvihariduses. Kahjuks on Riigikogu selle eelnõu praegu külmutanud.
Mõeldes järelkasvule, on ministeerium teist aastat ellu viinud projekti “Las laps loeb”, mille
käigus kingitakse kõikidele sündinud lastele nende esimene raamat, mis sisaldab luuletusi ja
jutte tuntud eesti lastekirjanikelt. Sündivatele lastele raamatute kinkimise eesmärk on
propageerida lugemist, sest hariduse ja harituse seisukohast on lugemise tähtsusele vaja
kahjuks järjest suuremat tähelepanu pöörata. Lastele ja noortele on suunatud mitu tegevust:
näiteks toetame laste ujumise algõpet ning koolivaheaegade sisustamist kultuuri- ja
sporditegevusega. Soodustame igati nende kultuuriasutuste tegevust, kus aidatakse lastel ja
noortel kultuurieluga sinasõbraks saada.
KULTUUR. 1997–2007. CULTURE 7

9. KULTUUR MUUTUSTE AJASTUL CULTURE AT THE ERA OF CHANGES
Joonis 2 Loome- ja huvikeskused, 1985, 1995, 2000
Figure 2 Creativity and hobby centres, 1985, 1995, 2000
Arv
Number
35
30
25
20
15
10
5
0
1985 1995 2000
Keskused Osavõtjad (tuhandetes)
Centres Visitors (in thousands)
Kultuuristatistika kogumik annab hea ülevaate sellest, et eestlased on suured
kultuurihuvilised ja see huvi on aastatega järjest kasvanud. Üha rohkem käiakse teatris ja
muuseumikülastuste arv on ületanud maagilise kahe miljoni piiri. Eesti filmid on kinoskäijate
seas sama populaarsed nagu Hollywoodi toodang. Üks valukoht on kirjandusvaldkond —
lugemishuvi ja ilukirjanduse lugemine on Eestis aastatega mõnevõrra vähenenud. Et seda
tendentsi tõusuteele suunata, on Kultuuriministeerium kuulutanud järgmise, 2010. aasta
lugemisaastaks.
Joonis 3 20–64-aastaste elanike lugemus viimase 12 kuu jooksul, 2007
Figure 3 Reading behaviour in the age group 20–64 during the last 12 months, 2007
50–64
40–49
30–39
20–29
%
0 10 20 30 40 50 60 70 80
Luges 1–3 raamatut Luges rohkem kui 3 raamatut
Read 1–3 books Read more than 3 books
Kultuur on riigi parim Teine oluline kultuurielu vaal on eesti kultuuri eksport. Kultuur on vaieldamatult riigi parim
tutvustaja tutvustaja. Ta ühendab eri rahvusi ja tavasid, sest sageli algab just kultuurisuhetest
riikidevaheline ulatuslikum mõistmine ja koostöö. Eesti kultuurielu põhjalikum tutvustamine
maailmas avardab ka meie loomeinimeste eneseteostusvõimalusi. Siinkohal on hea näide
2007. aastal toimunud Göteborgi raamatumess ja Eesti edu sel messil, sest saime kinnitust
ka teiste riikide huvist eesti kultuuri ja kirjanduse vastu. Eesti väärtkirjanduse tõlkimine
maailma keeltesse annab kõige laiahaardelisemal viisil ka teistele rahvastele võimaluse
meie kultuuriga nende endi keeles paremini tuttavaks saada.
Kultuuri vahendaja ja eksportija on kahtlemata ka meedia. Eestis täidavad seda rolli nii meie
rahvusringhääling kui ka teised meediakanalid. Praeguseks on Eesti Rahvusringhääling
teinud esimesi samme, et luua teine telekanal, mis oma multikultuurse ja noortele suunatud
8 KULTUUR. 1997–2007. CULTURE

10. KULTUUR MUUTUSTE AJASTUL CULTURE AT THE ERA OF CHANGES
programmiga avardab eri ühiskonnarühmade infovajaduse rahuldamise võimalusi. 1. juulil
2010. aastal jõuab Eestis lõpule mitu aastat ettevalmistatud protsess — üleminek
maapealse televisiooni analoogedastuselt digitaaledastusele. Juba praegu jõuab õhu kaudu
leviv digitaalne telepilt igasse Eesti linna ja külasse ning digiboksi või digiteleviisori
vahendusel saab tasuta vaadata seitset kohalikku telekanalit. Digitaalajastu toob tulevikus
kaasa uusi võimalusi tutvustada oma riiki ja kultuuri väljaspool Eestit.
Tallinn 2011 on Meie kuus kultuuriatašeed on esimesed pidepunktid Euroopa riikides, et luua kohapeal
lähiaastate suurim kultuurikontakte ja vahendada meie kultuurielu ja inimesi. Praegu tegutsevad
kultuuriprojekt kultuuriesindajad Prantsusmaal, Suurbritannias, Euroopa Liidu juures Brüsselis, Saksamaal,
Venemaal ja Soomes. Soovime, et nende ring laieneks veelgi. Mõistes suurepärast
võimalust tutvustada Eesti riiki kultuuri kaudu, soovime vaatamata keerulistele aegadele
saata kultuuriesindaja meie naaberriigi pealinna Riiga. Pisut kaugemasse tulevikku lükkub
võrgustiku laienemine ka Rooma, Viini, Peterburi ja Madridi. Eesti kultuuripäevade
korraldamine välisriikides on saanud heaks traditsiooniks. 2008. aasta oli riigi juubeliaasta
tõttu aga erakordne, sest Eesti kultuuripäevad toimusid koguni viies riigis: Soomes,
Prantsusmaal, Saksamaal, Venemaal ja Suurbritannias. 2010. aastal oleme planeerinud
tutvustada Eestit koostöös sihtasutusega Tallinn 2011 Istanbulis ja kultuuripäevadel
Prantsusmaal. 2009. aastal toimub Saksamaal Münsteri linnas järjekordne ESTO, mille
korraldamist on Kultuuriministeerium aidanud nii nõu kui ka jõuga. Üheks lähiaastate
suuremaks kultuuriekspordiartikliks kujunebki ilmselt just kultuuripealinna aasta Tallinn
2011, mis toimub koostöös Turu linnaga Soomes ja toob endaga kaasa kultuurituristide
hulga märgatava kasvu. Suurim väärtus on huvitav ja terve aasta kestev kultuuriprogramm,
mille eesmärk on tutvustada maailmale mitte ainult Tallinna, vaid kogu Eestit. Erakordselt
oluline on Tallinnale antud võimalus korraldada 2010. aastal Eestis Euroopa Filmiakadeemia
auhinnatseremoonia. See on suurepärane võimalus tutvustada Eestit, sest peale
auhinnagala külaliste tuleb üritust kajastama sadu ajakirjanikke ja filmiauhindade
tseremooniat kantakse televisiooni vahendusel üle enam kui 60 riigis.
Kultuuripealinna projekt annab meile võimaluse tutvustada maailmale sündmust, mis meie
endi jaoks on kultuurielu traditsiooniline ja loomulik osa, võõraste jaoks aga unikaalne ja
erakordne pärl — laulu- ja tantsupidu oma täies ilus ja uhkuses. Ma leian, et oleme
siiamaani seda sündmust Eestist väljaspool siiski liiga tagasihoidlikult tutvustanud, ehkki
peame end üdini laulurahvaks ja see traditsioon on kantud ka UNESCO vaimse
kultuuripärandi nimekirja. Loodame, et tulevikus saame ka uue võimaluse korraldada
UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse valitsustevahelise komitee üks istungitest Tallinnas.
Eelmisel aastal pidime sellest loobuma, sest Tallinnas ei leidunud ühtegi istungi
korraldamise nõuetele vastavat saali. Selline olukord annab tunnistust, et infrastruktuuri
olemasolu ehk n-ö investeeringute tegemise vajadust kultuuriobjektidesse ei saa alahinnata.
Seto leelo UNESCO Eesti kultuuripoliitikale annab globaalset mõõdet järjest aktiivsem osalemine UNESCO töös
inimkonna vaimse tervikuna. Eelmisel aastal valiti Eesti ekspert inimkonna vaimse kultuuripärandi
kultuuripärandi esindusnimekirja kandetaotlusi hindava rahvusvahelise žürii esimeheks. See on suur
esindusnimekirja
tunnustus Eesti senisele tööle komitee liikmena. Peale selle tegeleme ettevalmistustega, et
kandideerida UNESCO maailmapärandi valitsustevahelise komitee liikmeks. Eelmisel aastal
esitasime taotluse seto leelo kandideerimiseks UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi
esindusnimekirja. Tegemist on nimekirjaga, mis koondab kogukondlikke kultuurinähtusi, mis
annavad nende kandjaile identiteedi ja järjepidevustunde. Seto leelo kandmine sellesse
nimistusse oleks vääriline tunnustus seto kogukonnale ja leelokooridele, kes on säilitanud
oma keelelist ja kultuurilist eripära ning aidanud laiemale avalikkusele teadvustada vaimse
pärandi väärtustamise ja kaitse alla võtmise vajadust. Otsuse, millised taotlused
rahuldatakse, langetab UNESCO 2009. aasta septembris. Kultuuriministeerium on asunud
ette valmistama ka liitumist UNESCO veealuse kultuuripärandi kaitse konventsiooniga.
Teeme tööd selle nimel, et konventsioon ratifitseeritaks veel sel aastal.
Suure ja ambitsioonika sammu astus Kultuuriministeerium 2008. suvel, kui hakkasime
koostama Eesti kultuuripärandi hoidmise ja väärtustamise arengukava aastani 2030, millest
kujuneb valdkonna n-ö ühtne katusstrateegia, mis koondab enda alla kõik kultuuripärandiga
seotud programmid ja arengukavad. Praegu toimib ministeeriumi valitsemisalas mitu
programmi ja arengukava alates mõisakoolide restaureerimisest ning lõpetades Eesti
ajalooliste looduslike pühapaikade uurimise ja hoidmisega. Peale nende on olemas
KULTUUR. 1997–2007. CULTURE 9

11. KULTUUR MUUTUSTE AJASTUL CULTURE AT THE ERA OF CHANGES
kultuuriruumide toetus- ja arendusprogrammid: lõunaeesti keel ja kultuur, Setumaa, Kihnu ja
saarte pärimusliku kultuurikeskkonna kultuuriprogramm ning viimasena Peipsiveere
vanausuliste kultuuriprogramm, millega alustati alles sel aastal. Viimati nimetatu eesmärk on
toetada Eesti põlisvähemuste hulka kuuluvate vanausuliste kultuurilist identiteeti ja kaitsta
kultuurilist omapära. Järgmisest aastast jaguneb lõunaeesti keele ja kultuuri programm
omasoodu kaheks — Mulgi ja Võru kultuuriruumi programmiks.
Järjest enam Suur ja mahukas on muinsuskaitsetemaatika, mille eesmärk on kaitsta meie rikkalikku
väärtustatakse kultuuripärandit, investeerides selle hoidmiseks mõisakoolidesse ja -kompleksidesse,
kultuuripärandit pühakodadesse, linnustesse ja muudesse objektidesse. Oluline on kaitsta ka meie linnade
ajaloolisi piirkondi. Järjest enam on meie inimesed hakanud väärtustama kultuuripärandit ja
seisavad hea selle säilitamise ning korrastamise eest. Tõsi on, et riigi finantseerimine selles
tegevuses pole veel nii progressiivselt tõusnud, nagu vajadus nõuab. Siiski oleme mitmete
meetmete kaudu säärast eraalgatust igati soodustanud. Kultuuriministeeriumis on
ettevalmistamisel ka muinsuskaitseseaduse muutmise seaduseelnõu. Uue seadusega
luuakse tihedam koostöövõrgustik mälestise omanike ja riigi ning kohaliku omavalitsuse
asjaomaste asutuste vahel, vaadatakse üle omanike ja riigi kohustused mälestise kaitsmisel
ning kõrvaldatakse muud praktikast tulenevad puudused. Uus muinsuskaitseseadus peaks
Riigikokku jõudma veel sel aastal.
Joonis 4 Muuseumide põhifondidesse kuuluvad säilikud, 1997–2007
Figure 4 Museum pieces in the main collections of museums, 1997–2007
Miljonit
Millions
9,5
9,0
8,5
8,0
7,5
7,0
6,5
6,0
5,5
5,0
1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007
Kultuuriministeerium tegeleb kultuuripärandi kaitse ja säilitamisega aktiivselt ka väljaspool
Eestit. Üks huvitav algatus on eelmise aasta suvel Euroopa Liidu kultuuriministrite
heakskiidu saanud Euroopa kultuuripärandi märgi kontseptsioon. Euroopa kultuuripärandi
märgiga soovitakse rõhutada kultuuripaikade, monumentide, looduslike või urbanistlike
objektide ning Euroopa ajaloo ja pärandi oluliste kohtade üleeuroopalist mõõdet. Peale Eesti
märkis mitu riiki vajadust väärtustada märgiga ka Euroopa vaimset kultuuripärandit, mitte
piirduda ainult kinnispärandiga. Balti riike näiteks tuues ollakse kindlasti nõus, et Balti ketil
oli Euroopa ajaloos suur tähtsus ning see sobiks ideaalselt esindama üleeuroopalise
tähtsusega vaimset pärandit.
Veel üks üleeuroopaline projekt, milles Eesti on aktiivselt kaasa löönud, on Euroopa
digitaalraamatukogu Europeana portaali loomine. Möödunud aasta hilissügisel avatud
portaal ühendab ühise mitmekeelse juurdepääsupunkti kaudu raamatukogusid, muuseume
ja arhiive ning selle kaudu peaks 2010. aastaks olema võimalik lugeda-vaadata üle kümne
miljoni ühiku Euroopa eri arhiivides ning kogudes talletatud digitaalset
kultuuripärandit. Praegu saavad portaali kasutajad eri kogudes asuvaid üheteemalisi
materjale kergesti võrrelda, näiteks uurida, mida on Euroopas paiknevates allikates
kunstivoolude või kultuurisündmuse kohta talletatud. Eesti materjalidest on praegu
eurooplastele kättesaadav rahvusraamatukogu digitaliseeritud aarded — portaali kasutajad
võivad näiteks lugeda alates 1821. aastast Eestis ilmunud ajalehti.
10 KULTUUR. 1997–2007. CULTURE

12. KULTUUR MUUTUSTE AJASTUL CULTURE AT THE ERA OF CHANGES
Joonis 5 Raamatukogude teavikud, 2000–2007
Figure 5 Collections of libraries, 2000–2007
160
140
120
100
80
60
40
20
0
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007
Raamatud (sadades tuhandetes) Auvised (tuhandetes)
Books (in hundreds of thousands) Audio-visual documents (in thousands)
Ajakirjad (tuhandetes)
Periodicals (in thousands)
Neljas sammas, milleta kultuur läbi ei saa, on kõik, mis on seotud infrastruktuuriga. Muu
hulgas kuulub selle alla ka kultuuriasutuste tehniline tugi ja uuenduslikud lahendused.
Infrastruktuuri on Kultuuriministeerium on oma institutsiooni taastamisest alates investeerinud
investeeritud kultuuriasutustesse kokku miljardeid kroone. Praeguseks on renoveeritud kõik teatrihooned
miljardeid kroone peale Viljandis asuva teatri Ugala, mille uue hoone projekteerimine lõpetatakse 2009. aastal.
Eurorahade abiga on uue elu ja väljanägemise saanud mitu muuseumi. Viimase kümnendi
jooksul on renoveeritud ka Eesti Kontserdi Estonia ja Vanemuise kontserdimajad. Peale
selle sai alguse Eesti Kontserdi ulatuslikum laienemine, mille käigus kerkisid kontserdimajad
Pärnusse ja Jõhvi. Ees on aga ootamas uued otsused. Nii nagu ehitatud või praegu töös
oleva kolme suure kultuuriobjekti, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA), Kumu ja Eesti
Rahva Muuseumi (ERM) puhul peame alustama ettevalmistusi ka rahvusooperi
juurdeehituseks. Eelmised otsused tehti üle kümne aasta tagasi. Meie ülesanne on vaadata
nüüd samuti kümme aastat ette ja määrata juba praegu kindlaks järgmised kaks-kolm
üleriigilise tähtsusega kultuuriobjekti, mida lähitulevikus projekteerima ning pisut pikemas
perspektiivis ehitama hakata. Eelöeldu on võimalik ellu viia kooskõlas kultuurkapitali
seadusega, sest 40% kultuurkapitali rahast läheb seaduse järgi kultuuriobjektide
ehitamiseks. Nüüdseks on niimoodi rajatud EMTA uus hoone ja Kumu, järgmine on Eesti
Rahva Muuseum.
Internetti kasutab Tänapäeva ühiskond on tihedalt seotud infotehnoloogia kasutamisega. Eri uuringute
70% elanikest andmetel kasutab internetti ligi 70% Eesti 6–74-aastastest elanikest. Virtuaalsest maailmast
vajaliku informatsiooni kättesaamise märksõnad on mugavus, kiirus ja kvaliteet. Seepärast
tuleb kultuuriasutustel pidevalt mõelda sellele, kus ja kuidas teha kultuuriinfo
kättesaadavaks, et see vastaks kõige paremini kasutajate ootustele. Olukorras, kus üha
rohkem teavet sünnib ja levib ainult digitaalsena, ei saa ka meie selles arenguprotsessis
kõrvalseisjateks jääda. Aastaid tagasi oli üks ministeeriumi rõhuasetusi
rahvaraamatukogude internetiseerimine, mis nüüdseks on edukalt lõpule viidud. Praegu
oleme rõhuasetused suunanud kultuuripärandi digitaliseerimisele. Digitaliseerimisprotsessis
osalevad Eesti tähtsamad mäluasutused — muuseumid, arhiivid, raamatukogud ja
rahvusringhääling — ning iga nädal sünnib nende töö tulemusel üha uusi digitaalsel kujul
salvestatud kultuuriväärtusi.
KULTUUR. 1997–2007. CULTURE 11

13. KULTUUR MUUTUSTE AJASTUL CULTURE AT THE ERA OF CHANGES
Joonis 6 Internetiühendus leibkondades, 2005–2008
Figure 6 Internet connection in households, 2005–2008
%
60
55
50
45
40
35
2005 2006 2007 2008
Alustatud on Eesti Seetõttu on Kultuuriministeerium alustanud tööd Eesti kultuuripärandi portaali loomiseks.
kultuuripärandi Nagu varem kirjeldatud Europeanagi võimaldab see portaal eri valdkondlikes süsteemides
portaali loomist asuva teabe ühtse infovärava kaudu kättesaadavaks teha. Enam ei pea kasutajad mitmes
eri portaalis käimisele aega raiskama, vaid saavad digitaalse kultuuripärandiga tutvumiseks
teha päringu ühes kohas. Samuti aitab portaal luua sidemeid eri valdkondlikes süsteemides
oleva teabe vahel. Selliseid infoväravaid on loonud paljud Euroopa riigid, näitena võib tuua
Itaalia Culturaitalia, Saksamaa BAM-portaali, Prantsusmaa Culture’i ja meie põhjanaabrite
Kulttuurisampo.
Kultuuri toetava tehnoloogilise poole arendamise käigus jätkame muuseumide infosüsteemi
(MuIS) rakendamist ja täiustamist ning teeme jõupingutusi, et lähitulevikus kasutaksid kõik
Kultuuriministeeriumi haldusala muuseumid ajakohast tarkvara museaalide üle arvestuse
pidamiseks ning virtuaalsete näituste loomiseks. Tulevikus on kavas siduda infosüsteem
Euroopa digitaalraamatukoguga Europeana, et meie muuseumide väärtuslik pärand oleks
kättesaadav kõikidele eurooplastele.
Igal riigil on kultuurivaldkonnas alati palju teha, sest kultuuri mõiste on lai, hõlmates inimesi,
institutsioone, traditsioone, väärtushinnanguid, keelt jne. Seda nimekirja võiks jätkata veel ja
veel. Kultuur peaks olema meie all, meie peal, meie ümber ja meie sees. Kultuuris peitub
Eesti riigi püsimise jõud, see on meie riigi olemise idee ja kestmise tagatis.
12 KULTUUR. 1997–2007. CULTURE

14. KULTUUR MUUTUSTE AJASTUL CULTURE AT THE ERA OF CHANGES
CULTURE AT THE ERA OF CHANGES
Laine Jänes
Ministry of Culture
Last year, when we celebrated the 90th anniversary of the Republic of Estonia, was also a
year of retrospection in the sphere of culture. We reviewed the achievements of the past
decades and felt proud that, through the varying outlooks in different decades, we have
managed to preserve and develop our national culture, in spite of, but sometimes even
thanks to the circumstances and economic situations. During particularly difficult years,
people have sought and found participation in or contribution to the culture to be an
experience that can provide positive and emotional support, helping to survive through these
periods.
Creative industries can This year, 2009, is a year of creativity and innovation. We have seen that our growth
be true motors of sources could soon be depleted without major changes in economy and business. It is
economy equally important to try to establish a new approach to the sphere of culture during this vital
process of change. It is no longer merely a sphere of reclusive bookworms. With skilful
financial management and professional administration, creative industries can become true
motors of economy, combining creativity and emotions with tangible results. We have to
believe in the new opportunities for culture in the development of creative industries and
cultural tourism and find new sources for important cultural investments in addition to the
state budget.
However, I would like to emphasise that our enthusiasm with change should never lead us
to discarding the earlier values and traditions. We need to maintain a balance. It is our duty
to preserve our own basic culture and cultural heritage, which is so vital for the identity of all
nation states. The Constitution of the Republic of Estonia proclaims that the Estonian state
shall guarantee the preservation of the Estonian nation, language and culture through the
ages. Consequently, the state has the responsibility to preserve and develop our culture as
an essential condition of our statehood.
On 11 September 1993, at the opening of the new building of the National Library of
Estonia, President Lennart Meri made the following first entry in the visitors' book: "Today
we open the National Library of Estonia. Assuming that the world will continue on the course
of dignity, this building will become the strongest protective shield for the Republic of
Estonia, the most fertile soil in the Republic of Estonia, the most productive factory, the
cleanest birthing centre for the reproduction of the nation, because a nation consists of
people, and people, as well as a nation, cannot live outside of culture." These are golden
words. So true and clear. Unfortunately, not clear to everyone. However, this is all the more
reason to remind ourselves and future generations of the above truth. Then we will endure.
The Ministry of Culture works in several fields. These include fine arts, cultural heritage,
cultural diversity, media, copyright and sport.
Despite different coalitions formed by the parties at various times, the general cultural policy
framework has remained unchanged throughout the period of independence. It includes
measures and institutions, which are essential for our cultural environment. Yet, both the
creators and users of culture are increasingly of the opinion that this framework can be
rebuilt with new methods.
Estonian cultural I agree with many creative individuals that the foundations of Estonian culture policy require
policy requires thorough discussion and probably also reformulation, because nearly twenty years have
thorough discussion passed since the restoration of national independence and re-establishment of the Estonian
and probably also
Ministry of Culture. The process of globalisation has propelled rapid development of
reformulation
information society, media and transport and, as a result, the world has grown smaller and
more accessible while our opportunities have increased.
Appreciating the role of culture is also important for Europe. Having been initially only an
economic community, the European Union has in recent years raised the topic of culture
clearly into focus through the European Commission. When Commissioner Jan Figel was
visiting Estonia two years ago, he also emphasised, "Culture must be integrated into all
KULTUUR. 1997–2007. CULTURE 13

15. KULTUUR MUUTUSTE AJASTUL CULTURE AT THE ERA OF CHANGES
policies and the themes of both culture and creativity must acquire more central role in
Europe." I completely subscribe to this thought.
I believe that the time is ripe for creating a broad forum on culture to analyse and evaluate
past results, debate over controversial points, in particular the system of culture financing,
and to record Estonia's vision of cultural policy for at least a couple of decades ahead. Even
though the Ministry will carry a large responsibility in implementing this idea, for instance, by
converging dozens of development plans into a single framework document, the national
culture policy should not and cannot be born in the offices, only to fill paper. The policy
should be designed in cooperation with the government by the creative individuals
themselves.
In the new development plan, we used slightly unconventional structure for budget priorities.
We focused on four main themes, or the 'four whales'. These are creative individuals, export
of Estonian culture, intangible and tangible cultural heritage, and infrastructure.
The human person is The human person — artist and recipient — is and remains the central element of culture.
always in the centre of Creative individuals are the salt of our earth. Culture played a significant role in the struggles
culture for establishment and restoration of Estonia's independence. The movement of national
awakening received strength and momentum from the prominent personalities of culture,
religion and education one century ago as well as during the long journey back to
sovereignty. We would not be here today as an independent nation without the 140 years of
Song Festivals, without the letter of 40 intellectuals, or without the plenum of artistic
associations. This is not an overstatement.
For cultural policy, this means stronger support for artistic associations and umbrella
organisations in different fields and recognition of the nearly 4,500 creative professionals
who receive their salary from the state. We cannot be satisfied with the current salary level
in culture in comparison to other sectors. However, the complicated situation in global
economy does not enable to implement the adjustment at the rate we would like.
Cultural education of Offering recreational activities for the youth in culture and sports as well as stimulating the
the youth is crucial creativity of young people are challenges that should not be underestimated. Cultural
education of the youth is crucial for ensuring continued replenishment of the pool of creative
professionals and consumers of culture, because the desire to create fades fast without an
audience. Without creators, there would be no state. In line with these considerations, the
Ministry of Culture developed a proposal for a recreational activities act, which would have
increased the participation of children in recreational education. Unfortunately, the Riigikogu
has suspended the debate on this proposal.
Thinking of future generations, the Ministry has now for two years implemented the project
"Let the Child Read", ensuring that all newborn children receive the first book of their lives,
which contains poems and stories from prominent Estonian children's authors. The idea
behind the gift of books to newborn children is to promote reading, because, unfortunately,
reading of books requires our increasing care in order to nurture educated and cultured
future generations. Many more lines of work are dedicated to the children and youth: for
instance, we support swimming classes for children and provision of cultural and sports
activities during school holidays. We facilitate in every way possible the work of the cultural
institutions that help children and youth to become well versed in cultural life.
The collection of cultural statistics gives a reassuring confirmation that Estonians are very
much interested in culture and this interest has only increased over the years. People make
more visits to the theatres and the number of museum visitors has broken the magical
landmark of two million. Estonian films are as popular as the production of Hollywood among
cinema-goers. However, an area of concern is literature — interest in books and reading of
fiction has somewhat decreased in Estonia in recent years. In order to reverse this trend, the
Ministry of Culture has declared the next year, 2010, the Year of Reading.
Culture is the best The second important whale of cultural life is the export of Estonian culture. Culture is
presenter of a state undoubtedly the best envoy of a state. It binds nations and traditions, because mutual
understanding and cooperation often starts from cultural relations. Wider promotion of
Estonian culture in the world expands the opportunities for self-expression of our creative
individuals. A good case in point was the 2007 Book Fair in Gothenburg and Estonia's
success at the Fair, which confirmed that other countries are interested in Estonian culture
14 KULTUUR. 1997–2007. CULTURE

16. KULTUUR MUUTUSTE AJASTUL CULTURE AT THE ERA OF CHANGES
and literature. Translation of Estonian literary works into other languages of the world is the
most extensive opportunity for other nations to learn more about our culture in their own
language.
Media is certainly a mediator and exporter of culture. This function is performed in Estonia
by our Public Broadcasting Company and other media channels. The Estonian Public
Broadcasting has already taken steps to create a second TV channel with a focus on
multicultural and youth programming to expand the range of information available to different
social groups. 1 July 2010 will mark an important date, which will complete a process that
has been implemented over several years — the switch from analogue TV transmission to
digital transmission. Digital programmes are transmitted over the air to every Estonian city
and village already today and everyone with a set-top box or digital TV set can see seven
local free-view channels. The future of the digital age will add even more opportunities for
promoting our country and culture outside Estonia.
Tallinn 2011 is the Our six cultural attachés are the first points of contact in the European countries for the
biggest cultural establishment of new cultural contacts and presentation of our culture and people. Currently,
project in the years cultural attachés are working in France, United Kingdom, Brussels at the European Union,
ahead
Germany, Russia and Finland. We would like to expand this circle. We understand that
culture provides an excellent opportunity to promote Estonia and, therefore, despite difficult
times, we intend to send a cultural attaché to Riga, the capital of our neighbouring Latvia.
Extension of the network to Rome, Vienna, St. Petersburg and Madrid will be put on hold for
now. Organisation of the Days of Estonian Culture abroad has become a good tradition.
2008 was particularly special, being the jubilee year of the state, with Days of Estonian
Culture taking place in as many as five countries: Finland, France, Germany, Russia and
United Kingdom. In 2010, we will cooperate with the Tallinn 2011 Foundation to present
Estonia in Istanbul and at the Days of Culture in France. The next world Estonian festival
ESTO will take place 2009 in Münster, and the Ministry of Culture has assisted with the
organisation as much as possible. One of the major culture export events in the years ahead
will probably be the year of the Capital of Culture, Tallinn 2011, in cooperation with Turku,
Finland, which should lead to a significant increase in cultural tourism. The greatest
attraction of the year will be an interesting cultural programme throughout the year, which
should present to the world entire Estonia, not only Tallinn. Another important opportunity is
the organisation of the European Film Academy Awards ceremony 2010 in Tallinn. This will
be an excellent chance to present Estonia, because in addition to the guests of the awards
ceremony the event will attract hundreds of journalists and the ceremony will be broadcast in
more than 60 countries.
The Capital of Culture project enables us to show to the world another event, which for us is
a traditional and natural part of our cultural environment, but could prove to be unique and
special gem for others — namely the Song and Dance Festival in its full glory. I believe we
have so far been too modest in promoting this festival outside Estonia, even though we like
to think of ourselves as a singing nation and this tradition has been entered in the UNESCO
Intangible Heritage list. We also hope that we will have a new opportunity to hold in Tallinn a
session of the UNESCO Intergovernmental Committee for Safeguarding of Intangible
Cultural Heritage. Last year, we were unable to do it, because there were no adequate
conference premises in Tallinn. This testifies to the fact that the availability of infrastructure,
or the need to invest in cultural objects, cannot be underestimated.
Seto community and The global dimension in Estonia's culture policy is reflected in increasingly active
leelo choirs to the participation in the work of UNESCO. Last year, an expert from Estonia was elected
UNESCO chairman of the international panel for the examination of nominations for the
Representative List of Representative List of the Intangible Cultural Heritage. This is great recognition for Estonia's
the Intangible Cultural
Heritage of Humanity work in the Committee. In addition, we are preparing an application for membership in the
UNESCO World Heritage Intergovernmental Committee. Last year, we nominated Seto leelo
for the UNESCO Representative List of the Intangible Cultural Heritage of Humanity. This
list includes expressions of cultural phenomena, which exist in a community and provide the
bearers a sense of identity and continuity. Inscription of Seto leelo in this list would be a
worthy recognition for the Seto community and leelo choirs that have preserved their
linguistic and cultural identity and have helped to demonstrate the necessity of appreciation
and protection of intangible heritage. UNESCO will decide on the nominations in September
KULTUUR. 1997–2007. CULTURE 15

17. KULTUUR MUUTUSTE AJASTUL CULTURE AT THE ERA OF CHANGES
2009. The Ministry of Culture has also started preparations for signing the UNESCO
Convention on the Protection of the Underwater Cultural Heritage. We try to achieve
ratification of the Convention in this year.
A significant and ambitious step was taken by the Ministry of Culture in the summer of 2008,
when we started drafting a Development Plan 2030 for the Preservation and Promotion of
Estonian Cultural Heritage, which is envisaged as an umbrella strategy that should integrate
all programmes and development plans dealing with cultural heritage. Currently, the Ministry
oversees a number of programmes and development plans, from the restoration of schools
in old manors to the study and preservation of Estonian historical natural sacred groves. In
addition, there are also support and development programmes for regional cultures:
language and culture of South Estonia, traditional cultural environments of Setumaa, Kihnu
and the islands, and the most recent cultural programme for the Old Believers at Lake
Peipsi. The objective of this last programme is to support and protect the cultural identity of
the Old Believes, a minority religious group in Estonia with long traditions. In the next year,
the South Estonian language and culture programme will be split in two — separate
programmes for Mulgi and Võru cultural areas.
The cultural heritage is Another major field of work is heritage conservation to protect our rich cultural heritage by
being increasingly making investments in manor schools and complexes, churches, ancient fortresses and
appreciated other objects. Protection of historical districts in our cities is important as well. Estonian
people are increasingly appreciating the value of cultural heritage and want to take
responsibility for the preservation and renovation of heritage objects. True, the state funding
for such initiatives has not risen to the level where it would meet the needs. However, we
have supported private initiatives in this field through several measures. The Ministry of
Culture is also preparing a legislative proposal for the amendment of the Heritage
Conservation Act, which would create a closer cooperation network between the owners of
heritage object and the relevant state and local government agencies. The process includes
a review of the obligations of the owners and the state in heritage conservation and
elimination of bottlenecks that have been discovered during the application of the current
Act. The proposal for amendment should be submitted to the Riigikogu this year.
The Ministry of Culture is working on the issues of protection and conservation of cultural
heritage outside Estonia as well. An interesting initiative has been the concept of the
European Heritage Label, which was approved by the European ministers of culture last
summer. The European Heritage Label should emphasise the European dimension of the
cultural sites, monuments, natural and urban objects, and important locations of European
history and heritage. Estonia and several other countries noted the need to use the label
also for intangible European heritage, not only immovable heritage. To provide an example
from the Baltic countries, many would agree that the Baltic Way played a major role in the
history of Europe and would be an ideal model of intangible heritage with European
significance.
Creation of the Europeana digital library portal is another European project, in which Estonia
has been an active contributor. Online since late autumn last year, this portal provides a
single multilingual access point to libraries, museums and archives and, by the year 2010, it
should link to over ten million digital cultural heritage records from different archives and
collections in Europe. Today, the users of the portal can easily compare the resources on a
specific topic in different collections. For example, they could study, which records can be
found in European collections on specific art styles or cultural events. Of the Estonian
resources, the Europeans can at the moment see the digitalised treasures of the National
Library; for instance, the users of the portal have the chance to read newspapers published
in Estonia since 1821.
The fourth essential pillar of culture is everything associated with infrastructure. This also
includes technical support and innovative solutions for cultural institutions.
Billions of kroons have Since re-establishment, the Estonian Ministry of Culture has invested billions of kroons in
been invested in the cultural institutions. By now, all theatre buildings have been renovated, except for the Ugala
infrastructure of theatre in Viljandi, for which new building design drawings will be completed in 2009.
culture
European funds have been used to give new life and look to several museums. The last
decade has seen renovation of the Estonia and Vanemuine concert halls of the State
Concert Institute. In addition, the State Concert Institute started an expansion by building
16 KULTUUR. 1997–2007. CULTURE

18. KULTUUR MUUTUSTE AJASTUL CULTURE AT THE ERA OF CHANGES
concert halls in Pärnu and Jõhvi. However, new major decisions are already waiting. As we
have done in the past with the tree major cultural objects that have been recently completed
or are in the construction process — Estonian Academy of Music and Theatre, Kumu Art
Museum and Estonian National Museum — we now have to start preparations for building
an extension to the National Opera. The aforementioned decisions were made more than
ten years ago. Our task today is to look ten years into the future and to identify the next two
or three cultural objects of national importance in order to launch the required design and
construction procedures. The envisaged plans can be implemented on the basis of the
Cultural Endowment of Estonia Act, because 40% of the funds from the Cultural Endowment
should be used for the construction of cultural objects. The new buildings of the Estonian
Academy of Music and Theatre, Kumu Art Museum have been constructed through this
measure and the Estonian National Museum will be the next.
70% of the population Modern society is bound to the use of information technology. According to studies, nearly
is using the Internet 70% of the Estonian population in the age group 6–74 are Internet users. Convenience,
speed and quality are the keywords that characterise accessibility of information in the
virtual world. Therefore, cultural institutions have to try constantly to make the cultural
information available in ways that would best meet user expectations. We cannot remain
bystanders in this process of development, where an increasing volume of information is
born and transmitted only in digital formats. Years ago, the Ministry identified provision of
Internet connections to the public libraries as one of the priorities, and this task is now
successfully completed. Our next priority in this field is digitalisation of cultural heritage. The
process of digitalisation involves the main heritage institutions in Estonia — museums,
archives, libraries and Public Broadcasting — and each week they create new digital
records of cultural heritage objects.
Creation of the Portal As a result, the Ministry of Culture has been able to start preparations for the creation of the
of Estonian Cultural Portal of Estonian Cultural Heritage. Like the abovementioned Europeana, this portal would
Heritage has started provide a single information gateway to information stored in different systems. The users
would no longer have to waste time on visiting several portals and would be able to make all
queries for digital cultural heritage information from a single web location. The portal would
also establish links between information stored in different field-specific systems. Such
information gateways have been created in many European countries, such as Culturaitalia
in Italy, BAM portal in Germany, Culture in France and Kulttuurisampo in Finland.
During the development of the technological aspect of culture support, we will continue
using and improving the Museums Information System (MuIS) and will make every effort to
achieve a situation where all museums under jurisdiction of the Ministry of Culture use
updated software for keeping records and creating virtual exhibitions. In the future, the
information system should be linked to the Europeana digital library to make the valuable
heritage in our museums accessible to all Europeans.
All countries always have much to do in the field of culture, because the broad concept of
culture encompasses people, institutions, traditions, values, language, etc. The list could be
continued indefinitely. Culture should be something, which is under us, above us, around us
and inside us. Culture hides the hidden strength for endurance of the Estonian nation; it is
the guarantee of the idea and persistence of our statehood.
KULTUUR. 1997–2007. CULTURE 17

19. KULTUUR JA LOOMEMAJANDUS CULTURE AND CREATIVE INDUSTRIES
KULTUUR JA LOOMEMAJANDUS
Kutt Kommel
Statistikaamet
Eesti kultuuri arengut saab statistika kaudu jälgida mitmest aspektist lähtudes:
kultuuriasutuste (nt teatrite, muuseumide) tegevuse, kultuurivaldkonna kui majandusharu
ning elanike huvi ja kultuuris osalemise muutuste vaatenurgast. Kui esimeste kohta on
võimalik koostada aegread, siis kultuuris osalemise kohta on võimalik saada andmeid
üksikutele sotsiaaluuringutele lisatud kultuurimoodulite kaudu üksnes mõne aasta kohta.
Kultuurimooduleid sisaldavatest Statistikaameti uuringutest saab ülevaate kogumiku lisast.
Kultuuriinstitutsioonide statistikana käsitletakse kultuuriasutuste näitajaid nende
produktiivsuse, külastatavuse, majandusnäitajate, personali ja muu tegevuse näitajate kohta
a
kultuurivaldkondade kaupa . Kultuuristatistika valimid on kõiksed, mis tähendab, et valim
katab kõiki kindla kriteeriumi alusel välja valitud kultuuriasutusi. Kultuuristatistika eesmärk on
saada nende kriteeriumide raamesse jäävate asutuste kohta võimalikult täpne statistiline
ülevaade.
Loomemajandus Loomemajandusstatistikat võib pidada üheks kultuuristatistika alavaldkonnaks, aga ka
puudutab nii kultuuri kultuuriga seotud ettevõtlusharu statistikaks. Peale kultuuriasutuste haarab
kui ka ettevõtlust
loomemajandusstatistika enda alla ka ettevõtteid, mille tegevusala on üks loometegevusi või
loometegevustega väga lähedalt seotud. Teisisõnu on loomemajanduse valdkond laiem ja
kultuuri tegevusalad kuuluvad loomemajanduse alla, moodustades selle tuuma.
Loomemajandusstatistika eesmärk on saada andmeid valdkonna raamidesse jäävate
ettevõtete majandustegevuse ja ka muude sellega kaasnevate nähtuste kohta.
Loomemajandus peaks käsitlema ka loometegevusalade mõju sellega kokkupuutuvatele
ehk seotud aladele, majandusele tervikuna ja innovatsioonile. Selle kohta toovad
tõenäoliselt selgust teaduslikud uuringud nii Eestis kui ka väljaspool Eestit.
Kultuuris osalemise statistika käsitleb elanikkonna osalemist kultuurielus. Erinevalt
kultuuriinstitutsioonide statistikast uuritakse elanikkonna seas korraldatud küsitluste põhjal
elanikkonna harjumusi kultuuriasutustes käimise, kultuuriteenuste ja meediatarbimise ning
kultuuritegevustes osalemise kohta.
Kultuuris osalemise statistika ja kultuuriinstitutsioonide statistika täiendavad teineteist ning
samuti regiooni (praegusel juhul Eesti) kultuuritegevuse tervikpilti. Riikliku kultuuristatistika
eesmärk ei ole rahuldada üksnes kitsa ametnike- või uurijateringi huve, vaid saada ülevaade
kultuuri elujõust ja jätkusuutlikkusest tervikuna. See annab võimaluse võrrelda riike ja
töötada riiklikul või rahvusvahelisel tasemel välja meetmeid, mis on vajalikud
kultuurieesmärkide saavutamiseks ja kitsaskohtade kõrvaldamiseks. Eesti-siseselt
kasutatakse kultuuristatistikat näiteks riikliku arengustrateegia “Säästev Eesti 21”
elluviimisel.
Kultuuriasutuste Kultuuriasutuste külastatavus aastatel 1997–2007 kätkeb nii tõuse kui ka langusi. Selget
külastatavus on tõusutendentsi näitab muuseumide külastatavus, mis on perioodi algusega võrreldes
jäänud stabiilseks
kasvanud pea kahe kolmandiku võrra ehk tõusnud 1,3 miljonist 2,1 miljoni külastajani.
Seejuures on ainult 1998. ja 2003. aastal toimunud kolme protsendi piiresse jääv langus,
mis absoluutarvudes tähendab mõndakümmet tuhandet külastajat.
a
UNESCO kultuurivaldkondade liigituse leiab kogumiku lisast (lk 83).
18 KULTUUR. 1997–2007. CULTURE

20. KULTUUR JA LOOMEMAJANDUS CULTURE AND CREATIVE INDUSTRIES
Joonis 1 Kultuuriasutuste külastatavus, 1997–2007
Figure 1 Attendance rates at cultural venues, 1997–2007
Miljonit külastust
Millions of visits
7
Rahvaraamatukogu
6
Public library
5
4
Teadus- ja erialaraamatukogu Kino
3
Research and special library Cinema
2 Muuseum
Museum
1 Teater
Theatre
0
1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007
a
Teatrikülastused on Teatrikülastatavuse võrdlusesse on kaasatud üksnes riigi- ja linnateatrid , mille arv on
kümnendi jooksul kümnendi jooksul tõusnud 10-st 12-ni. Teatriskäijate arv on perioodi jooksul kasvanud
kasvanud 6%
umbes kuue protsendi võrra, suurenedes perioodi algusega võrreldes 2003. aastaks koguni
22 protsenti, kuid langedes 2005. ja 2006. aastal allapoole 1997. aasta taset. Teatriskäikude
sagenemist võib arvatavasti jälgida ka veel 2008. aastal. 2009. aastal tõusis teatripiletite
käibemaks 5%-st 18%-ni, mistõttu kallinesid piletihinnad märgatavalt. Majandussurutis
takistab samuti teatriinimeste tööd ja sunnib teatrihuvilisi kokku hoidma, mille tõttu hakkab
teatrikülastuste arv 2009. aastast tõenäoliselt vähenema. 2007. aastal ületas vaatajate arv
b
kõikides Kultuuriministeeriumilt tegevustoetust saavates teatrites miljoni piiri, jäädes siiski
alla nõukogude aja lõpu arvudele. Näiteks 1985. aastal käis tolle aja üheksas riigiteatris 1,5
miljonit inimest. Teatriskäikude vähenemist on pikemas perspektiivis mõjutanud kindlasti
piletihindade kallinemine ja etenduste arvu vähenemine, aga ka elanike arvu vähenemine
(aastatel 1985–1997 kahanes Eesti elanike arv umbes kaheksa protsendi võrra).
Kinokülastajad Kõige rohkem on kõikunud kinoskäikude arv. Kümne aasta jooksul võib märgata kahte
eelistavad järjest enam madalseisu — esimene oli 1999. aastal ja teine 2005. aastal. Kinoskäikude arvu mõjutab
kodumaiseid filme
kinode sulgemine, kobarkinode avamine, filmiimport ja kodumaiste filmide tootmine ning
piletihindade tõus. Kui esimese languse põhjuseks võib pidada mitme kino sulgemist ja
filmiimpordi vähenemist, siis esimest tõusu võib seletada välismaise kinotoodangu
pakkumise suurenemise ja kobarkino avamisega Tallinnas 2001. aasta kevadel.
2006. aastast hakkas kinokülastuste arvudes suuremat rolli mängima kodumaiste filmide
osatähtsus. 2007. aastal ulatus see 28 filmiga 18 protsendini kõigist kinos linastunud
filmidest. Keskmine piletihind on 1997.–2007. aasta jooksul tõusnud 30 kroonist 68 kroonini.
Rahvaraamatukogude külastuste arv suurenes kuni 2004. aastani, ulatudes peagu seitsme
miljoni külastajani. 2007. aastaks kahanes see tagasi kuue miljoni külastuseni aastas.
Raamatukogukülastuste vähenemise põhjuseks võib pidada interneti järjest paremat
kättesaadavust, mistõttu ei pea vajaliku teabe leidmiseks minema raamatukokku. Teisest
küljest muutuvad ka raamatukogu funktsioonid. Peale trükiste ja auviste leidmise käiakse
raamatukogudes järjest enam ka selleks, et külastada internetti, korraldada kohtumisi ja
teha palju muud. Rahvaraamatukogude ja muude kultuuriasutuste külastuste arvu vahe
kordades on mõistetav, sest raamatukogu on külastajatele tasuta. Teisest küljest mõjutavad
seda palju ka elanike harjumused käia raamatukogus ja kasutada selle teenuseid. Teadus-
ja erialaraamatukogudes käimine on pika aja jooksul vähenenud, 2007. aastal on siiski
toimunud sellele eelnenud aasta suhtes ka 11 protsendi suurune tõus.
a
Rahvusooper Estonia, Eesti Draamateater, Vene Teater, NO99 (endine Vanalinnastuudio), Tallinna Linnateater,
Nukuteater, Vanemuine, Endla, Rakvere Teater, Ugala, Kuressaare Linnateater, Võru Linnateater.
b
Teatreid ja teisi kultuuriasutusi on veel käsitletud kogumiku metoodikaosas (lk 28–31).
KULTUUR. 1997–2007. CULTURE 19

21. KULTUUR JA LOOMEMAJANDUS CULTURE AND CREATIVE INDUSTRIES
Kergetest tõusudest ja langustest hoolimata on kultuuriasutuste külastatavus olnud stabiilne
ja näidanud enamikus valdkondades ka väikest tõusutendentsi. Sellest hoolimata võib
aimata ka elanikkonna maitse-eelistuste muutust — kommertskultuuri kõrval eelistatakse
rohkem süvakultuuri ja välismaise kõrval peetakse järjest enam lugu ka kodumaisest
meelelahutusest. Kultuuriteenused on kümne aasta jooksul muutunud ka märksa
mitmekesisemaks.
Kõige suurem on Külastajate arv näitab, kui palju külastusi loendavad kultuuriasutused aasta jooksul kokku.
elanike huvi teatri Sellest, kui palju aga on neid inimesi, kes kultuuriasutustes käivad, on võimalik saada
vastu
ülevaade isiku-uuringute põhjal. 2007. aastal korraldatud täiskasvanute koolituse uuringule
lisatud kultuurimooduli tulemuste põhjal võib öelda, et kultuurielust võtab osa veidi üle 85
protsendi 20–64-aastastest elanikest. Kõige rohkem ehk 68% inimesi käib teatris.
Muuseumis, näitusel või kultuurimälestisi vaatamas käib 50%, raamatukogus 45% ja kinos
41% inimesi. Seevastu spordivõistlusi käib vaatamas umbes 38% tööealistest elanikest.
Üldises plaanis on kõige rohkem kultuurihuvilisi nooremate, s.o 20. eluaastates inimeste
seas (93%) ja vanuse kasvades see näitaja veidi langeb. 50–64-aastastest käib
kultuuriasutustes 77%. Naisi käib 8% rohkem kui mehi ehk 89% meeste 81% vastu.
Kultuuris osalejate protsent kasvab üldiselt koos inimeste haridustaseme tõusuga —
põhiharidusega inimestest käib kultuuriasutustes 69%, kõrgema haridusega inimestest
koguni 94%. Kõige suurem erinevus on põhi- ja kõrgharidusega inimeste muuseumis- ja
teatriskäikude vahel. Muuseumides ja kunstinäitustel käib 72% kõrgharidusega inimestest ja
28% põhiharidusega inimestest, teatris 85% kõrgharidusega inimestest ning 43%
põhiharidusega inimestest. Kõige vähem erineb madalama ja kõrgema haridusega inimeste
protsent kinos ja spordivõistlustel käimise puhul — kinos käib 27% põhiharidusega ja 54%
kõrgharidusega inimestest, spordivõistlustel 30% põhiharidusega ja 40% kõrgharidusega
inimestest.
Kõige enam on Kultuuriasutuste tulu moodustavad riigi ja omavalitsuste eraldatud summad, omatulu ja
kümnendi jooksul muudest rahastamisallikatest saadud tulu. Peale regulaarsete eralduste riigi- ja
suurenenud spordi
rahastamine omavalitsuste eelarvetest saavad kultuuriasutused tulu veel näiteks Eesti Kultuurkapitali,
Eesti Rahvuskultuuri Fondi ning teiste rahastamisallikate kaudu. Erasektori panust
kultuuriasutuste rahastamisse võib hinnata tagasihoidlikuks. Erandlik on spordi rahastamine.
Kõige suurema, kümnekordse tõusu on kümnendi jooksul läbi teinud spordiklubide
rahastamine — suhteliselt tagasihoidlikust 80 miljonist kroonist 1998. aastal ligi 830 miljonini
2007. aastal. Muuseumide tulu on suurenenud 3,2 ja teatrite tulu 3,1 korda. Kõige vähem on
suurenenud filmide (2,6 korda) ja raamatukogude (umbes kaks korda) rahastamine.
Joonis 2 Kultuuriasutuste tulud, 1997–2007
Figure 2 Revenues of cultural venues, 1997–2007
Miljonit krooni
Million kroons
700 Spordiklubid
Sports clubs
600
Teatrid
500 Theatres
400
Muuseumid
Museums
300
Rahvaraamatukogud
200
Public libraries
100
Filmid
Cinemas
0
1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007
20 KULTUUR. 1997–2007. CULTURE

22. KULTUUR JA LOOMEMAJANDUS CULTURE AND CREATIVE INDUSTRIES
Loomemajandus- Loomemajanduse tuumiku moodustavate ettevõtete määramine ei ole veel lõpule jõudnud
ettevõtete Eestis ega ka rahvusvahelisel tasandil. Osa tegevusalade suhtes on kokkuleppele jõutud,
määratlemine on teiste suhtes töö veel jätkub. Siinse kirjutise aluseks on võetud nimekiri, mis võib mõne teise
teinud läbi pika arengu
institutsiooni käsitletavatest majandustegevusaladest veidi erineda. Euroopa tasandil peaks
rahvusvaheline kultuuristatistika töörühm ühised loomemajandusindikaatorid välja
kujundama 2011. aasta esimeseks pooleks.
Loomemajandusalad, mida selles analüüsis vaadeldakse kui loomemajandussektorit, on
kirjastamine (sh arvutimängude kirjastamine, muu tarkvara kirjastamine ei ole selle hulka
arvatud), kinofilmide, videote ja telesaadete tootmine, helisalvestiste ja muusika
kirjastamine, programmid ja ringhääling, uudisteagentuuride tegevus, arhitekti tegevus,
reklaamindus, disainerite tegevus, fotograafia, kirjalik ja suuline tõlge, loome-, kunsti- ja
meelelahutustegevus, raamatukogu-, arhiivi-, muuseumi- ja muude kultuuriasutuste (v.a
botaanika- ja loomaaedade ning looduskaitsealade) töö ning käsitöö, mida esindavad
silmkoe- ja heegelrõivaste tootmine (v.a suka- ja sokitootmine) ning korgist, õlest ja
punumismaterjalist toodete ning väärisesemete valmistamine.
Joonis 3 Loomemajandusettevõtted ja nende töötajad, 1997–2007
Figure 3 Creative industries enterprises and their employees , 1997–2007
Tuhat
Thousands
25
20
Töötajate arv
Number of employees
15
10
Üksuste arv
5
Number of
entities
0
1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007
Joonis 4 Loomemajandusettevõtete käive, 1997–2007
Figure 4 Turnover of creative industries enterprises, 1997–2007
Kuukeskmine, miljardit krooni
Monthly average, billion kroons
1,0
0,9
0,8
0,7
0,6
0,5
0,4
0,3
1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007
KULTUUR. 1997–2007. CULTURE 21