Kaur Lass ettekanne „Transport kui riigi ruumilise arengu edu eeldus” Maanteeameti Aastakonverentsil Vihula konverentsikeskuses 13. aprillil 2012. Ettekandes fookuseks on anda ülevaade üleriigilisest planeeringust Eesti 2030+ ja maanteede teemaplaneeringust maakonnaplaneeringu tasandil Maanteeameti spetsialistidele.

1. TRANSPORT KUI RIIGI
RUUMILISE ARENGU EELDUS
Vihula konverentsikeskus 13.04.2012
Maanteeameti Aastakonverents
Kaur Lass
OÜ Head juhatuse liige
Planeerimisekspert ja juhtimiskonsultant
Arhitekt, MA

2. © Kaur Lass, OÜ Head 2011
Muudatused ruumis või infrastruktuuri arengu suunamisel on reeglina
aega nõudvad.
Põhimaantee või raudtee planeerimine ja projekteerimine võtab võtab aastaid.
Ehitamine sageli aastakümneid. Samas asustuse suunamise tulemusteni jõuab
sageli hoopis inimpõlvkonnaga. Kahjulike keskkonna mõjude leevendamine võib
aga võtta aastakümneid või olla teostamatu... Seega enne kui midagi teha tuleb
teada: MIKS?
Meil Eestis on aga seni puudu riigi visioon. Visiooni vajadus on asjatundjatele
ilmselge ja nii tegeletigi 2010-2011 korraga kahe visiooni loomisega:
- Üleriigilise planeeringu aluseks olev ruumilise arengu visioon;
- Kasvuvisioon 2018.
See võimaldas saada ülevaate sellest, mida ootasid kodanikud, ettevõtjad,
spetsialistid ja ametnikud ruumilise arengu suunamise ja majandusvaldkonnas.

3. © Siseministeerium 2011
EESTI PLANEERIMISSÜSTEEM
RUUMILINE STRATEEGIA
ÜLERIIGILINE PLANEERING
MAAKONNAPLANEERING
ÜLDPLANEERING
DETAILPLANEERING
MAAKASUTUS- JA EHITUSTINGIMUSED

4. © OÜ Head ja Siseministeerium 2012
ÜLERIIGILISE PLANEERINGU KOHUSTUS TULENEB
PLANEERIMISSEADUSEST:
§ 6. Üleriigiline planeering
(1) Üleriigiline planeering koostatakse kogu riigi territooriumi kohta.
(2) Üleriigilise planeeringu ülesanded on:
1) säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste
määratlemine;
2) riigi regionaalse arengu kujundamise ruumiliste aluste loomine;
3) asustuse arengu suunamine;
4) üleriigilise transpordivõrgustiku kujundamise ning tehniliste infrastruktuuride
arengu suunamine;
5) eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagava ning asustuse ja
majandustegevuse mõjusid tasakaalustava looduslikest ja poollooduslikest kooslustest
koosneva süsteemi (roheline võrgustik ) aluste kujundamine;
6) maakonnaplaneeringutele ülesannete seadmine.
(3) Üleriigilise planeeringu koostamisel võetakse arvesse keskkonnamõju strateegilise
hindamise ning hädaolukorra riskianalüüsi tulemusi.
Üleriigilise planeeringu koostamise eest vastutas Siseministeeriumi planeeringute
osakond. Järgnevalt on kasutatud osaliselt nende koostatud materjale.

5. © OÜ Head ja Siseministeerium 2012
ÜLERIIGILINE PLANEERING EESTI 2030+
• Algatati Vabariigi Valitsus 04.02.2010. a korraldusega nr 32.
• Läbiviijaks oli Siseministeerium, projektijuhiks oli Kaur Lass, OÜ Head.
• Regionaalminister algatas 16.02.2010. a käskkirjaga nr 23 üleriigilise
planeeringu „Eesti 2030+“ keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH).
• KSH eksperdiks oli Tõnu Oja, KSH menetluse korraldas Siseministeerium.

6. © OÜ Head ja Siseministeerium 2012
ÜLERIIGILINE PLANEERING EESTI 2030+
• Koostati ruumilise arengu visioon ja uuriti, millised olid olulisemad ruumi
arengut mõjutada võivad rahvusvahelised trendid (2010 keskel):
– Visiooni väljatöötamisel osalesid ekspertide töörühm; ministeeriumide
töörühm; maavalitsuste töörühm, visiooni täiendati avaliku arvamuse
alusel (ankeedid);
– KUMU visioonikonverents riigi ruumilisest arengust aastateni 2030+
(osales ca 170 inimest).
• Koostati meedia- ja kaasamisplaan, kokku on kaasatud läbi arutelude ja
tutvustuste üle 1200 inimese. Lisaks on avaldatud ohtralt infot ajakirjanduses,
vt ilmunud artiklid – http://eesti2030.wordpress.com/meedia/.

7. © OÜ Head ja Siseministeerium 2012
ÜLERIIGILISE PLANEERINGU ALUSEKS OLEV RUUMILISE ARENGU
VISIOON:
Eesti eesmärk on olla 2030 aastatel sidusa ja kasutajasõbraliku ruumilise
struktuuriga, mitmekesise elukeskkonna ning välismaailmaga hästi
ühendatud riik. Meie hajalinnastunud ruumi inimsõbralikkuse ja
majandusliku konkurentsivõime tagavad eeskätt looduslähedane
keskkond ning hästi sidustatud asulate võrgustik.

8. © OÜ Head ja Siseministeerium 2012
Hajalinnastunud ruum seob tervikuks kompaktsed linnad, neid
ümbritsevad eeslinnad ja traditsioonilised külad. See kujuneb läbi
olemasoleva hajusa asutuse ja kompaktse linnaruumi väärtustamise ning
koduselt armsaks muutmise. Hajalinnastunud ruumis on kombineeritud
linnaruumis pakutavate teenuste kättesaadavus, linlik eluviis, maal
elamise eelised ja seda toetab võrgustunud ühiskonna- ja ruumikorraldus.

9. © OÜ Head ja Siseministeerium 2012
• Visiooni väljatöötamisele järgnes selle tutvustamine piirkondades avalike
aruteludena. Kodanikud kaasati põhiteeside väljatöötamisele rühmatööna
Raplas (Harju-, Järva-, Raplamaa), Kohtla-Järvel (Ida- ja Lääne Virumaa),
Haapsalus (Lääne-, Saare- ja Hiiumaa), Pärnus (Pärnu- ja Viljandimaa) ja
Tartus (Jõgeva-, Tartu-, Võru-, Põlva- ja Valgamaa) 25.10 kuni 8.11.2010;
• Töö planeeringu sisu väljatöötamiseks toimus 2010-2011, selleks olid ellu
kutsutus ekspertrühm, asustuse, energeetika ja transpordi teemarühmad, ning
merealade töörühm;

10. © OÜ Head ja Siseministeerium 2012
• Rahvusvaheline koostöö hõlmas planeeringu põhiteeside tutvustamist
Soome Keskkonnaministeeriumis (14.04.2011) ning Läti Keskkonnakaitse-
ja Regionaalarenguministeeriumis (26.05.2011);
• Tagasiside ja arvamuste saamiseks tutvustati planeeringut ka otse
mitmetele ühendustele ja ettevõtetele (Eesti Geograafia Selts, Eesti
Raudtee; Eesti Taastuvenergia Koda; Eesti Logistikaklaster jt);
• Planeeringu sisu parima lahenduse leidmiseks toimusid mitmed ühised
arutelud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga, kus fookuseks
kujunes transporditeemades kokkuleppimine;

11. © OÜ Head ja Siseministeerium 2012
• Viidi läbi planeeringu põhiteeside tutvustamine Siseministeeriumi poolt
riigikogu fraktsioonidele (Reformierakonna, Keskerakonna, Eesti
Sotsiaaldemokraatliku erakonna ja IRL fraktsioonid, 2011);
• Planeeringu lahenduse väljatöötamine (2011);
• KSH aruande avalikustamine ja avalik arutelu (21.11.2011);
• Planeeringu avalikud tutvustused Rakveres (Ida- ja Lääne-Virumaa),
Haapsalus (Lääne-, Hiiu- ja Saaremaa), Võrus (Võru-, Põlva ja Valgamaa),
Tartus (Viljandi-, Tartu- ja Jõgevamaa) ning Tallinnas (Harju-, Rapla-, Pärnu-
ja Järvamaa) – arutelud toimusid 23.11 kuni 09.12.2011

12. © OÜ Head ja Siseministeerium 2012
ÜLERIIGILINE PLANEERING EESTI 2030+
• Hetkel toimub planeeringu kooskõlastuste kokkuvõtmine ja ettevalmistustöö
planeeringu Vabariigi Valitsusele kehtestamiseks esitamiseks;
• Edasi on kavas uute maakonnaplaneeringute alustamine (2013) ja
teemaplaneeringu algatamine Rail Baltic raudteerassi kavandamiseks;
• Planeeringu elluviimise tagamiseks on vajalik tegevuskava perioodiline
ülevaatamine ja planeeringu elluviimise seire.

13. © OÜ Head ja Siseministeerium 2012
Meediakajastuse ülevaade ja planeeringu materjalid on leitaval kodulehel:
http://www.eesti2030.ee

14. © OÜ Head ja Siseministeerium 2012
ÜLERIIGILISE PLANEERINGU EESTI 2030+ ARENGUEESMÄRGID
Tagada elamisvõimalused Eesti igas paigas, kogu riigi territooriumil.
Selleks on vajalik tagada:
• Kvaliteetne elukeskkond nii maal kui linnas:
– Puhas looduskeskkond ja kestlik areng: Kaitse vs kestlik kasutamine;
Avatus merele ja avatud rannikualad; Kestlik transport ja energeetika.
– Laiemad valikuvõimalused: Töökohtade ja teenuste säilitamine;
Liikumisvõimaluste loomine.
• Head ja mugavad liikumisvõimalused:
– Siseriiklikud – toimepiirkondade keskne kestlik ühistranspordisüsteem.
– Eesti sidumine välismaailmaga – transport kui riigi konkurentsivõime üks
eeldus.
• Varustatus elutähtsate võrkudega:
– Kestlik ja usaldusväärne energiasüsteem.
– Korras tehnilised taristud.

15. © OÜ Head ja Siseministeerium 2012
Asustuse valdkonna peamised eesmärgid:
• Olemasolevale asustusstruktuurile toetuva mitmekesise ja valikuvõimalusi
pakkuva elu- ja majanduskeskkonna kujundamine.
• Töökohtade, haridusasutuste ja mitmesuguste teenuste kättesaadavuse
tagamine läbi toimepiirkondade sisemise ja omavahelise sidustamise.

16. © OÜ Head ja Siseministeerium 2012

17. © OÜ Head ja Siseministeerium 2012
Toimepiirkondadepõhise transpordikorralduse tagamine:
• Eesti hajalinnastunud ruumi toimimises on transpordil esmatähtis roll.
Vajalik on tagada kiired, soodsad, kvaliteetsed, kasutajale mugavad ja
ohutud ühendused toimepiirkondade sees ja erinevate keskuste vahel Eesti
asustussüsteemis. Keskse tähtsusega on just inimeste igapäevaste
liikumisvajaduste rahuldamine.
• Lähtuvalt keskuste suurusest ja geograafilisest asendist tuleb
transpordiühendused kavandada erinevate rõhuasetustega, arvestades
transpordiliikide spetsiifikat ja toimimise efektiivsust – linnalähialadel ja
hajaasustuses tuleb rakendada erinevaid meetmeid.

18. © OÜ Head ja Siseministeerium 2012
Teenuste ja töökohtade kättesaadavus toimepiirkondades aitab kaasa:
• Inimeste igapäevaste põhivajaduste rahuldamisele: tagatakse töö- ja
elukohtade, teenuste, hariduse, vaba aja teenuste kättesaadavus
arvestades ennekõike tööl käiva inimese vajadusi.
• Keskuste tugevdamisele – avardades muu hulgas tööl käimise ja
spetsialiseerumise võimalusi ning võimaldades tõsta seal teenuste
kvaliteeti (lihtsam juurdepääs, enam teenuse tarbijaid).
• Tööjõuareaalide omavaheline sidumisele (Eestis on olemas ettevõtete
poolne oskustööjõu puudus kui ka ka üldine tööpuudus, parem sidusus
loob siin uusi võimalusi).

19. © OÜ Head ja Siseministeerium 2012
Mitmekesise ja valikuvõimalusi pakkuva elukeskkonna kujundamine:
• Säilitada olemasolev asustusstruktuur;
• Head elutingimused;
• Asulatevahelised horisontaalsed sidemed;
• Ruumiliste barjääride vähendamine;
• Parem liikuvus soodustab võrgustumist;
• Tallinn kui rahvusvaheliselt atraktiivne keskus Läänemereregioonis;
• Keskuste spetsialiseerumine ja tihedam koostöö piirkondliku potentsiaal
ärakasutamiseks;
• Veekogude ja roheliste võrkude kasutus ja ligipääs;
• Maapiirkondade teisenev hõive ja linnastuv eluviis;
• Haja-asustuses, väikesaartel ja ääremaadel asustuse säilitamine.

20. © Siseministeerium ja Tartu Ülikool 2010
Regionaalse pendelrände uuring (TÜ 2010)

21. © OÜ Head ja Siseministeerium 2012

22. © OÜ Head ja Siseministeerium 2011
Visiooni baasil sõnastud põhiteesid transpordi valdkonnale:
1) Arengu fookus on aeg-ruumilise vahemaa vähendamine.
Parima tulemuse selleks annab raudtee liikumiskiiruste tõstmine:
• Rail Baltic planeerimine ja välja arendamine kiirusele 240 km/h
• Tallinn-Tartu-Koidula ja Tartu-Valga-(Riia) suund kuni 160 km/h.
• Tallinn-Narva- (Peterburgi) suund kuni 160 km/h + elektrirongi liikumise
võimalus.
• Tallinn-Pärnu suund kuni 120 km/h (Rail Baltic valmimisel liigub kiire
liikumine sellele, olemasolevat trassi on osaliselt kasutav Rail Baltic jaoks).
• Peamistes linnades vajalik muu ühistranspordisüsteemi sidumine
raudteega (selles on võtmeprojektiks Tallinnas Ülemiste ühistranspordi
terminali välja arendamine, sidumine lennujaama ja sadamaga, teistes
linnades raudteejaama ühendamine bussiliiklusega).

23. © Siseministeerium ja AS Regio 2011
Regio AS koostas 2010 aasta lõpus töö “Ülevaade potentsiaalsete
reisirongiliikluse kasutajate hulgast ja tagamaast”

24. © OÜ Head ja Siseministeerium 2011
Visiooni baasil sõnastud põhiteesid transpordi valdkonnale:
2) ühistranspordi eelistamine autotranspordile. Selleks on vajalik:
• Läbi viia esmajärjekorras erinevate ühistranspordiliikide sõidugraafikute
ühildamine ja kasutajamugavuse tõstmine (nt kogu Eestis üks pilet);
• korraldada reisijate vedu arvestades toimepiirkondi (tööjõuareaale), sh tagada
reisijate ettevedu rongiliinidele;
• Kiire ja mugav raudteeühendus Tallinna lennujaamaga. Nii saavutame
suurema reisijate arvu, tagades võimaluse omada rahvusvahelisi lennuühendusi
võimalikult paljudesse sihtkohtadesse ja jõuda lennujaamast kiiresti
regioonikeskustesse.

25. © OÜ Head ja Siseministeerium 2011
Visiooni baasil sõnastud põhiteesid transpordi valdkonnale:
3) Eesmärgiks on ohutu transpordi tagamine. Selleks on vajalik:
• Kaubavedude osas suurenda raudteede- ja meretranspordi osakaalu,
parandades raudteede ühendusi sadamatega ja rekonstrueerides Tallinn-Tartu
liini vähemalt osaliselt kahe rööpapaariga raudteeks.
• Hoida olemasolevat maanteedevõrku ja tõsta seal liiklusohutust (NB!
hajaasustuses liikumiseks on kõige olulisemad just kõrval ja tugimaanteed)
• Kergliikluse (sh jalg ja jalgrattateed, kõnniteed, matakarajad, kergliiklusteed)
arendamisel on esmaseks eesmärgiks sidusa võrgustiku moodustamine.
Peamised ühendatavad sihtkohad on elu- ja töökoht, koolid ja avalikult
kasutatavad puhkealad (sh rohevõrgustik).
• Veeteede osas on oluline säilitada regionaalse tähtsusega
reisiparvlaevaühendused ja tagada väikesadamate arendamine võrgustikuna.

26. © OÜ Head ja Siseministeerium 2011
Visiooni baasil sõnastud põhiteesid transpordi valdkonnale:
4) Transpordi osas valikute tegemisel ja prioriteetide seadmisel tuleb
lähtuda tööjõuareaalidest, muutes süsteemis keskseks
esmatasandikeskused, maakonnakeskused, regioonikeskused kui tööjõu ja
koolis õppijate igapäevase pendelrände sihtkohad. Ühistransport ei ole ainult
sotsiaalabi süsteem (liikumisvahend neile kellel pole autot), vaid peab olema
eelistatud normaalne liikumise vahend (ka nende poolt, kellel on auto).
5) Ühistransporti korraldades tuleb arvestada, et hajali elamine on luksus.
Hajaasustust teenindab nutikas ühistransport ja seal kasutatakse
ennekõike individuaaltransporti.

27. © OÜ Head ja Siseministeerium 2012
Transpordi valdkonna peamised eesmärgid:
• Teenuste, haridusasutuste ja töökohtade kättesaadavus on tagatud läbi
toimepiirkondade sisemise ja omavahelise sidustamise kestlike
transpordiliikide abil.
• Kiired, piisava sagedusega ja kasutajale mugavad ühendused
välismaailmaga.
• Tasakaalustatud erinevate transpordiliikide kasutus, mis arvestab
piirkondlike eripäradega.

28. © OÜ Head ja Siseministeerium 2012

29. © OÜ Head ja Siseministeerium 2011
Energeetika valdkonna peamised eesmärgid:
• Elektri tootmisvõimsuste arendamisel tuleb keskenduda Eesti varustamisele
energiaga. Uued energiatootmis-võimsused tuleb paigutada ruumis
ratsionaalselt ja kestlikult.
• Eesti energiavarustuse võimalusi tuleb avardada läbi välisühenduste loomise
Läänemereregiooni energiavõrkudega.
• Tuleb vältida soovimatut mõju ilmastule, saavutada taastuvenergia suur
osakaal energiavarustuses ja tagada energiasäästlike meetmete rakendamine
ning energiatootmise keskkonnamõju vähendamine.

30. © OÜ Head ja Siseministeerium 2011
Suurem taastuvenergia osakaal ja energiasäästlikud lahendused
avaldavad mõju ka transpordi valdkonnale.
Energiasääst hõlmab muu hulgas järgmist:
• Planeerimist (planeerimisel ühistranspordiga senisest enam arvestamine,
olemasolevat taristut ja asustust arvestav planeerimine, kasutusest välja
langenud alade taaskasutamine jms).
• Energiatõhususega arvestamist (sh ühistranspordi ja autokasutuse
vähendamine ennekõike linnades ja linnaregioonides).
• Ühistranspordi eelistamist (see eeldab paremat toimimist, mida on võimalik
tagada korralduslike meetmetega liinivõrgu kujundamisel ja liiklusgraafikute
ühildamisel; uute liinivõrgu ülesehituse lahenduste sisseviimist (nt
nõudluspõhine ühistransport hajaasustuses) ning piletisüsteemi
kasutajasõbralikuks muutmist).
• Kergliikluse eelistamist (sh jalg ja jalgrattateed, kõnniteed, matakarajad)

31. © OÜ Head ja Siseministeerium 2011
Üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ elluviimine toimub läbi:
• Tegevuskava elluviimise (sh selle perioodiline ülevaatamine);
• Riiklike arengukavade (sh transpordi arengukava uuendamine) – olulised
arengud on võimalik saavutada harukondlike poliitikate koordineerimise ja
suunamise kaudu;
• Regionaalarengu strateegia (selle koostajatega oli tihe koostöö);
• Ülesanded maakonnaplaneeringutele (sh teedevõrk, raudteejaamade ja
teede sidustamine jne).
• Suuniste andmise maakonna ja kohaliku omavalitsuse koostatavate
planeeringute koostamiseks (sh energiatõhusus, planeerimisel riigi huvidega
senisest suurem arvestamine jms);
• Maakonnaplaneeringute, kusjuures teatud juhtudel peab olema nende
algatajaks Vabariigi Valitsus (riigi kui terviku seisukohalt olulised teemad või
objektid a la Rail Baltic).

32. © OÜ Head 2010
Eesti eesmärk on olla 2030 aastatel sidusa ja
kasutajasõbraliku ruumilise struktuuriga, mitmekesise
elukeskkonna ning välismaailmaga hästi ühendatud riik.

33. © Kaur Lass, OÜ Head 2011
MILLE ALUSEKS ON MILLINE PLANEERING?
• Üleriigiline planeering ja maakonnaplaneering on üldiselt suunava
olemusega v.a maakonnaplaneering joonobjekti puhul, kus see on
joonobjekti ehk antud juhul maantee või raudtee projekteerimise
aluseks.
• Üldplaneering on siduv projekteerimiseks hajaasustuses ja
detailplaneeringute koostamiseks detailplaneeringu kohustusega alal.
Maakonnateemaplaneeringuga sätestatud viiakse edaspidi sisse
üldplaneeringutesse. Sellega tuleb omanikel arvestada edasisel
projekteerimisel ja detailplaneeringute koostamisel.
• Tiheasustusaladel või üldplaneeringus määratud juhtudel võib olla nõutud
detailplaneering (siis ei väljastata projekteerimistingimusi, projekt koostatakse
detailplaneeringu alusel).
• Tee ehitamisele eelneb projekteerimine. Planeering projekti koostamise aega
ei määra.

34. © Kaur Lass, OÜ Head 2010
PLANEERIMISE ÜLDPÕHIMÕTTED
Ehitustegevuse ja maakasutamise tingimused jagunevad:
1. Seadustest tulenevad tingimused.
2. Planeeringuga määratavad tingimused:
a) Seaduses sätestatud tingimused, mille ulatus või muud parameetrid
määratakse planeeringuga (näiteks looduskaitse seaduses toodud
ehituskeeluvööndi vähendamine või suurendamine);
b) Planeeringuga määratavad tingimused (näiteks, arhitektuursed eritingimused
ja ehitusreeglid, elamu kaugus maanteest, nõuded müratõkete asukohale,
detailplaneeringu kohustusega alade ja juhtude määramine jne).
c) Keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusel kokkulepitud
keskkonnatingimused ja leevendavad meetmed (sh teede ja raudteede mõju
leevendavad meetmed vms).

35. © OÜ Head, skeem: AS Teede Tehnokeskus 2011
PLANEERINGUGA MÄÄRATAVAD TINGIMUSED
Planeeringuga määratavad tingimused peavad olema seadusega kooskõlas,
kuid nende seadmiseks võib teha ettepanekuid igaüks.
KSH aruandest tulenevad keskkonnatingimused ja leevendavad meetmed
seatakse planeerija, maavalitsuse/kohalike omavalitsuste ja KSH eksperdi
koostöös. Nende eesmärk on tõenäoliselt tekkida võiva mõju vähendamine või
leevendamine. Samas võib tingimusi maanteede kavandamisel ka Maateeamet
ise välja pakkuda (teil on kogemusi, mida teistel osapooltel ei ole).

36. © Kaur Lass, OÜ Head 2011
PLANEERINGUGA MÄÄRATAVAD TINGIMUSED
Maakasutust ja ehitamist tuleb planeeringus vastavalt seaduses sellele
planeeringu liigile seatud eesmärkidele reguleerida niipalju, kui on vaja
selleks, et isik (eraisik, huvigrupp) ei saaks oma huvisid realiseerides
muuta omavalitsusele olulis(t)e arengustrateegilis(t)e otsuse realiseerimist
pöördumatult võimatuks või ülemääraselt kalliks.

37. © OÜ Head, plaanid: AS Entec Eesti ja AS Teede Tehnokeskus 2011
PLANEERING ON VÕIMALUS!
Mida täpsemalt riik väljendab oma soove, seda parem on ka kohalikel
omavalitsustel ja maaomanikel oma plaane teha. Joonobjekte käsitlevad
maanteede teemaplaneeringud on toonud palju selgust kuidas riigi huvides
vajalike tee maa-alasid reserveerida.
Tahkuranna ÜP algversioon Via Baltica teemaplaneering Tahkuranna ÜP pärast

38. © Kaur Lass, OÜ Head 2012
PLANEERIMISE LÕPPTULEMUS
Planeeringu eesmärk on võimaldada
sihipärast arengut.
Üleriigilise planeeringu ja
maakonnaplaneeringu kasulikkus seisnev
valdkondade üleses lähenemises.
NB! Planeeringut ei koostata planeeringu
koostamise pärast. Teed ei planeerita ja rajata
tee pärast!
Enne millegi kavandamist on vaja omada
visiooni, mida ja miks muuta. Planeerimine on
protsess, mille käigus mida ja miks küsimusi
saab edukalt vastata.

39. © Kaur Lass, OÜ Head 2012
KOKKUVÕTTEKS, PLANEERIMISE EESMÄRK ON
TEHA OLEVIKUS TEADLIKKE (TULEVIKKU SUUNATUD)
VALIKUID/OTSUSEID.
Minevik Tulevik
Planeeritud sündmus
Ehitus- ja keskkonnatingimused,
leevendavad meetmed
Olevik
Skeem: Kaur Lass ja Ingvar Villido 2006

40. © Kaur Lass, OÜ Head 2012
"The future depends on what we do in the present"
Mahatma Gandhi
Ajalugu ei saa me muuta, küll aga saame praegu
luua eeldusi paremaks tulevikuks!

41. Kaur Lass
telefon: 50 83 906
skype: headandlead
info@headandlead.com
www.headandlead.com

42. OÜ Head missioon on suunata meie
kliente teadlikule ja ratsionaalsele
tegutsemisele, et aidata neil saavutada
kiireimal viisil oma eesmärki.