1. Eesti inimvara. Inventuur rahva ja eluruumide loenduse tulemusena.Diana BeltadzeStatistikaametRahva ja eluruumide loenduse projektijuht

2. 16.08.2011 Mis on inimvara? Inimvara moodustavad inimesed, nende tervis ja töövõime ning personaalne kvaliteet: haritus, oskused ja võimed. (“Eesti inimvara raport”) Inimesed moodustavad riigi kõige olulisema ressursi. Ilma seda ressurssi täpselt teadmata ei ole võimalik teha arengukavasid, sh kavandada haridusvõrku, infrastruktuuri, sotsiaalpoliitikat, tööjõupoliitikat jne.

3. 16.08.2011 Eesti tegelikku rahvaarvu ei teata, sest alates 1990ndatest ei ole Eesti elanike elukohti ja välisrännet süstemaatiliselt registreeritud. Hinnanguviga võib ulatuda mitmekümne tuhande inimeseni.

5. 16.08.2011 Järeldus Andmekogude ja registrite täituvus on vajalike näitajate osas puudulik. Täielikult puuduvad andmed leibkondade, usu, ameti, võõrkeelte oskuse ja tegeliku perekonnaseisu kohta. Puudub kogu elanikkonna kohta info leibkondade ja leibkonnaliikmete vaheliste perekondlike sidemete kohta. Põhiregistrite (Rahvastikuregister ja Ehitisteregister) täituvus seal olemasolevate näitajate osas ei ole piisav.

7. Rahvastikuregistri väljavõtted: 1.01.2008, 1.02. 2008

8. Statistikaameti leibkonna ülduuring (LÜU), tööjõu-uuring (ETU)

10. 16.08.2011 Järeldused Rahvastikuregistris on olemas paljud vajalikud tunnused, kuid osade tunnuste kvaliteet on puudulik. RR ja REL definitsioonidest sobivad nimi, isikukood, vanus, sugu, kodakondsus, seaduslik perekonnaseis, sugulussuhted, rahvus, emakeel Definitsioonid erinevad: haridus, sotsiaalmajandusliku-staatus, sünnikoht Suureks puuduseks on osa isikute elukoha märkimine asula täpsusega. Hea kvaliteediga andmed on sünniaja, isikukoodi, kodakondsuse kohta, mis rahvastikuregistris on fikseeritud dokumendipõhiselt. Statistiliste tunnuste (haridus, amet, rahvus) kvaliteet madal

12. Elamiskestus elukohas;

13. Eestisse asumise aeg;

14. Haridustase;

15. Amet;

16. Tegevusala;

17. Töökoha aadress;

18. Sotsiaal-majanduslik staatus;

19. Tööalane staatus;

20. Tegelik perekonnaseis;

21. Leibkonna liikmete vahelised tunnused.26.01.2009

23. Emakeel;

24. Eesti keele oskus;

25. Sünnipäritolu;

26. Teine kodakondsus;

27. Usk;

28. Peamine elatusallikas;

29. Vanemate sünniriik;

30. Teine elukoht.26.01.2009

31. 16.08.2011 Loendust on vaja! Loendusandmed annavad infot väikeste piirkondade ja elanike rühmade kohta. Loendusandmetega saaks kontrollida statistika ja riiklike registrite kvaliteeti. Loendus võimaldab kindlaks teha Eesti tegelikku rahvaarvu ja rahvastiku paiknemist ning elukoha muutusi ja prognoosida rände suundumusi. Loenduse andmestikuga on võimalik teha analüüse ja prognoose ühtsetel eeldustel kogu riigis ning võrrelda Eestit teiste EL riikidega. 26.01.2009

32. 16.08.2011 Mis on rahvaloendus? Rahvaloendus on protsess, kus riigis või mingil kindlapiirilisel maa-alal, kasutades selleks ette valmistatud isikuid ja metoodikat, viiakse läbi oma haldusalas olevate elanike loendus. Rahvaloendust korraldatakse elanike arvu, soo, rahvuse, paiknemise, majandusliku ja sotsiaalse jaotumuse ja muu teadasaamiseks. Rahvaloenduse protsess koosneb andmete kava-kindlast kogumisest, analüüsimisest, üldistamisest ja avalikustamisest.

33. 16.08.2011 Mida kaotab Eesti, kui loendust ei tuleks? Ei saa teada rahvaarvu, rahvastiku soo ja vanuselist koostist. Ebausaldusväärseks muutuvad olulised indikaatorid: SKP per capita, summaarne sündimuskordaja, oodatav keskmine eluiga, tööealiste ja ülalpeetavate suhtarv. Ei saa teada elanikkonna tegelikku ruumilist paiknemist. Ei saa sisendit tööhõive ja regionaalpoliitika kujundamisel. Ei ole võimalik saada infot rahvastiku tegeliku perekonnaseisu ja leibkondade tegeliku struktuuri ja paiknemist. 26.01.2009

34. 16.08.2011 Kokkuvõte inimeste tegelikud elukohad erinevad registreeritutestja võivad olla erinevates registrites erinevad. Registrites puuduvad andmed näiteks inimeste tööalase tegevuse ja ametikohta Hariduse infosüsteem (EHIS) sisaldab andmeid ainult käesoleval sajandil omandatud hariduse kohta. Pole võimalik identifitseerida leibkondi, sh ka (lastega ja lasteta) vaba-abielupaare. Jääb saamata kogu oluline info umbes poolte lastega perede kohta. Pole võimalik teha kindlaks siserännet ega ka pendelrännet, kuid samuti mitte seda, kui suur osa elanikkonnast on viibinud pikaajaliselt välismaal ja millal siia tulnud/ naasnud. 26.01.2009

35. 16.08.2011 Eestimaalt väljarände eelistused (seis 04.04.2011)

36. 16.08.2011 Hinnates inimvara: Me ei tea täna: täpset inimeste soo-vanuse koostist Eesti maakondades ja linnades, sest rännet pole korrektselt registreeritud. Me ei tea, kui palju on Eestis erinevaid rahvuseid esindatud? Kui palju on peredes lapsi? Kui palju on noori on välismaale rännanud? Kui pole täpseid andmeid rahvastiku kohta, siis on raske välja selgitada nt mis suunas peaks arenema Eesti majandus? Milliseks kujuneb tulevikus Eesti asustus.

38. kohustuslike näitajate loetelu

39. tulemuste esitamise vorm

40. tulemuste esitamise tähtaeg – 27 kuu jooksul pärast võrdlusaasta lõppu15.06.2011

42. neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad vahemikus 16.02–31.03.2012 rahvaloendajad15.06.2011

43. 16.08.2011 Metoodika 2011. aasta loendus toimub kombineeritud küsitlusmeetodil, mis sisaldab internetiküsitlust (loenduse esimeses etapis); arvutiküsitlust (loenduse teises etapis), selle käigus täpsustatakse aadressid ja varustatakse need ruumikoordinaatidega; paberankeediküsitlust varuvariandina (kui pole lubatud või ei saa tehnikat kasutada; võimalike küberrünnakute puhul) 15.06.2011

44. 16.08.2011 Eri andmeallikate kasutamine Rahvastikuregister (eeltäidetakse kodakondsuse tunnus, võimaluse korral vanemate sünnikohad) Maa-ameti aadressiandmed Eesti Hariduse Infosüsteem (nt õppimine) Ehitisregister (maja ehitusaeg) REL 2000 andmebaasist eeltäidetakse elukoht eelmise loenduse ajal ja vanemate sünnikohad Eesti tööjõu-uuring (tavaline nädala tööaeg) Meditsiiniline sünniregister ja REL 2000 (naise vanus esimese lapse sündimisel) 15.06.2011

45. 16.08.2011 Loenduse instrument Eurostati kohustuslikud teemad (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 763/2008) (enamik neist on olnud varasemate Eesti loenduste programmides) Eesti tarbijate jaoks vajalikud teemad on määratud riikliku statistika seaduse §-s 22 REL 2011 ankeedid: eluruumiankeet, leibkonnaankeet, isikuankeet, asutusleibkonna ankeet ja välismaalase ankeet 15.06.2011

46. 16.08.2011 Suurem tähelepanu on järgmistel teemadel: Tööhõive – sh teave töötute varasema tööelu kohta Ränne – uued küsimused välismaal elamise ja sealt naasmise aja kohta. Eesti tarbija jaoks kõige olulisem Nn õigustatud ootusega teave – Eesti varasemates rahvaloendustes sisaldunud küsimused. Nt rahvus, emakeel, keelteoskus, sünnitatud laste arv, elatusallikas jt Muutusi kajastavad küsimused uurimiseesmärgil. Nt teine elukoht ja vanemate sünnikohad, et jälgida põlvnemist ja põlisust Kaetuse parandamiseks on küsimused ajutiste elanike ja leibkonnale kuuluvate asustamata eluruumide kohta 15.06.2011

47. 16.08.2011