4. Eestis ja välismaal sündinud rahvastik
Käesolevas ettekandes käsitletakse Eestis ja väljaspool Eestit
sündinud rahvastikku, arvestamata nende vanemate ja
vanavanemate sünnikohti.
Eestis sündinud isikute osakaal on võrreldes 2000. aasta
rahvaloendusega (31.03.2000) suurenenud 80,8%-lt 85,2%ni.
Peaaegu veerandi võrra on vähenenud on endise Nõukogude
Liidu territooriumil väljaspool Eestit sündinud isikute osakaal –
248 tuhande asemel elab selliseid isikuid Eestis praegu 184
tuhat, nende osakaal rahvastikus on praegu 14,2% (2000. aastal
18,1%).
Mujal Euroopas sündinuid elab püsivalt Eestis 0,5%
rahvastikust, muudes maailmajagudes sündinuid – ligi 0,1%.
Ene-Margit Tiit12.06.2013
5. Riigid, kus on sündinud vähemalt 1000
Eesti püsielanikku (31.12. 2011)
Riik Arv %
Eesti 1102092 85,14
Venemaa 134948 10,43
Ukraina 21156 1,63
Valgevene 11593 0,90
Läti 3859 0,30
Kasahstan 3710 0,29
Soome 2173 0,17
Leedu 1816 0,14
Aserbaidžaan 1450 0,11
Gruusia 1449 0,11
Ene-Margit Tiit12.06.2013
6. Sünniriigid 2000 ja 2011 loendusel
Sünniriik 2000 püsielanikke 2011 püsielanikke
Eesti 1 107 226 1 102 092
Ukraina 25 185 21 156
Valgevene 14 883 11 593
Venemaa 190 599 134 948
Muu Euroopa 10 982 13 097
Aasia 10 215 10 250
Ameerika 347 855
Aafrika 38 162
Okeaania 17 70
Teadmata 10 560 232
Ene-Margit Tiit12.06.2013
7. Erinevates riikides sündinud Eesti elanike
osakaal rahvastikus 2000. ja 2011.
loendusel
0
2
4
6
8
10
12
14
16
Ukraina Valgevene Venemaa Muu Euroopa Aasia
2000
2011
Ene-Margit Tiit12.06.2013
8. Eestis ja välismaal sündinute vanusejaotus
0.00
2.00
4.00
6.00
8.00
10.00
12.00
14.00
Eesti
Välisriik
Ene-Margit Tiit12.06.2013
9. Ene-Margit Tiit12.06.2013
Eestis ja välismaal sündinute vanus
Eestis sündinud inimesed on keskmiselt üle 20 aasta
nooremad kui siin elavad välismaal sündinud –
keskmised vanused on vastavalt 38 ja 59 aastat.
Välismaal sündinute suhteliselt kõrge vanus kajastab
sõjajärgse perioodi ja 70ndate aastate massilise
immigratsiooni laineid.
Kuid välismaal sündinute seas on ka noori ja lapsi – need
on Euroopa riikidest
(Belgiast, Iirimaalt, Norrast, Suurbritanniast jm) koos
vanematega kodumaale naasjad.
10. Näide: mõnes välisriigis sündinud Eesti
elanike vanusejaotus
0.00
5.00
10.00
15.00
20.00
25.00
Venemaa
Soome
Suurbritannia
Ene-Margit Tiit12.06.2013
11. Erirahvusest Eesti püsielanike sünniriik
0% 20% 40% 60% 80% 100%
Valgevenelased
Ukrainlased
Lätlased
Poolakad
Sakslased
Tatarlased
Leedulased
Soomlased
Juudid
Venelased
Eestlased
Eestis
Venemaal
Koduriigis
Mujal
Ene-Margit Tiit12.06.2013
12. Kus on sündinud erinevate rahvuste
esindajad?
Selgub, et suur osa Eestis elavast muulas-rahvastikust ei
ole oma rahvuslikul kodumaal sündinud.
Soomlastest (7589) on sündinud 45% Eestis ja 35%
Venemaal.
Juutidest (1973) on 52% sündinud Eestis, 21% Venemaal
ja 15% Ukrainas.
Poolakatest (1664) on Eestis sündinud 36%, Valgevenes
23%, Leedus 13% ja Ukrainas ning Venemaal kummaski
8%.
Sakslastest (1544) on Eestis sündinud 37%, Venemaal
28% ja Kasahstanis 8%.
Ene-Margit Tiit12.06.2013
14. Ene-Margit Tiit12.06.2013
Maakondlikke sünnikohtade eripärasid
Valgamaal on keskmisest rohkem Lätis sündinuid (0,2%
rahvastikust).
Tartu linnas ja Saaremaal on keskmisest rohkem
Soomes sündinuid (0,3% rahvastikust).
Tallinnas, Harjumaal ja Tartu linnas on keskmisest
rohkem muudes välisriikides sündinuid (0,2%).
Ida-Virumaal ja Narvas on keskmisest rohkem Ukrainas
(2,4 ja 2,3), Valgevenes (2,1 ja 1,9) ning Kasahstanis (0,8
ja 0,7) sündinuid.
16. Kus on Eestis sündinud inimeste
sünnikoht?
0.0 10.0 20.0 30.0 40.0 50.0 60.0 70.0 80.0
Eesti Vabariigi endine territoorium…
.. Tartus
..kodumaakonna muus vallas
..kodumaakonna muus linnas
..muu maakonna linnas
..muu maakonna vallas
..Tallinnas
muus maakonnas
..kodulinnas/vallas
kodumaakonnas
Ene-Margit Tiit12.06.2013
17. Eestis sündinud Eesti püsielanikest elab oma
sünnimaakonnas 69%,
sünnilinnas või -vallas 47%.
Sünnimaakonnast on lahkunud üle poole Järva- ja
Jõgevamaal sündinud inimestest. Harju maakonna kõrval
on teistesse Eesti maakondadesse võrdlemisi vähe välja
rännanud Ida-Virumaal ja Pärnumaal sündinud inimesed.
Võrreldes eelmise loendusega on sünnimaakonnas elavate
isikute arv jäänud ligikaudu samaks, kuigi Eestis sündinute
osakaal on suurenenud.
Ene-Margit Tiit12.06.2013
18. Sünnimaakonnas elavate isikute %
maakondade lõikes
0.00
10.00
20.00
30.00
40.00
50.00
60.00
70.00
80.00
90.00
100.00
Ene-Margit Tiit12.06.2013
19. Sünnikohas elavate meeste ja naiste
osatähtsus maakonniti
0.00 20.00 40.00 60.00 80.00 100.00 120.00 140.00 160.00 180.00
M_JÄRVA
M_JÕGEVA
M_PÕLVA
M_VALGA
M_LÄÄNE
M_VILJANDI
M_RAPLA
M_HIIU
M_VÕRU
M_LÄÄNE-VIRU
M_SAARE
M_TARTU
M_PÄRNU
M_IDA-VIRU
M_HARJU
sünnimaakonnas
.. sünnilinnas / -vallas
Ene-Margit Tiit12.06.2013
20. Ene-Margit Tiit12.06.2013
Siserändajate jaotus soo ja rändesihi järgi
Selgub, et praktiliselt kõigis maakondades on mehed
konservatiivsemad ning lahkuvad sünnimaakonnast ja
sünnilinnast/ vallast väiksema tõenäosusega kui naised.
Üldiselt on rändesihiks sagedamini linn kui maa.
Naised, kes sünnikohast lahkuvad, rändavad meestest
märksa suurema tõenäosusega linna.
Tallinna on elama asunud üle viiendiku hiidlastest ja
peaaegu sama palju läänlasi.
Tartusse on elama asunud ligi kümnendik Jõgeva ja
Põlva maakonnas sündinutest.
21. Ene-Margit Tiit12.06.2013
Eesti linnade ja valdade rahvastiku sünnikoht
Selgub, et Eestis on linnade rahvastik püsivam kui
maarahvastik: tervikuna on linnaelanikest suurem osa kui
maaelanikest sündinud samas maakonnas, kus nad
praegu elavad, samuti ka samas vallas või linnas.
Elanikkonna stabiilsuse (suletuse) poolest paistab välja
Ida-Virumaa, siinsete linnade elanikkond on 90%liselt
samas maakonnas ja 75%-liselt samas linnas sündinud.