1. Nimede eestistamine 1920. –Nimede eestistamine 1920. –
1930. aastatel1930. aastatel
Piret LiivikPiret Liivik
Liisi JärveLiisi Järve

2. Eestlaste perekonnanimed 19.Eestlaste perekonnanimed 19.
sajandi algusessajandi alguses
 Enne 19. sajandit koosnes isiku täisnimi tavapäraseltEnne 19. sajandit koosnes isiku täisnimi tavapäraselt
talunimest, isanimest ja isiku eesnimest (nt Pakri Hansutalunimest, isanimest ja isiku eesnimest (nt Pakri Hansu
Jüri).Jüri).
 Pärisorjuse kaotamine Eestimaal 1816 ja Liivimaal 1819.Pärisorjuse kaotamine Eestimaal 1816 ja Liivimaal 1819.
 Varem sunnismaiste talupoegade liikumisvabadusVarem sunnismaiste talupoegade liikumisvabadus
laienes. Sellega seoses oli vaja fikseerida inimestelaienes. Sellega seoses oli vaja fikseerida inimeste
nimed.nimed.
 Eeskirjade järgi võisid talupojad ise endale nime valida,Eeskirjade järgi võisid talupojad ise endale nime valida,
kuid teadmatusest ja kogemuse puudumise pärast eikuid teadmatusest ja kogemuse puudumise pärast ei
osanud paljud seda teha.osanud paljud seda teha.

3.  Määratud või valitud perekonnanimed polnud kaitstudMääratud või valitud perekonnanimed polnud kaitstud
moonutuste eest.moonutuste eest.

Tõlgiti eesti nimed saksa keelde (nt Rauast sai EisenTõlgiti eesti nimed saksa keelde (nt Rauast sai Eisen
ja Jänesest Hase)ja Jänesest Hase)

Kohandati saksapärasemaksKohandati saksapärasemaks

Kirjapanijale ebasümpaatne isik võis saadaKirjapanijale ebasümpaatne isik võis saada
naeruväärse või ropu nime (nt Nabags – kerjus, Sudelnaeruväärse või ropu nime (nt Nabags – kerjus, Sudel
– väljaheite tükk)– väljaheite tükk)
 Nime lõplik kuju sõltus konkreetsest kirjapanijast.Nime lõplik kuju sõltus konkreetsest kirjapanijast.
Enamasti kirjapanijateks sakslased: pastorid, mõisnikud,Enamasti kirjapanijateks sakslased: pastorid, mõisnikud,
mõisaametnikud (kirjutajad, valitsejad).mõisaametnikud (kirjutajad, valitsejad).
 Peale selle toimus kogu 19. sajandi vältel juba antudPeale selle toimus kogu 19. sajandi vältel juba antud
eestikeelsete nimede saksastamine.eestikeelsete nimede saksastamine.

4. ÄrkamisaegÄrkamisaeg
 Rahvusliku ärkamisaja õhkkonnas järjest suurem püüdRahvusliku ärkamisaja õhkkonnas järjest suurem püüd
eestlasliku nime järgi.eestlasliku nime järgi.
 Kirjanike ja haritlaste varjunimed 19. saj lõpus ja 20. sajKirjanike ja haritlaste varjunimed 19. saj lõpus ja 20. saj
alguses: Falguses: F. R. Kreutzwald võttis varjunimeks Ristmets,. R. Kreutzwald võttis varjunimeks Ristmets,
K. R. Jakobson – Linnutaja, Lydia Jannsen – Koidula,K. R. Jakobson – Linnutaja, Lydia Jannsen – Koidula,
Friedebert Michelson – Tuglas, Anton Hansen –Friedebert Michelson – Tuglas, Anton Hansen –
Tammsaare, Mait Hubel – Metsanurk, Villem Grünthal –Tammsaare, Mait Hubel – Metsanurk, Villem Grünthal –
Ridala jneRidala jne

5. 1920. aastad1920. aastad
 1921. aastal1921. aastal moodustatimoodustati Eesti Kirjanduse Seltsi jaEesti Kirjanduse Seltsi ja
Akadeemilise Emakeele Seltsi ühisalgatuselAkadeemilise Emakeele Seltsi ühisalgatusel
kesktoimkond, mis hakkas tegelema järjekindla nimedekesktoimkond, mis hakkas tegelema järjekindla nimede
eestistamise propagandaga:eestistamise propagandaga:

peeti ärgitavaid kõnesid koosolekutel,peeti ärgitavaid kõnesid koosolekutel,

avaldati ülavaldati üleeskutseid ajakirjanduses,skutseid ajakirjanduses,

anti välja teemakohaseid brošüüre ning isegianti välja teemakohaseid brošüüre ning isegi
koguteoskoguteos ““Eestlasele eesti nimiEestlasele eesti nimi””..

6.  Kõigest hoolimata olid tulemused väga tagasihoidlikud,Kõigest hoolimata olid tulemused väga tagasihoidlikud,
kuna aastatel 1920-1934 leidis aset kõigest 1124kuna aastatel 1920-1934 leidis aset kõigest 1124
nimemuutmisakti, mille käigus said uue nime 2672 isikutnimemuutmisakti, mille käigus said uue nime 2672 isikut
(neist otseselt eestistamisi oli kõigest 820).(neist otseselt eestistamisi oli kõigest 820).
 PPõhjuseks võis olla asjaajamise keerukus – algusesõhjuseks võis olla asjaajamise keerukus – alguses
riigikohtu, siis siseministeeriumi kaudu, veelriigikohtu, siis siseministeeriumi kaudu, veel rohkem agarohkem aga
see, et nimemuutmine oli maksuline.see, et nimemuutmine oli maksuline.
 NoNoore vabariigi algusaegadel andsid pigem tooniore vabariigi algusaegadel andsid pigem tooni
majanduslikud ja poliitilised probleemid ning polnud paljumajanduslikud ja poliitilised probleemid ning polnud palju
neid, kes oleks pead vaevanud kultuuriliste ja rahvuslikeneid, kes oleks pead vaevanud kultuuriliste ja rahvuslike
küsimustega.küsimustega.
 Siiski oli 1920. aastatel pandud nimede eestistamiseleSiiski oli 1920. aastatel pandud nimede eestistamisele
alus, millelt 1930. aastate keskpaigas sai hakataalus, millelt 1930. aastate keskpaigas sai hakata
kampaaniat üles ehitama.kampaaniat üles ehitama.

7. 1930. aastad1930. aastad
 PPärast Konstantin Pätsi autoritaarse režärast Konstantin Pätsi autoritaarse režiiimi kehtestamistimi kehtestamist
1934. a1934. a antianti nimede eestistamiselenimede eestistamisele poliitiline mõõde.poliitiline mõõde.
 Nimede eestistamisest sai rahvusühtsuse ja -puhtuseNimede eestistamisest sai rahvusühtsuse ja -puhtuse
demonstreerimise peamine nurgakivi ning selledemonstreerimise peamine nurgakivi ning selle
propagandat hakati finantseerima riiklikult.propagandat hakati finantseerima riiklikult.
 Kuna nimede eestistamine oli uue ideoloogia kohaseltKuna nimede eestistamine oli uue ideoloogia kohaselt
muudetud riiklikult väga tähtsaks küsimuseks, olimuudetud riiklikult väga tähtsaks küsimuseks, oli
aktsiooni õnnestumiseks kindlasti vaja muuta kaaktsiooni õnnestumiseks kindlasti vaja muuta ka
sellekohast seadusandlustsellekohast seadusandlust..

8.  Otsa tegi lahti 22. oktoobril 1934. aastal riigivanemaOtsa tegi lahti 22. oktoobril 1934. aastal riigivanema
poolt välja antud dekreet perekonnanimede muutmise japoolt välja antud dekreet perekonnanimede muutmise ja
korraldamise kohta. See pani esialgu kaheks aastakskorraldamise kohta. See pani esialgu kaheks aastaks
(1935-1937, millist tähtaega hiljem mitu korda aasta(1935-1937, millist tähtaega hiljem mitu korda aasta
kaupa pikendati)kaupa pikendati) kehtima perekonnanimede lihtsustatudkehtima perekonnanimede lihtsustatud
korra – siseministeeriumi asemel kohalikekorra – siseministeeriumi asemel kohalike
perekonnaseisuametite juures ja tasuta.perekonnaseisuametite juures ja tasuta.
 Lihtsustaud kord kehtis siiski ainult tingimustel, kui tahetiLihtsustaud kord kehtis siiski ainult tingimustel, kui taheti
vabaneda võõrapärasest, halvakõlalisest või halvavabaneda võõrapärasest, halvakõlalisest või halva
tähendusega nimest; muud nimemuutmised toimusidtähendusega nimest; muud nimemuutmised toimusid
hariliku korra järgi.hariliku korra järgi.

9. Väljavõte 1934. a Riigi TeatajastVäljavõte 1934. a Riigi Teatajast
 PEREKONNANIMEDE KORRALDAMISE SEADUSPEREKONNANIMEDE KORRALDAMISE SEADUS

§ 17. Eesti kodanik, kellel puudub perekonnanimi, on§ 17. Eesti kodanik, kellel puudub perekonnanimi, on
kohustatud selle võtma, esitades Siseministrilekohustatud selle võtma, esitades Siseministrile
vastava sooviavalduse.vastava sooviavalduse.

§ 18. Kodanikkudele, kellel puudub perekonnanimi ja§ 18. Kodanikkudele, kellel puudub perekonnanimi ja
kes seda endale ei ole võtnud § 17 ettenähtud korras,kes seda endale ei ole võtnud § 17 ettenähtud korras,
määrab perekonnanime Siseminister.määrab perekonnanime Siseminister.

§ 19. Ei või võtta perekonnanime, millel on halb või§ 19. Ei või võtta perekonnanime, millel on halb või
labane tähendus, halb kõla või mis on liiga laialtlabane tähendus, halb kõla või mis on liiga laialt
tarvitusel; samuti ei või võtta tuntud tegelase võitarvitusel; samuti ei või võtta tuntud tegelase või
üldtuntud sugukonna perekonnanime egaüldtuntud sugukonna perekonnanime ega
perekonnanime, mis on kantud perekonnanimedeperekonnanime, mis on kantud perekonnanimede
kaitseregistrisse (§ 16).kaitseregistrisse (§ 16).

10. 
Kui perekonnanimeta kodanik on eesti rahvusest, siisKui perekonnanimeta kodanik on eesti rahvusest, siis
ta võib endale võtta või § 18 ettenähtud juhulta võib endale võtta või § 18 ettenähtud juhul
võidakse temale määrata ainult eestikujulinevõidakse temale määrata ainult eestikujuline
perekonnanimi; muust rahvusest perekonnanimetaperekonnanimi; muust rahvusest perekonnanimeta
kodanikud võivad võtta endale kas eestikujulise võikodanikud võivad võtta endale kas eestikujulise või
nende rahvusele vastava perekonnanime, kuid juhul,nende rahvusele vastava perekonnanime, kuid juhul,
kui nad perekonnanime ei ole võtnud § 17 ettenähtudkui nad perekonnanime ei ole võtnud § 17 ettenähtud
korras, määratakse neile eestikujuline perekonnanimi.korras, määratakse neile eestikujuline perekonnanimi.

11. Riiklik Propaganda TalitusRiiklik Propaganda Talitus
 Riikliku Propaganda Talituse kui keskse koordineerijaRiikliku Propaganda Talituse kui keskse koordineerija
initsiatiivil ja kaastegevusel loodi 14. septembril 1934.initsiatiivil ja kaastegevusel loodi 14. septembril 1934.
aastal Nimede Eestistamise Kesktoimkond (alates 1935.aastal Nimede Eestistamise Kesktoimkond (alates 1935.
aastast Nimede Eestistamise Liit = NEL), millesseaastast Nimede Eestistamise Liit = NEL), millesse
kuulusid umbes 15 organisatsiooni ja asutuse esindajad.kuulusid umbes 15 organisatsiooni ja asutuse esindajad.
 Novembris alustas tegevust ka Nimede EestistamiseNovembris alustas tegevust ka Nimede Eestistamise
Keskbüroo (NEK), mis hakkas riiklikul toetuselKeskbüroo (NEK), mis hakkas riiklikul toetusel
süstemaatiliselt nimede eestistamise kampaaniatsüstemaatiliselt nimede eestistamise kampaaniat
organiseerima, luues selleks kohalikul tasandil 250organiseerima, luues selleks kohalikul tasandil 250
toimkonda.toimkonda.
 RPT oli oma töötajate kaudu pidevalt seotud NimedeRPT oli oma töötajate kaudu pidevalt seotud Nimede
Eestistamise Keskbüroo ja Liiduga, samuti tulid RPTEestistamise Keskbüroo ja Liiduga, samuti tulid RPT
kaudu aktsiooni jaoks eraldatud summad ja toetused.kaudu aktsiooni jaoks eraldatud summad ja toetused.

12.  Talituse peaülesanne oli propaganda töö laiemTalituse peaülesanne oli propaganda töö laiem
organiseerimine, selgitamaks nimede eestistamiseorganiseerimine, selgitamaks nimede eestistamise
tähtsust. Rahvale oli vaja arusaadavaks teha, miks ontähtsust. Rahvale oli vaja arusaadavaks teha, miks on
nimede eestistamine niivõrd oluline.nimede eestistamine niivõrd oluline.
 Rõhutati, et vaba Eesti kodaniku rahvuslik iseteadvus onRõhutati, et vaba Eesti kodaniku rahvuslik iseteadvus on
kõige otsesemas seoses nimega, ühtlasi on eestipäranekõige otsesemas seoses nimega, ühtlasi on eestipärane
nimi rahvale kui enesekaitsevahend ja tulevikunimi rahvale kui enesekaitsevahend ja tuleviku
kindlustaja.kindlustaja.
 Lihtinimesele sai ilmselt kõige mõistetavaks asjaolu, etLihtinimesele sai ilmselt kõige mõistetavaks asjaolu, et
paljude võõrapäraseid nimesid kandnud ja kandvatepaljude võõrapäraseid nimesid kandnud ja kandvate
eestlaste kultuuriline looming kanti välismaal võõrasteeestlaste kultuuriline looming kanti välismaal võõraste
rahvaste (st sakslaste) arvele.rahvaste (st sakslaste) arvele.

13.  1936. aastal oli Rigasche Rundschau kirjutanud , et1936. aastal oli Rigasche Rundschau kirjutanud , et
Berliini olümpial saavutas suure võidu üks eestimaalane,Berliini olümpial saavutas suure võidu üks eestimaalane,
nüüdse nimega Palusalu, endise nimega Trossmann.nüüdse nimega Palusalu, endise nimega Trossmann.
 Eestlastes pidid meelepaha esile kutsuma ka sellisedEestlastes pidid meelepaha esile kutsuma ka sellised
teated peamiselt saksa ajalehtedes, et Vabadussõja ajalteated peamiselt saksa ajalehtedes, et Vabadussõja ajal
juhtisid eesti riiki ja sõjaväge sakslased ja et eestijuhtisid eesti riiki ja sõjaväge sakslased ja et eesti
kirjanduses valitsevad saksa soost baltlased, kelle arvelekirjanduses valitsevad saksa soost baltlased, kelle arvele
kirjutati ka rikkalik rahvaluule kogumine.kirjutati ka rikkalik rahvaluule kogumine.
 Taoliste kahetsusväärsete juhtumite vältimiseks oliTaoliste kahetsusväärsete juhtumite vältimiseks oli
ilmtingimata vaja, et Eesti avaliku elu tegelased oleksidilmtingimata vaja, et Eesti avaliku elu tegelased oleksid
kõik eestipäraste nimedega.kõik eestipäraste nimedega.

14. ““Igale eestlasele eesti nimi!”Igale eestlasele eesti nimi!”
 Nimede eestistamise propaganda muudetiNimede eestistamise propaganda muudeti
propagandatalituse juhtimisel tõeliselt laiaulatuslikuks:propagandatalituse juhtimisel tõeliselt laiaulatuslikuks:

Korraldati kõnekoosolekuidKorraldati kõnekoosolekuid

Saadeti kõnelejaid rahvakogunemisteleSaadeti kõnelejaid rahvakogunemistele

Peeti seltskondlikke kohtuid võõrapäraste nimede üle.Peeti seltskondlikke kohtuid võõrapäraste nimede üle.

Selgitustöö ajakirjanduses, kõned ringhäälingusSelgitustöö ajakirjanduses, kõned ringhäälingus

3. Mail 1936 leidis aset nn rünnakupäev, mil peeti üle3. Mail 1936 leidis aset nn rünnakupäev, mil peeti üle
Eesti rohkem kui 200 koosolekutEesti rohkem kui 200 koosolekut

J. Mägiste ja E. Elisto kogumik “Eesti nimi”J. Mägiste ja E. Elisto kogumik “Eesti nimi”
 Propagandatöö viidi läbi koolides, üliõpilaskonnas,Propagandatöö viidi läbi koolides, üliõpilaskonnas,
kaitseväes, kaitseliidus, riigi- jakaitseväes, kaitseliidus, riigi- ja
omavalitsusametkondades, noorte- jaomavalitsusametkondades, noorte- ja
naisorganisatsioonides, Isamaaliidus jne.naisorganisatsioonides, Isamaaliidus jne.

15. SurveavaldusSurveavaldus
 Kuigi eestistamine oli seaduse järgi täiesti vabatahtlik, oliKuigi eestistamine oli seaduse järgi täiesti vabatahtlik, oli
siiski märgata teatud survet inimestele.siiski märgata teatud survet inimestele.
 Pöörduti etteheitvate (ring)kirjadega nende ringkondade,Pöörduti etteheitvate (ring)kirjadega nende ringkondade,
eeskätt tuntud avaliku elu tegelaste ja kõrgemateeeskätt tuntud avaliku elu tegelaste ja kõrgemate
ametnike poole, kes polnud veel oma nimeametnike poole, kes polnud veel oma nime
eestipärasemaks muuta lasknud.eestipärasemaks muuta lasknud.
 Siseminister Richard Veermaa (endine Vreeman) ütlesSiseminister Richard Veermaa (endine Vreeman) ütles
oma läkituses omavalitsusjuhtidele juunikuus 1938.oma läkituses omavalitsusjuhtidele juunikuus 1938.
aastal, et võõrapärase perekonnanimega isikutaastal, et võõrapärase perekonnanimega isikut
koheldakse kui ajast mahajäänud, rahvuslikult loidukoheldakse kui ajast mahajäänud, rahvuslikult loidu
inimest.inimest.
 Võõrapärase nimega inimestele ennustati riigiametisVõõrapärase nimega inimestele ennustati riigiametis
töötamisel nimest tekkida võivaid komplikatsioone.töötamisel nimest tekkida võivaid komplikatsioone.

16. Kriitika ja ükskõiksusKriitika ja ükskõiksus
 Kritiseeriti aktsiooni iseloomu.Kritiseeriti aktsiooni iseloomu.
 Paljud kõrgema juhtkonna ja avaliku elu tegelased eiPaljud kõrgema juhtkonna ja avaliku elu tegelased ei
vaevunud või ei tahtnud tegevusega kaasa minna (Jaanvaevunud või ei tahtnud tegevusega kaasa minna (Jaan
Tõnisson).Tõnisson).
 Leige suhtumine avaldas mõju lihtrahvale.Leige suhtumine avaldas mõju lihtrahvale.
 Mõned pidasid isegi lihtsustatud asjaajamist tüütuks egaMõned pidasid isegi lihtsustatud asjaajamist tüütuks ega
vaevunud sellega tegelema.vaevunud sellega tegelema.

17. TulemusedTulemused
 Nimede eestistamist võib pidada propagandatalituseNimede eestistamist võib pidada propagandatalituse
aktsioonidest kõige suurejoonelisemaks jaaktsioonidest kõige suurejoonelisemaks ja
kordaläinumaks.kordaläinumaks.
 1939. aastal tehtud kokkuvõtete põhjal oli1939. aastal tehtud kokkuvõtete põhjal oli
perekonnanime muutnud umbes 195 000 ja eesnimeperekonnanime muutnud umbes 195 000 ja eesnime
veel ligikaudu 25 000 isikut. Samal ajal polnud veelveel ligikaudu 25 000 isikut. Samal ajal polnud veel
ligikaudu 130 000 inimest vaevunud või tahtnud omaligikaudu 130 000 inimest vaevunud või tahtnud oma
perekonnanime eestipäraseks muuta.perekonnanime eestipäraseks muuta.
 2/3 võõrapäraste nimede kandjatest olid2/3 võõrapäraste nimede kandjatest olid
eestistamiskampaaniaga kaasa läinud.eestistamiskampaaniaga kaasa läinud.

18. Täname kuulamast!Täname kuulamast!

19. Kasutatud kirjandusKasutatud kirjandus
 Piret Mõistlik “Isikunime õiguslik korraldus. NimeseadusePiret Mõistlik “Isikunime õiguslik korraldus. Nimeseaduse
kommentaarid”kommentaarid”
 Massikampaaniad 30ndate Eestis: Sõjaeelsete aastateMassikampaaniad 30ndate Eestis: Sõjaeelsete aastate
vähetuntud poolvähetuntud pool.. Hanno Talving, Kes-Kus 6/2005Hanno Talving, Kes-Kus 6/2005
 http://www.estonica.org/et/Perekonnanimede_eestistamihttp://www.estonica.org/et/Perekonnanimede_eestistami
se_kampaania_1930_aastatel/se_kampaania_1930_aastatel/
 http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/1208/5/vahttp://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/1208/5/va
an.pdfan.pdf (Laura Vaani magistritöö)(Laura Vaani magistritöö)
 http://www.hot.ee/seadustekogu/skxiii-1-13.htmlhttp://www.hot.ee/seadustekogu/skxiii-1-13.html