Kas naiste ja meeste haridustase vastab nende töökoha nõuetele või kas nad on oma töö jaoks pigem üle- või alaharitud? Kas haridustaseme ja töökoha mittevastavust parandatakse täiskasvanuõppes osalemisega? Kuidas mõjutab ala- või üleharitust vanus ja perekonnaseis?

1. Hariduse peegeldus
täiskasvanueas
Karolin Kõrreveski, Statistikaameti analüütik

2. Küsimused
 Kas naiste ja meeste haridustase vastab nende
töökoha nõuetele või kas nad on oma töö jaoks
pigem üle- või alaharitud?
 Kas haridustaseme ja töökoha mittevastavust
parandatakse täiskasvanuõppes osalemisega?
31.10.2011

3. Teema olulisus
 Kui inimene ei saa teha oma võimetele vastavat
tööd, tekib rahulolematus ja langeb motivatsioon,
mis avaldub ebaproduktiivsuses. Töötulemus
kannatab ka siis, kui inimesele käivad tööülesanded
üle jõu.
 Üleharituse korral kaotab inimene palgas ja
alaharituse korral peavad tööandjad töötajate
koolitusse rohkem investeerima.
 Haridustaseme ja töökoha nõuete mittevastavus
suurendab tööjõu voolavust ja tõstab töötuks
jäämise riski.
31.10.2011

4. Üle- ja alaharitus
 2010. aastal oli töötajatest 3% ala- ja 12% üleharitud.
 Üks üleharituse põhjus: tööturule sisenejad on nõus
kogemuste saamise nimel ajutiselt töötama madalamat
haridustaset nõudval töökohal, kust hiljem on lihtsam edasi
liikuda kõrgemale positsioonile.
 Eestis kasvas noorte (15–24-aastased) töötuse määr
2008. aasta 12%-lt 33%-le 2010. aastal.
 2010. aastal otsis vaid 16% noortest oma haridustasemele
vastavat tööd ja 84% oli nõus vastu võtma madalamat
haridustaset eeldava töökoha.
31.10.2011

5. Üle- ja alaharitus vanuse järgi, 2010
%
30
Üleharitud mehed
25 Üleharitud naised
Alaharitud mehed
20 Alaharitud naised
15
10
5
0
24–30 31–49 50–64 65+
31.10.2011

6. Uue või lisatöö otsimise põhjus, 2010
Meestest, % Naistest, %
Oht kaotada olemasolev töö 13,1 9,9
Soov rohkem palka saada 67,1 56
Soov saada sobivama 3,5 4,6
asukohaga tööd
Soov saada oma võimetele ja 10,7 18,5
oskustele paremini vastavat
tööd, paremaid võimalusi karjääri
tegemiseks
Soov saada sobivama 1,3 1,5
tööajakorraldusega tööd, et
saaks paremini hoolitseda laste
või hooldamist vajavate
täiskasvanute eest
Soov saada sobivama 1,9 8,9
tööajakorraldusega tööd muudel
isiklikel või perekondlikel
põhjustel
Soov saada oma tervislikule 2,3 0,6
seisundile sobivamat tööd
31.10.2011

7. Üle- ja alaharitus perekonnaseisu
järgi, 2010
Naised
Vallaline
Mehed
Naised
Abielus või
vabaabielus
Mehed
Naised
Lahutatud, lahus
elav või lesk
Mehed
%
0 20 40 60 80 100
Töö ja haridustase on vastavuses Alaharitud Üleharitud
31.10.2011

8. 25–64-aastaste elukestvas õppes
osalemine, 1997–2010
%
14
Naised
12
10
Mehed
8
6
4
2
0
97 98 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10
31.10.2011

9. 25–64-aastaste osalemine elukestvas õppes nelja
viimase nädala jooksul Euroopa Liidus, 2010
Taani
Rootsi
Soome
Sloveenia
Holland
Austria
Luksemburg
Eesti
Hispaania
EL (27 riiki)
Küpros
Tšehhi
Saksamaa
Belgia
Iirimaa
Itaalia
Läti
Malta
Poola
Portugal
Prantsusmaa
Leedu
Slovakkia
Kreeka Naised
Ungari
Rumeenia Mehed
Bulgaaria %
0 5 10 15 20 25 30 35 40
31.10.2011

10. Palgatöötaja koolituskulude eest
maksja, 2010
%
80 Naised
70 Mehed
60
50
40
30
20
10
0
Tööandja Töötaja ise
31.10.2011

11. Kokkuvõte
 Eestis on üleharituid rohkem naiste ja alaharituid
meeste hulgas.
 Vanuse tõustes üleharitute arv suureneb ja
alaharitute arv väheneb.
 Kuigi naised on üleharitumad kui mehed, osalevad
nad ka täiendkoolitustel meestest sagedamini, isegi
vaatamata sellele, et tööandjad investeerivad
meeste täiendkoolitustesse enam.
31.10.2011

12. Kogumiku esitlus Statistikaametis
31.10.2011