1. Rahvastikust positiivselt
Andres Oopkaup,
Statistikaameti peadirektor
Teadlikud otsused

2. 2011. aasta rahva ja eluruumide
loendus (REL 2011)
 Rahva ja eluruumide loendus on suurim statistikatöö.
 REL 2011 kulminatsioon oli 2012. aastal, mil toimusid
loenduse välitööd ja avaldati esimesed andmed.
 REL 2011 tõstis rahvastikuarengu Eesti ühiskonnas oluliste
teemade hulka.
 Kui räägitakse Eesti rahvastikust, siis reeglina räägitakse
selle vähenemisest ja vananemisest ning jutt on suhteliselt
pessimistlik.
 Eesti rahvastikust saab rääkida siiski ka positiivsemas
võtmes.
26.07.2013

3. Imikusurmad 1000 elussündinu kohta
Euroopa Liidu liikmesriikides, 2011
0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
Rootsi
Soome
Eesti
Tšehhi
Sloveenia
Hispaania
Küpros
Portugal
Itaalia
Belgia
Prantsusmaa
Kreeka
Taani
Iirimaa
Saksamaa
Holland
Austria
EL 27
Leedu
Suurbritannia
Luksemburg
Poola
Ungari
Slovakkia
Malta
Läti
Bulgaaria
Rumeenia
1000 elussündinu kohta
26.07.2013

4. Imikusurmad 1000 elussündinu kohta mõnes
Euroopa Liidu riigis, 1960–2011
26.07.2013
0
5
10
15
20
25
30
35
40
1960 1963 1966 1969 1972 1975 1978 1981 1984 1987 1990 1993 1996 1999 2002 2005 2008 2011
EL 27
Saksamaa
Eesti
Rootsi
1000 elussündinu kohta

5. Oodatav eluiga sünnimomendil
Euroopa Liidu liikmesriikides, 2011
26.07.2013
68 70 72 74 76 78 80 82 84
Leedu
Läti
Bulgaaria
Rumeenia
Ungari
Slovakkia
Eesti
Poola
Tšehhi
Taani
Sloveenia
EL 27
Belgia
Iirimaa
Soome
Saksamaa
Kreeka
Malta
Portugal
Luksemburg
Suurbritannia
Küpros
Austria
Holland
Rootsi
Prantsusmaa
Hispaania
Itaalia
Aastat

6. Euroopa Liidu liikmesriigid sünnimomendil oodatava
eluea muutumise järgi, 1989–2000, 2000–2011
26.07.2013
0 1 2 3 4 5 6
Leedu
Rootsi
Saksamaa
Malta
Belgia
Bulgaaria
Kreeka
Slovakkia
Soome
Itaalia
Tšehhi
Austria
Taani
Prantsusmaa
Luksemburg
Holland
Suurbritannia
Hispaania
Poola
Ungari
Rumeenia
Küpros
Sloveenia
Iirimaa
Portugal
Eesti
2000–2011
1989–2000
Aastat

7. Eesti oodatav eluiga sünnimomendil
(prognoos), 2010–2060
26.07.2013
65
70
75
80
85
90
2010 2015 2020 2025 2030 2035 2040 2045 2050 2055 2060
Mehed Naised
Aastat

8. Oodatav eluiga sünnimomendil Euroopa
Liidu riikides (prognoos), 2060
26.07.2013
80 81 82 83 84 85 86 87 88 89 90
Leedu
Läti
Eesti
Bulgaaria
Rumeenia
Ungari
Slovakkia
Poola
Tšehhi
Sloveenia
Portugal
Taani
Soome
Iirimaa
Belgia
Saksamaa
Austria
Kreeka
Luksemburg
Malta
Prantsusmaa
Küpros
Holland
Suurbritannia
Hispaania
Itaalia
Rootsi
Mehed
Aastat

9. Oodatav eluiga sünnimomendil Euroopa
Liidu riikides (prognoos), 2060
26.07.2013
Naised
80 81 82 83 84 85 86 87 88 89 90
Bulgaaria
Rumeenia
Leedu
Läti
Ungari
Slovakkia
Tšehhi
Poola
Eesti
Kreeka
Taani
Portugal
Sloveenia
Saksamaa
Iirimaa
Malta
Belgia
Küpros
Holland
Austria
Suurbritannia
Soome
Rootsi
Luksemburg
Itaalia
Hispaania
Prantsusmaa
Aastat

10. Ülalpeetavate määr Eestis kui tööealised on
1) 15–64-aastased ja 2) 15–74-aastased (prognoos),
2010–2060
26.07.2013
0
10
20
30
40
50
60
70
80
90
2010 2015 2020 2025 2030 2035 2040 2045 2050 2055 2060
%
1: 0–14-aastased 1: 65+ 2: 75+ 2: 0–14-aastased
Ülalpeetavate määr näitab mitu mittetööealist inimest on 100 tööealise inimese kohta. Kui tööiga defineerida
vanuserühmana 15-64 aastat, siis on ülalpeetavate määr arvutatav valemiga (0–14-aastased + vähemalt 65
aastased) / (15–64-aastased)*100

11. Kolmanda taseme haridust omavate inimeste
osatähtsus 30–34-aastaste seas, 2012
26.07.2013
0 10 20 30 40 50 60
Itaalia
Rumeenia
Malta
Slovakkia
Tšehhi
Austria
Bulgaaria
Portugal
Ungari
Kreeka
Saksamaa
EL 27
Läti
Eesti
Poola
Sloveenia
Hispaania
Holland
Taani
Prantsusmaa
Belgia
Soome
Suurbritannia
Rootsi
Leedu
Luksemburg
Küpros
Iirimaa
Kolmanda taseme haridus — doktori-, magistri-, bakalaureusekraad, rakenduskõrgharidus, lõpetatud diplomiõpe,
kutsekõrgharidus, keskeriharidus keskhariduse baasil.
%

12. Rahva ja eluruumide loenduse
2010. aasta vooru e-loenduse vastamise
aktiivsus
26.07.2013
0 10 20 30 40 50 60 70
Suurbritannia
Tšehhi
Leedu
Läti
Itaalia
Bulgaaria
Portugal
Kanada
Eesti
%

13. REL 2011 e-loendusest osavõtu
aktiivsus Eesti maakondades, 2012
26.07.2013
0 10 20 30 40 50 60 70 80
Ida-Viru
Valga
Võru
Jõgeva
Põlva
Viljandi
Lääne-Viru
Lääne
Pärnu
Saare
Järva
Rapla
Hiiu
Tartu
Harju
%
Maakond Kogu Eesti

14. Rahvaarvu muutus Eestis,
31.03.2000 – 31.12.2011
26.07.2013

15. Rahvastiku tihedus (ruutkaart 1x1
km), 31.12.2011
26.07.2013
Võru
Elva
Tapa
Türi
Saue
Sindi
Pärnu
Keila
Narva
Tartu
Rapla
Jõhvi
Kehra
Loksa
Paide
Põlva
Tõrva
Valga
Võhma
Kunda
Püssi
Kärdla
Lihula
Antsla
Otepää
Räpina
Maardu
Jõgeva
Rakvere
Tamsalu
Tallinn
Kiviõli
Mustvee
Kallaste
Viljandi
Haapsalu
Paldiski
Sillamäe
Mõisaküla
Põltsamaa
Kuressaare
Karksi-Nuia
Suure-Jaani
Narva-Jõesuu
Kilingi-Nõmme
50km
Rahvastikutihedus,
inimesi km
2
kohta Linn
Maakonna piir
Linna või valla piir
100 – 499
500 – 4 999
> 5 000
0
10 – 99
1 – 9
Eesti Vabariigi piir

16. Rahvaarv Eesti
omavalitsusüksustes, 31.12.2011
26.07.2013

17. Kokkuvõte
REL 2011 tulemuste avaldamine hakkab lõppema. Kindlasti on
viimase rahvaloenduse positiivne tulemus see, et rahvastikuteema
on ühiskonnas tähelepanu alla sattunud. Eesti rahvastikuarengus
on positiivseid trende ja on trende, mis väärivad tõsist tähelepanu.
Rahvaloendusel koguti andmeid ligi 90 entsüklopeediaköite
jagu, seega põhjalik andmestik ühiskonna analüüsiks ning seda
väga suure detailsusastmega, on olemas. See, kas rahvaloendust
saab edukaks pidada ka kahe, kolme või nelja aasta pärast ei sõltu
nüüd enam niivõrd Statistikaametist, vaid üha rohkem ühiskonna
elu analüütikutest, arengu kavandajatest ja otsustajatest.
Statistikaamet on rahvaloendusega oma peamise panuse —
andmed arengu jälgimisse ja kavandamisse — andnud ja ärgitab
neid aktiivselt kasutama!
26.07.2013

18. IGAÜKS LOEB!
26.07.2013

19. 26.07.2013

20. 26.07.2013