1. Tallinna Pae Gümnaasium
Meediaõpetus

2. Kvantitatiivses intervjuus/küsitluses
 Pole oluline, et küsitleja mõistaks vastajat, vaid, et vastaja mõistaks ankeeti
 Valmis struktuur, mille raames vastaja peab püsima
 Eeldatakse, et vastaja mõtetes pole midagi, mida pole osatud eelnevalt aimata
(vastasel juhul läbikukkumine ja suur osakaal “muud”)
 Suurem vastajate hulk/analüüs (peamiselt) kvantitatiivne
 Ka lahtiste vastusevariantidega küsimustikku saab kvantitatiivselt analüüsida –
jaotades vastused kindlatesse kategooriatesse
Kvalitatiivses intervjuus
 Avatud võimalus, et tulemused sisaldavad infot, mida uurija küsida ei oska
 Tavaliselt pigem välditakse täpselt etteantud kategooriaid
 Peab olema võimalik ka kvalitatiivselt analüüsida (aga ei ole päris välistatud
kvantitatiivne analüüs) – keskseks ei ole arvudega manipuleerimine (mingilgi
määral võimalik suurema valimi puhul)

3.  Struktuuri alusel – struktureeritud, poolstruktureeritud,
struktureerimata intervjuud
 Läbiviimise alusel – näost-näkku, netivestlus, e-mail, telefon
 Sisulise lähenemise alusel –
◦ süvaintervjuu - viitab taotlusele jõuda vastaja mõtete ja tunnete
sügavamale, “autentsele” tasandile
◦ teemaintervjuu - keskendub vaid ühele kindlale teemale, mille
raames tegutsetakse
 Kuigi terminid võivad kohati osaliselt kattuda, on nad pisut erineva
suunitlusega. Valitud termin võiks juba sisaldada seisukohta, kuidas
materjali kogutakse ja analüüsitakse

4.  Küsimuste sõnastus ja esitamise järjekord on eelnevalt paika pandud
ning seda ei varieerita. Kõigile osalejatele esitatakse küsimused täpselt
samas sõnastuses ja järjekorras.
◦ Ei soodusta uute teemade esilekerkimist, ei lase areneda loomulikul
vestlusel
◦ Tavaliselt determineerib ette analüüsi, mis tehakse samade
küsimuste/teemade alusel
◦ Lihtsam algajale intervjueerijale ja konkreetse rakendusliku teema
puhul
 Meeles pidada:
◦ Küsimused selged ja ühemõttelised
◦ Kõik olulised teemad täpselt kaetud
◦ Üleliigsed teemad välistatud
◦ Optimaalne küsimuste järjekord

5.  Intervjueerijad valmistavad ette rea küsimusi, kuid neid võib esitada
paindlikus järjekorras ja konteksti sobivas sõnastuses. Eesmärk on
esitada kõik plaanitud küsimused, kuid teha seda loomulikult ja
tundlikult, arvestades intervjuu käigu ja iseloomuga
 Nõuab intervjueerijalt spetsiifilisemaid oskusi
◦ Juhtida vestlust ja küsida olulisi küsimusi õigetes kohtades
◦ Tabada ära, millal teema on ammendunud
◦ Aidata intervjueeritaval luua seoseid erinevate teemade vahel
 Teatav esmataseme analüüs intervjuude tegemise ajal
◦ Genereerida kohapeal uusi küsimusi
◦ Hinnata, kas valim ja läbiviimisviis on kõige paremad
◦ Kas teemad, küsimused annavad parimaid vastuseid
uurimisprobleemile

6.  Eelnevalt paika pandud küsimusi ei ole ja intervjuu on pigem vestlus kindlal
teemal või teemadel. Osalejatele antakse palju vabadust tuua vestlusesse
sisse enda jaoks olulisi teemasid neile sobival viisil
 Kasutatakse etnograafilise uurimuse alguses või sageli ka pilootuurimuse
puhul
 Peamine ülesanne veel täpsustamata uurimusküsimusi omamata teemast
rohkem teada saada
 Ei tähenda, et üldse mingit fookust ei oleks – mingi üldisem teema siiski on
 Struktureerimata intervjuud on uurimuse alguses ning info lisandumisel
minnakse tavaliselt üle poolstruktureeritud intervjuudele
 Analüüs intervjuude läbiviimise ajal
 Uurija mõju reflektsioon!

7.  Plussid:
◦ Mitmekülgset infot pakkuv intervjuutüüp. Intervjuu läbiviimise
ajal on võimalik näha ka näiteks osalejate žeste ning
kasutada saab ka muid materjale näiteks dokumente ja
fotosid, mis võivad diskussioonil abiks ja ressursiks olla
◦ Andmeid saab salvestada video- või audiovahenditega
 Miinused:
◦ Võib juhtuda, et intervjuu läbiviimiseks on ühel osapoolel
vaja reisida ning see võib muutuda raha- ja ajakulukaks
◦ Intervjueeritavad peavad vastama koheselt ning nad ei saa
oma vastuseid pikemalt läbi mõelda

8.  Plussid:
◦ Võib intervjueeritavatele olla mugavam näost-näkku
intervjuust
◦ On kiirem kui näost-näkku intervjuude läbiviimine
◦ Andmeid saab salvestada audiotehnikaga (intervjueeritava
loaga)
 Miinused:
◦ Ei saada konteksti jaoks olulist mitteverbaalset infot
◦ Intervjueeritavad ei saa oma vastuseid läbi mõelda

9.  Plussid:
◦ Uurijad saavad valida audio, audiovisuaalse või tekstipõhise
vestluse vahel ning vestlust on võimalik arvutisse salvestada
◦ Võimaldab intervjuusid viia läbi suurte distantside tagant
 Miinused:
◦ Reaalajas võib infovahetuses mõningaid hilinemisi ette tulla
ja see võib takistada suhtlemist
◦ Osalejatel ei ole aega oma vastuste üle pikalt juurelda
◦ Isegi kõige infoküllasema kommunikatsiooni puhul (näiteks
videovestlus) läheb osa visuaalsest ja sõnalisest infost
kaduma kaamera tõttu. Ilma videota on infot veelgi raskem
konteksti panna

10.  Plussid:
◦ Annab osalejatele aega mõelda oma vastuste üle
◦ Võib intervjueeritavatele olla mugavam, sest nad saavad ise
vastamise aja valida
◦ Intervjueerijad saavad seedida saadud vastuseid ja esitada
nende põhjal uusi küsimusi
 Miinused:
◦ Palju aeglasem võrreldes mõlema kohalolu nõudva ja
telefoniintervjuuga
◦ Vestluse voolavus on katkestatud ja seega võib sidusa
diskussiooni loomine olla raskendatud

11.  Sotsiaalteadlane võib tahta teada saada:
◦ Fakte tõestisündinud asjade, käitumise ja tegelike olude kohta
◦ Fakte inimeste arvamuste ja hoiakute kohta
 Nende mõlemi puhul on tegemist faktiperspektiiviga ja saab küsida, kas inimene
rääkis tõtt? Mäletas õigesti?
 Teine võimalus – kuidas teatud teemadel räägitakse? Intervjuu on näidiseks
kultuuris olevatest kõneviisidest/diskursusest
 Näide: “käisin Kanaari saartel, seal on jama, palju turiste”
◦ Kanaari saartel ongi nii
◦ Me ei tea kuidas seal on, aga teame, et see inimene arvab nii
◦ Me ei tea, kuidas seal on, ega ka kuidas inimene arvab, aga see on üks
sellisel teemal rääkimise viise (esindab mingi rühma üleolevat suhtumist, soovi
näidata end sotsioloogile rafineeritumana jne)

12.  Focused interview – viitab, et fokusseeritakse mingile teemale
ja mitte ainult rühmaintervjuude puhul (millega seda
sagedamini seostatakse)
 Kasutakse kõige sagedamini ekspertintervjuude ja tagasiside
intervjuude puhul, aga ka muudel juhtudel
 Spetsiifilisematel teemadel sageli tähtis teada saada fakte,
mida mujalt teada ei saa või keeruline (faktiperspektiiv 1)
 Ametniku või poliitiku puhul ei ole sageli oluline tema privaatne
arvamus, vaid see, mida ta ütleb oma rollis (tekstiperspektiiv)
 Pigem ametlik lähenemine ning akadeemilise asutuse ja
uurimuse rõhutamine

13.  Eriti oluline lähedane kontakt ja jõudmine usaldusliku vestluseni, et jõutaks
autentse infoni
 Peamiselt tahetakse teada saada suhtumisi, motiive, erinevaid tähendusi,
mida inimene oma tegevusele annab (pigem faktiperspektiiv 2)
◦ Küsida tundeid: “Mis tunne teil oli? “
◦ Implitsiitselt esitatud tunnete väljaütlemine: “Ja see kurvastas teid väga?”
 Kultuuriuurimuse puhul võimalik ka, et oluline on jõuda rühmas valitsevate
väärtushinnangute ja tõekspidamisteni –sel juhul tekstiperspektiiv
 Näide – uimastitarvitamise kultuuriuurimuses ei ole kõige tähtsam tema
isiklik käitumine, vaid pigem tema tõekspidamised, mida ta oma rühmaga
jagab
 Soovitus: avatus ja enese seadmine võimalikult võrdsele tasemele –
küsimustele vastamine; oma sarnastest tunnetest rääkimine analoogilistes
situatsioonides (aga mitte moraalitsemine !)

14.  Uurija “mitte-sekkumisele” vaatamata võib vastaja
mõista, mida temalt oodatakse ning hakata esinema
vastavalt sellele
 Kuidas saab eristada “autentset” ja “lavastatud”
kõne? Kultuuris on ettekirjutisi, kuidas mingis
situatsioonis peab käituma. Inimesed oskavad neid
kasutada. Kuidas tõmmata piiri repertuaari esitamise
ja ehtsuse vahele?
 Näide elulugude uurimusest (Rikmann 1997)

15.  Kui on oluline teada saada fakte – siis struktureeritult läheneda,
täpsemad küsimused ette valmistada
 Muudel juhtudel, eriti süvaintervjuudes, on oluline, et paigas
oleksid teemad, mida käsitleda ja lasta intervjueeritaval
võimalikult vabalt rääkida
 Soovitused algajatele:
◦ Ka poolstrukt. int. puhul valmistada siiski ette ja mõelda läbi
täpsed küsimused (pigem endale)
◦ Mitte aga takerduda nende külge, vaid käsitleda neid
töövahendina - et oleks ”head” küsimused alati võtta ja ei
tuleks spontaanselt suunavaid küsimusi
 Oluline võte (eriti nooremate intervjueeritavatega) – paluda
rääkida väga konkreetselt, oma kogemuste ja näidete alusel, et ei
jääks väga abstraktseks

16.  Oluline faktiperspektiivi puhul - mehhanistlik ja humanistlik
võte (Alasuutari 1994)
 Mehhanistlik – küsitakse kavalalt, nii et küsitav ei tea täpselt
küsimuse mõtet; püütakse intervjuusituatsiooni
standardiseerida
 Humanistlik – usalduse saavutamine; ollakse vastajaga semud
ja eeldatakse, et ta ei valeta; lastakse rääkida vabalt

17.  Soovitav ülesehitus intervjuul – alguses struktureerimata küsimused ja
hiljem lähevad spetsiifilisematele teemadele (mis uurimusprobleemist
lähtuvalt oluline)
◦ 1. Mis teile eriti meeldis selle filmi juures?
◦ 2. Mida te tundsite siis, kui filmis kirjeldati Joe vabastamist
armeeteenistusest psühhoneuroloogilistel põhjustel?
◦ 3. Kas filmi alusel võib väita, et sakslaste relvastus oli parem või
halvem kui ameeriklastel?
 Soovitav teemade ülesehitus – algatuseks üldisemat laadi küsimused
ja vastajast endast
◦ Süvaintervjuu puhul personaalsed küsimused
◦ Teemaintervjuu puhul teemaga seotus, sinna sattumine

18.  Tavaliselt kasutatakse diktofoni – saab keskenduda suhtlemisele, mitte
kirjutamisele
 Vältida võimalikke äpardusi – kontrollida, et lindistab, et müra poleks
liiga suur jne
 Transkribeerimine
◦ Detailsete märkide kasutamine on oluline, kui intervjueerija ja
analüüsija on erinevad isikud
◦ Kui sama inimene, siis paindlik lähenemine – ei pea kõike
transkribeerima, märgisüsteem ei pea nii täpne olema
 Märkmete tegemine samuti täiesti aktsepteeritud
◦ Kui intervjueeritav ei soovi lindile rääkida
◦ Kui tegemist vaid faktide kogumisega, pole lindistamine nii oluline
◦ Oluline otsekohe peale intervjuud märkmed põhjalikult lahti
kirjutada!

19. LIHTSUSTATUD MÄRGISÜSTEEM
 /…/ -tekst on katkestatud, mingi osa on välja võetud
 (.) mõttepaus 1 sekund (2) 2 sekundit jne
 tähtis – intervjueeritava poolt rõhutatav sõna
 KÕNELEJA ERUTUB – kui intervjueeritav räägib eriti valjusti
 [naer] – uurijapoolsed kommentaarid

20.  Narratiiv on oluline komponent näitamaks, kuidas inimesed
mõtestavad iseennast ja oma elu
 Oluline, kuidas oma “lugu” jutustatakse – struktureeritud
intervjuu ei sobi
 Taustal olev metodoloogiline küsimus, näiteks: kuidas inimene
mingis kontekstis annab tähendusi oma tegudele
 Transkribeeritud intervjuusid 1 või mitme inimesega
analüüsitakse, püüdes välja tuua narratiivi struktuuri näitajad,
kas 1 või mitu narratiivi, need järjestada jne

21.  Uurimuse algfaasis on tavaliselt andmekogumismeetoditeks
struktureerimata intervjuud. Hiljem, teooriasugemete esile
kerkides ja täpsustamist oodates, muutuvad
andmekogumismeetodid struktureeritumateks
 Lakkamatult võrdlev meetod – intervjuusid kodeeritakse ja
analüüsitakse kohe peale läbiviimist
 Vastavalt eelanalüüsile täpsustuvad teemad ja muutub kavand
 Tavaliselt tulevad esile konkreetsed teemad, mis kõige
paremini uurimisküsimustele vastuseid annavad ja selguvad
ka küsimused, mida väga vaja ei ole
 On võimalik, et muutub ja täpsustub ka uurimuse fookus ja
keskne uurimisküsimus

22.  Fookusgrupp; rühmadiskussioon; rühmaintervjuu -
viitavad natuke erinevatele taotlustele, miks intervjuud
läbi viia
Fookusgrupid (teemaintervjuud rühmale)
 1. Info mitme inimese käest korraga, aga tegelikult
huvitutakse igast inimesest eraldi. Turu-uuringutes
kasutatakse maitse, eelistuste ja huvide uurimiseks.
Osalejad ei pea olema sarnased ega ka üksteist tundma
 2.Kui tegemist on samasse rühma kuuluvate inimestega,
siis nad aitavad ja parandavad üksteist. Saavad erinevalt
aru. Niimoodi tõstab see info kvaliteeti

23.  3. Kultuuri-uurimused. Eriti soovitav meetod
subkultuuri/professionaalse kultuuri jne uurimisel. Kultuuri
“näidis” - koos seletavad ja näitavad oma kultuuri norme,
suhtumisi jne. Intervjueerijal pigem moderaatori roll, kes
peaks andma liikmetele võrdlemisi palju vabadust
 4. Rühmadiskussioon – tulevad välja teemad ja
argumendid, mida osalejad üksi ei oskaks formuleerida ja
uurija küsida. Sageli kasutatakse hinnangute ja arvamuse
väljatoomiseks, kasutades mingit näitematerjali (näit.
noorte arvamus alkoholi tarvitamisest näidates mingit
filmi)

24.  2 ei ole veel rühm, siis jäävad rääkima uurijale, mitte
omavahel vestlema (samas pole keelatud teha intervjuud
2 inimesega)
 8 inimest enam-vähem maksimum – vastasel juhul ei saa
inimesed enam sõna ja raske on seda juhtida
 Fookusgrupid võivad olla suuremad – optimaalne 6
inimest
 Kultuuri-uurimuse puhul (kus taotlus sarnaneb
süvaintervjuule) peaks rühm olema väiksem -- 3-4 inimest