2. Nukleiinhapped jaotuvad :
DNA (desoksüribonukleiinhape) ja RNA
(ribonukleiinhape).
kõik nukleiinhapped koosnevad - nukleotiitidest.
nukleotiidid moodustavad pikki ahelaid.
RNA DNA
3. Iga nukleotiid koosneb kolmest komponendist :
viiesüsinikuline suhkur (pentoos).
DNAs - desoksüriboos ja RNAs - riboos.
lämmastikalus
fosfaatrühm
suhkur
fosfaatrühm
lämmastikalus
4. DNA ehitus
1) DNA esmane struktuur - nukleotiidijääkide hulk ja
järjestus DNA üksikahelas.
Üksikahelaline DNA esineb rakus sünteesiprotsessides ja
teatud viirustes.
2) DNA sekundaarstruktuur - DNA levinuim
esinemisvorm. (biheeliks ja kaksikspiraal)
3) DNA tertsiaalstruktuur - tekib DNA ja valkude
koosmõjul. DNA + valgud = nukleoproteiin
(kromosoomid).
6. Biheeliksi ehituslik eripära
Koosneb kahest ahelast (keerduvad ümber mõttelise
telje).
Ahelad seonduvad lämmastikaluste tasandil.
Omavahel seonduvad kindlad lämmastkalused
(A ja T)(G ja C) - komplementaarsed.
DNA naaberahelaid kaksikspiraalis hoiavad koos
vesiniksidemed. (A ja T) - 2 vesiniksidet (G ja C) - 3
vesiniksidet.
DNA sekundaarstruktuuris pole ahelad ühesugused.
8. Komplementaarsus
Teades ühe DNA ahela koostist võib
komplementaarsuse alusel sünteesida teise ahela.
-A-G-T-C-A-T-C-G-
-T-C-A-G-T-A-G-C-
Leia DNA teine ahel:
A A T C G G T T C
9. Pärilik info seisneb DNA
nukleotiidjärjestuses
Igas inimese rakus on 3 meetrit DNA-d, ehk 6
miljardit nukleotiidi! Selles on kirjas
inimese kõikide valkude ehitus.
DNA ei ole tervikuna, vaid on jaotatud
lõikudena kromosoomidesse. Inimesel on
46 kromosoomi.
Üks kromosoom koosnebki ühest DNA
molekulist, mis on pakitud paljudele
valgumolekulidele, nagu niit niidirullile.
10. DNA molekuli ülesanded organismis
Kromosoomide põhiline koostisosa
Päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekanne
tütarrakkudele (mis on tekkinud raku jagunemise käigus).
11.
12. RNA ehitus
RNA esmane struktuur - primaarstruktuur.
Nukleotiidijääkide hulk ja järjestus RNA molekulis.
-A-U-G-G-C-A-C-C-G-U-
Teisane struktuur. Molekul, milles üksikahelalised
lõigud vahelduvad kaksikahelaliste lõikudega. omavahel
paarduvad (A ja U)(G ja C)
U - uratsiil
-U-C-A-G-U-A-G-C-
-A-G-U-C-A-U-C-G
13. RNA 3 erivormi
mRNA - informatsiooni RNA
Info toimetamine DNAlt valgu sünteesi toimumiskohta.
tRNA - transport RNA
Aminohapete transport valkude sünteesi toimumiskohta.
rRNA - ribosoomi RNA
Kuulumine ribosoomi koostisesse, millel leiab aset
valgusüntees.
14. RNA tähtsus
RNA ülesanne on DNA informatsiooni kopeerimine ning
transportimine informatsiooni realiseerimiseks.
A-U T-A C-G G-C
Teada on üks lõik DNA-st, leia RNA ahel
A A T C G C T T A
15.
16. Ülesanne 1
• Leidke sobivad ioonid:
• Tagab rakkude erutuvuse
• Tagab keskkonna happelisuse
• Esineb kilpnäärme hormooni koostises
• Osaleb raku varustamisel energiaga
• Esineb luude koostises
• Esineb hemoglobiini koostises
• Esineb klorofülli koostises
17. Ülesanne 2
• Leidke igale näitele sobivaim pH väärtus
• pH 1......3 inimese veri
• pH 5.....6 inimese maomahl
• pH 6.....7 destilleeritud vesi
• pH 7 seebilahus
• pH 7.....8 happevihm
• pH 10...11 uriin
21. I Lihtlipiidid ehk neutraalrasvad
Vedelad rasvad
taimsed õlid
Tahked rasvad
loomsed rasvad
Vahad
taimsed ja loomsed
22. Tahked rasvad ehk loomsed rasvad
Loomadel on peamiselt küllastatud rasvhapped - tahked
rasvad (nt seapekk).
Süsiniku aatomite vahel üksiksidemed.
Talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiaallikana.
23. Vedelad rasvad ehk õlid
Taimedel on peamiselt küllastumata rasvhapped –
enamasti vedelas olekus (õlid).
Süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed.
Taimedes energiaallikaks ning seemnetes varuaineks.
Õli seemnetes – raps, kanep
Õli viljades – oliivid, pähklid
24.
25. Vahad
Tahked ja vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele.
Taimsed vahad on nt puuviljadel, okastel ning täidavad
kaitse funktsiooni;
Loomsed vahad on nt mesilasvaha (mesilaste kärjed);
vill on kaetud pehme loomse vahaga (lanoliin).
26. II Liitlipiidid ehk fosfolipiidid
Üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga.
Kuuluvad rakumembraani koostisesse.
Hüdrofiilne - pea
Hüdrofoobne - saba
29. III Tsüklilised lipiidid - steroidid
Peamiselt hormoonid, mis moodustuvad
sisesekretsiooninäärmetes.
Vees ei lahustu.
Esinevad loomakudedes.
Hormoonid
Vitamiinid
Kolesteriid
31. Kolesteriid
kolesterool + rasvhappe
Kuulub loomaraku membraani koostisesse.
Kolesteroolist sünteesitakse:
Hormoone Vitamiin D ühendeid
Sapi koostisosi
Liigne kolesterool võib soodustada ateroskleroosi
(veresoonte lupjumine) kuna ladestub veresoonte seintesse.
Võib põhjustada nt infarkti kuna häirub verevarustus ja
võivad tekkida trombid.
34. Eestlaste liiga varase surma peamine põhjus
on südame-veresoonkonna haigused!
ME SAAME NEID ÄRA HOIDA:
EI SUITSETA!
EI SÖÖ LIIGA PALJU!
EI SÖÖ LIIGA PALJU MUNE, RASVAST
LIHA, JUUSTU, VAHUKOORT, VAID
SELLE ASEMEL KA KALA!
EI JOO KANGET ALKOHOLI!
OLEME FÜÜSILISELT AKTIIVSED!
35. Toidulipiidid
Lipiidid peaksid andma kuni 30% kaloritest.
Liigtarbimine põhjustab rasvumist, millega võivad
kaasneda mitmed haigused nagu ateroskleroos, suhkrutõbi,
südamehaigused jt.
Asendamatute rasvhapete defitsiit
põhjustab dermatiite ja energiadefitsiiti.
Vajalikku oomega-3 rasvhapet saab nt kalast
37. Energeetiline funktsioon
Lipiidide koostises olevad rasvhapped on olulised energia
saamise seisukohast – lipiidid on kõige energiarikkamad
inimtoidu komponendid.
1g – 38,9 kJso 9,3 kcal
41. Ainevahetuslik funktsioon
Metaboolse vee teke - lipiidide
lõplikul lõhustumisel moodustuvad
vesi ja süsihappegaas.
Omane kõrbeloomadele nagu
kaamel või koile, kes üldse ei joo.
Toidulipiidid stimuleerivad sapi
eritumist.
42. Kaitse funktsioon
Nahaalune lipiidide kiht, kui ka siseorganite ümber
olevad lipiidid kaitsevad mehhaaniliste põrutuste eest.
Nahaalune lipiidide kiht kaitseb keha mahajahtumise
eest.
Veelindudel kaitseks märgumise eest.
Rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ained (mürgid).
Pruun rasvkude, kus toimub aktiivne rasvhapete
lõhustumine on oluline imikute soojusregulatsioonis, samuti
talveunest ärkavatel loomadel aga ka talisuplejatel.
53. Milliseid keemilisi elemente on rakkudes kõige
rohkem?
Hapnik, süsinik, vesinik.
Ka lämmastik, fosfor, väävel (kokku 98%).
Neid, mida ülivähe leidub, nim. mikro-
elementideks Cu, Zn, I, F jne.
Millised ained on rakkude koostises?
orgaanilisi ained - 18%
anorgaanilisi ained - 82% (peamiselt vesi)
54. ANORGAANILISED AINED
1. VESI
70 – 95% (98%)
Vett on nimetatud elu anorgaaniliseks
aluseks. Teadlased peavad teistel
taevakehadel elu leidumise eelduseks
vee olemasolu. Miks?
55. Vee tähtsus organismis:
On suure soojusmahtuvusega (hoiab
organismisisest püsivat temperatuuri);
Hoiab ära ülekuumenemise (loomad
higistavad, taimedel toimub
transpiratsioon õhulõhede kaudu);
Kindlustab organismide
ringeelundkondade töö (veri, lümf);
Kaitsefunktsioon – nt pisarad,
liigesed, sülg, loode areneb
vesikeskkonnas;
56. Vee tähtsus rakus:
On hea lahusti – vees lahustub rohkem aineid, kui
üheski teises lahustis.
hüdrofiilsed ained
lahustuvad vees nt glükoos ja keedusool
hüdrofoobsed ained
ei lahustu vees nt rasvad ja õlid
Osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides (lähteainena
nt fotosünteesil, lõpp-produktina).
6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + 6H2O + 6O2↑
57. Kindlustab rakkudes siserõhu ehk turgori.
Organismi veesisalduse ja rakkude siserõhu vähenemisel
taimed närtsivad, inimese nahale tekivad kortsud.
64. 3. Anioonid organismides
Karbonaatioonid: nende kujul kandub CO2
kehast välja.
Fosfaatioonid: DNA, RNA, ATP, ja fosfo-
lipiidide koostises.
Joodiioonid: kilpnäärmehormooni koostises
Kuidas inimene saab mineraalaineid?
68. Ülesanne 1
• Leidke sobivad ioonid:
• Tagab rakkude erutuvuse
• Tagab keskkonna happelisuse
• Esineb kilpnäärme hormooni koostises
• Osaleb raku varustamisel energiaga
• Esineb luude koostises
• Esineb hemoglobiini koostises
• Esineb klorofülli koostises
69. Ülesanne 3
• Leidke igale näitele sobivaim pH väärtus
• pH 1......3 inimese veri
• pH 5.....6 inimese maomahl
• pH 6.....7 destilleeritud vesi
• pH 7 seebilahus
• pH 7.....8 happevihm
• pH 10...11 uriin
71. Organismide koostisest on leitud 70-80 erinevat elementi.
Enamusi väga väheses hulgas ja nende ülesannet ei teata.
Elusorganismide talitlusteks hädavajalik miinimum on 27
keemilist elementi ehk bioelemendid.
Jagatakse 3 rühma :
• Makroelemendid - 98-99% organismi elementidest: C;
H; O; N; P; S
• Mesoelemendid – katioonid: Na; K; Mg; Ca ja
anioonid: Cl
• Mikroelemendid – Vaja väga väikestes kogustes: Fe,
As, Br, Sn, Si, Se, Cr, F, Ni, V, Mo, I, Co, Mn, Zn, Cu
72. Makroelemendid
Hapnik O
70 kg kohta umbes 43 kg – toiduga ja hingamisel
Peamiselt vee koostises, samuti biomolekulide koostises,
kindlustab toitainete lõhustumise ja hingamise.
Süsinik C
70 kg kohta umbes 16 kg – toiduga.
Kuulub biomolekulide koostisesse, moodustab keemilisi
sidemeid, CO2
on fotosünteesi lähteaine, hingamise ja
käärimise lõpp-produkt.
73. Makroelemendid
Vesinik H
70 kg kohta umbes 7 kg - joogiveega
Biomolekulide koostises, vee kooseisus, vajalik
vesiniksidemete moodustamisel.
Lämmastik N
70 kg kohta umbes 1,8 kg
Aminohapete ja nukleiinhapete koostises.
74. Makroelemendid
Fosfor P
70 kg kohta umbes 780 g
Rakumembraani ehituses, nukleiinhapete koostises,
energiarikaste ühendite nt. ATP koostises.
Väävel S
70 kg kohta umbes 140 g
Leidub osades aminohapetes ja vitamiinides.
77. Mesoelemendid
Naatrium Na
70 kg kohta umbes 100 g
Kaalium K
70 kg kohta umbes 140 g
Kaalium peamiselt rakusisene ja naatrium rakuväline
element. Osalevad närviimpulsi moodustumises, veebilansi
hoidmises, veres, raku tsütoplasmas, transpordiprotsessid
raku tasandil.
80. Mesoelemendid
Kaltsium Ca
70 kg kohta umbes 1 kg
Luu- ja kõhrkoe koostises, vere hüübimine, lihastes
(krampide vältimiseks.
Magneesium Mg
70 kg kohta umbes 19 g
Klorofülli, luude, rakukesta koostises, närvisüsteemi
talitluseks.
83. Mesoelemendid
Kloor Cl
70 kg kohta umbes 95 g
Närviimpulsside teke ja levik, mao soolhappe sünteesiks.
Kloori leidub:
84. Mikroelemendid
Raud Fe
Seob O2
hemoglobiini koostises
Jood I
Vajalik kilpnäärme hormoonide nt
türoksiini sünteesiks. Joodi puudusel
kujuneb välja kilpnäärme haigus –
struuma.
Väikelaste kasv ja vaimne areng,
juuste, küünte ja naha seisund.
88. ORGAANILISED AINED RAKKUDES
Mis iseloomustab orgaanilist ainet?
• Sisaldavad alati süsinikku (C)
• Tekivad organismides
• Sisaldavad rakkudele kättesaadavat energiat.
Süsivesikud, lipiidid, valgud, nukleiinhapped.
(Bioaktiivsed ained on ensüümid, vitamiinid,
hormoonid, antibiootikumid, mürgid.)
92. Süsivesikud on energiarikkad ained
Loomad kasutavad toidus olevaid süsivesikuid nagu
suhkur ja tärklis, energiaallikana.
Taimed valmistavad oma elutegevuseks vajalikke
süsivesikuid ise.
93. Süsivesikud on looduses
enamlevinud orgaanilised ühendid:
taimedes 75 - 90%
loomades 2%
seentes 3%
mikroorganismides 12 - 28%
Nad kuuluvad rakkude, kudede ning mõningate
hormoonide koostisesse.
94. I MONOSAHHARIIDID ehk LIHTSUHKRUD
Väga aktiivsed ja reaktsioonivõimelised
Pentoosid:
Riboos
Desoksüriboos
Heksoosid:
Glükoos
Fruktoos
96. Glükoos ehk viinamarjasuhkur
Monosahhariid, mille molekulis on 6 süsiniku aatomit.
C6H12O6
Tähtis energiallikas.
Taimedes moodustub glükoos
fotosünteesi käigus ja tihti
talletatakse see tärklisena.
Loomad saavad glükoosi
toiduga nt tärklise lõhustamisel
seedeelundkonnas.
99. Maltoos ehk linnasesuhkur
Koosneb kahest glükoosijäägist.
Moodustub taimedes ja tärklise
lõhustumisel loomades.
Idanevad seemned sisaldavad suurel
hulgal maltoosi.
Õlle ja viski valmistamisel kasutatakse
maltoosi sisaldavaid linnaseid
(idandatud teravili nt odra seemned).
100. Laktoos
Koosneb glükoosi ja galaktoosi
molekulist.
Piimas esinev suhkur, mis on
imetajatel toiduks nende
järglastele.
101. Sahharoos
Koosneb ühest glükoosi ja ühest fruktoosi jäägist.
Esineb taimemahlades. Nt suhkur, mis on saadud
suhkruroo või suhkrupeedi mahlade aurustamise ja
lisandite eemaldamise teel.
102. III POLÜSAHHARIIDID ehk LIITSUHKRUD
Monosahhariidide jäägid on seotud
glükoosisidemetega pikkadeks ahelateks.
Tärklis
Tselluloos
Kitiin
Glükogeen
108. Energeetiline tähtsus:
Süsivesikud on organismi esmaseks energiaallikaks.
Ligikaudu 60% energiast saadakse süsivesikute
lõhustumisel.
1g süsivesikute oksüdatsioonil vabaneb 17,6 kJ energiat
so umbes 4 kcal.
Normaalne veresuhkur on tühja kõhuga kuni 5,5 mmol/l.
110. Kaitse:
Taimedes rakutsütoplasma suhkrustumine – kaitseb
külmumise eest
Ligimeelitav:
Õistaimede nektar - putukate ligimeelitamiseks
Bioregulatoorne:
Süsivesikud ja valgud kuuluvad hormoonide koostisesse
Biosünteetiline:
Lähteaineteks teiste ühendite sünteesil (nukleiinhapped)
112. Valgud ehk proteiinid – polüpeptiidid, mis koosnevad
aminohappejääkidest
Valkude koostises on 20
erinevat aminohapet.
Valkude süntees toimub
ribosoomides.
Aminohapped koosnevad
aminorühmast ja karboksüülrühmast.
113. Valgud ehk proteiinid on polümeerid, mille
koostisosadeks on aminohapped
Aminohapped
114. Erinevaid aminohappeid on 20
• Miks saab olla nii palju erinevaid valke?
• Sest aminohapped on erinevas järjestuses ja
neid on ka erinev arv valgumolekulis.
• Mis määrab valgu ülesande (töö)?
• Aminohappeline järjestus määrab valgu
ülesande.
• Mis määrab aminohappelise järjestuse?
• DNA
122. Valkude struktuurid
Esimest järku struktuuri
hoiavad peptiidsidemed.
Teist järku struktuur on
keerdumine (nõrgad sidemed).
Kolmandat järku struktuur
on gloobul (nõrgad sidemed).
Kui ühinevad mitu polüpeptiidi, siis on
neljandat järku struktuur.
123. Denaturatsioon e.valgustruktuuri muutus
Hävitatakse valgu kõrgemat järku struktuur.
Juuste lokkimine, muna vahustamine või praadimine.
Palavik denaturiseerib inimese kehas haigustekitajaid
valke.
Mehaanilisel teel
Kõrge temperatuuriga
Keemilisel teel
Kiirguse toimel
