1. Eesti kool –
õpi- või riskiühiskonna kool I
Ene-Silvia Sarv
Tallinna Ülikool
2008
2. Põhiküsimus
Põhiküsimus 1
kas riskiühiskond või jätkusuutlik
õpiühiskond
Põhiküsimus 2
kas riski- või õpiühiskonda toetav-tootev
kool ja õpetaja
Ene-Silvia Sarv, 2008
3. Käsitlus
Riskiühiskonnast
Jätkusuutlik versus riskiühiskond
Kool - olulisim inimvara kujundaja
Õppiv organisatsioon –
õpetaja ja kool aastatuhande vahetusel
Ene-Silvia Sarv, 2008
5. Riskiühiskond I
Ulrich Beck : riskiühiskond - süsteemi
läbikukkumine, ebaõnnestumine -
postmodernse ühiskonna tunnus
Tundmatud, teadvustamata riskid on peidus,
sissekirjutatud kõrgelt-ratsionaliseeritud ja
hästiartikuleeritud süsteemis (Beck, 1992)
Riskide 2 tüüpi:
ühed tulenevad süsteemist enesest
teised tulenevad nt administraatoritest jt
süsteemis osalejatest.
(nt Tšernobõli, Korea sildade jt katastroofid)
Ene-Silvia Sarv, 2008
6. Riskiühiskond II
Riskide taust
Kõrgeltarenenud, stabiliseerunud ühiskonnaga
riigid:
inimfaktor, enamasti inimlik eksitus kui süsteemi
programmeeritud viga (riskid nagu nt õnnetused
tuumajaamades, rongiõnnetused jne)
Kiire, hüperkasvuga aga tegelikult mahajäänud
ühiskonnaga riigid:
süsteemi osiste vähene kooskõla, korruptiivsus, lähima
kasu eelistamine kulukamatele alternatiividele (nt
turvalisusele)
Ene-Silvia Sarv, 2008
7. Näide - Lõuna-Korea
õnnetusjuhtumite ühistunnused
inimeste ebateadlikkus, tundetus võetavate
riskide suhtes - kohese riskantse tulu eelistamine
ohutusele-turvalisusele kui kulukale alternatiivile
st odavuse akumuleerumine ühiskonna tasandil –
pankrotistumine
koordinatsioon institutsioonide ja sotsiaalsete
rühmade vahel kukkus kokku ammu enne
tegelikke õnnetusi - ebaadekvaatne
kommunikatsioon koostegutsemist vajavate
organisatsioonide vahel - süsteemi kui terviku
muutumine väga hapraks.
turvalisuse- ja hädaabi-meetmete puudulikkus -
vajaka jääb ressursi-fonde, eriti inimressursside
arvestust ja kontrolli.
Ene-Silvia Sarv, 2008
8. Eesti – riskiühiskond I
Üldistatult võib Eesti kontekstis riskifaktoritena esile tuua
(erinevate allikate põhjal)
1. Inimvara pseudokasutus - teatavate rühmade ja
indiviidide väljalülitamine või alakasutamine lähtudes
nende poliitilisest/apoliitilisest “kuuluvusest”, formaalsete
kvalifikatsiooni- vm näitajate mittevastavusest (kehtivale
standardile, eeskirjadele jmt), vanusest, “ideoloogilisest”
sobimatusest jne
2. Inimvara väärettevalmistus – info-/teadmus-/õpi- …
ühiskonnas toimetulekuks vajalike pädevuste (paindlikkus,
adapteerumis-, õppimisvõime võime jm), hoiakute ja
enesetundmise alaste teadmiste-oskuste
omandamatajätmine koolis /üldhariduses.
Ene-Silvia Sarv, 2008
9. Eesti – riskiühiskond II
3. Tulevikkudega töötamise ignoreerimine -
pika-ja keskmise ulatusega tendentside, trendide ja
protsesside teadusliku projekteerimise ja hindamise
puudumine, ignoreerimine või pealiskaudsus
4. Püsiväärtuste (üldinimlikud ja kõlbelised)
devalvatsioon nt meedias. Ilmne on püsiväärtuste
muutumissuund õppematerjalides (nt aabitsad),
õpetajatel (uuringute põhjal)
Ene-Silvia Sarv, 2008
10. Eesti – riskiühiskond III
5. Ühiskonna arenguks oluliste mõistete ja teadmise
devalveerimine (pseudokasutuse või poliitilise
sobimatuse tõttu)
Nt. õppiva organisatsiooni kui mõiste
devalveerumine enne selle (piisavas mahus)
omandamist, demokraatia kui mõiste ja nähtuse
devalvatsioon
6. Ühiskonna pikemaajaliseks arenguks oluliste
faktorite eiramine või äraspidine stimuleerimine (nt
sidususe, inimesega toimuva, alus- ja põhihariduse
kasvatusliku tulemi jne arvestamine otsustuste
tegemisel)
Ene-Silvia Sarv, 2008
11. Eesti – riskiühiskond IV
7. Majanduse ja ühiskonna muutmine sõltuvaks
välismaistest huvirühmadest - eelkõige
majandusrühmadest, aga ka haridusmudelitest.
8. “Vigade” kuhjumise trendi tugevnemine,
põhjuseks nt
individuaalsete või mõne rühma lühiajaliste huvide
rahuldamine,
ebakompetentsuse kuhjumisest tulenevad vead jmt
refleksioonimehhanismide puudulikkus, samuti
unifitseerimine, uuringute puudumine või tendentslik
tõlgendamine (sh kultuurilis-kunstiliste ja teaduslike
refleksioonide mittearvestamine ja sotsiaalteaduste
alafinantseerimine)
Ene-Silvia Sarv, 2008
12. Mis siis …
Riskifaktorid kuhjuvad inimtasandil – tulemuseks
sotsiaalsed tagajärjed ja mittesoovitavasse trendi
kaldumine ühiskonnas
Homo Estonicus
vihane, räme, haige, egoistlik, omav, manipuleeriv või
manipuleeritav
versus
eneseteadlik, väärikas, toetav, edu- ja rõõmsameelne,
vaimsele-füüsilisele terveolekule pürgiv, olev-õppiv
Ene-Silvia Sarv, 2008
15. Ühiskonna 2 mõõdet
sidusus - ühendav, sidus ühiskond, selles
olevate rühma- ning institutsionaalsete suhete
kaasav iseloom versus võõrandav, eraldav
ühiskond
Üldhariduses – võrdsed võimalused ja individuaalse
eripära arvestamine versus konkurents
ühiskonnas domineerivate püüdluste
tase/iseloom, väärtused, avatus uuenemisele ja
teadlikkus toimuvast versus konservatiivsus ja
suletus
Üldhariduses – õpimeetodite ja allikate paljusus,
eneseanalüüsi ja montooringu kultiveerimine hinde
asemel, väärtuste teadvustamine
Ene-Silvia Sarv, 2008
16. Kool - olulisim inimvara ja selle
kvaliteedi kujundaja
Eesti kool – 2015
Euroopa kool – 2020
Eesti kool ....
Ene-Silvia Sarv, 2008
17. Neli visiooni Eesti haridusest aastal 2015
ÜHISKONNA
kõrge uuenemisvõime
Turu-hariduse ja
Õpi-Eesti
eliitkoolide Eesti
(jätkusuutlik Eesti)
Lahutav, (rikaste-vaeste Eesti) Siduv,
võõrandav Pidevalt algavate Rahvakoolide kaasav
ühiskond haridusreformide Eesti ühiskond
Eesti (rahvuskeskne Eesti)
(korruptiivne Eesti)
madal uuendusvõime
Ene-Silvia Sarv, 2008
18. Eesti Inimarengu Aruanne 2007
Eesti majanduse võimalikud
arengustsenaariumid (lk 107 jj)
Riik, valitsussektori roll –
Passiv riik
Aktiveeriv riik
(riik kui katalüsaator)
Ettevõtete ja inimeste
muutumisvõimekus
madal
kõrge
4 stsenaariumi
LOODUSLIK VALIK
SEISEV VESI
PÕHJATÄHT
TÜHIKÄIK
http://www.riigikogu.ee/?page=pub_ooc_file&op=
emsplain&content_type=application/pdf&u=
20080917005339&file_id=400040
19. EL
Lissaboni, Stockholmi, Bologna protsess -
suund
õppivale ühiskonnale,
ühistel võtmepädevustel põhinevale
haridusele, sh üldharidusele
teadmusjuhtimisele ja teadmusloomele nii
valitsuste kui kooli tasandil
Ene-Silvia Sarv, 2008
20. OECD Haridusuuringute ja Innovatsiooni
Keskuse koolistsenaariumid - 2020
Status quo
jätkub-tugevneb bürokraatlik koolisüsteem, muutumisvõime
praktiliselt puudub;
õpetajate „äraminemine“ - madal moraal ja võimalused
atraktiivsemaks tööks mujal - õpetajatepuuduse kriis.
Taas-koolistumine (re-schooling) - hea rahastamine,
tunnustus kvaliteedi, õigluse, võrdsete võimaluste eest
Kool - ühiskonna, kogukonna sotsiaalne tuum, õpetaja kõrge
professionaalsus;
Kool – sihikindel teadmustjuhtiv, õppiv organisatsioon,
võimaluste võrdsus on normiks, teadmistekesksus on
ülekaalus kooli sotsiaalse rolli ees.
Ene-Silvia Sarv, 2008
21. OECD Haridusuuringute ja Innovatsiooni
Keskuse koolistsenaariumid - 2020
Lahti-koolistamine (de-schooling) - koolisüsteemi
demonteer(i)(u)mine
Õpivõrgustikud ja võrgustiku-ühiskond - rahulolematus
institutsionaliseeritud õpivõimalustega
koolide hülgamine mitmesuguste õpivõrgustike kasuks,
koolide de-institutsionaliseerimine või isegi
koolide ”demonteerimine” kultuuri-, kogukonna-, religioossete jt
kohalike ning piiriüleste võimaluste kasuks.
Turumudeli laienemine - konkureerivate mehhanismide
domineerimine valitsuse julgustusel. Põhjus - ”strateegiliste
klientide” rahulolematus neis kultuurides, kus haridust nähakse
nii era- kui ühiskondliku varana. Uusi pakkujaid julgustavad
lõputud rahastus-, struktuuri-, ergutusviiside ja regulatsioonide
muutused. Ülikülluses on innovatsioone, aga ka valulisi
üleminekuid ja ebavõrdust.
Ene-Silvia Sarv, 2008
22. Globaalsed protsessid ja kriisid
Rooma Klubi (1968 jj)
Energiakriis
Tuumaoht
Rahvastiku- ja toidukriis jne
20/21 saj – lisanduvad uued ohud
Kliimamuutus
Julgeolek
Meedia-vägivald (sh Distant Violence)
Finantskriisid
Poliitiliste ja majandussüsteemide
kriisid jm
Olles globaalkülas oleme kõiges osalised
ja kõige eest vastutavad
Õppimise iseloom ja koolikogemuse
laad – lahenduste või kasvavate
kriiside allikas? Rooma Klubi 2008 – lahenduste
klaster
http://www.clubofrome.org/eng/home/
Ene-Silvia Sarv, 2008
23. Eesti kool –
õpi- või riskiühiskonna kool II
Ene-Silvia Sarv
Tallinna Ülikool
2008
25. Õppivaks organisatsiooniks
muudavad kooli
individuaalse õppimise lõimendus
koosõppimisega,
õppimise teadvustamine ja juhtimine
organisatsiooni kui terviku tasandil
Kool on õppiv organisatsioon sedavõrd,
kuivõrd on seda mitte ainult
õpetajaskond ja juhtkond vaid iga klass
– selle õpilased, lapsevanemad, õpetajad
- st kooli kogu õppekeskkond ja
koolikultuur Ene-Silvia Sarv, 2008
26. Õppiva organisatsiooni võtmevaldkonnad
koolis – väikesest suureks
Jagatud
Tiimiõping / /ühisvisioon Globaalsus,
õppekava-tiimid; avatus
klassi õpetajate
tiimid,
Mentaalsed
metoodilised mudelid –
rühmad, väärtused, hoiakud
pädevustöö jm
rühmad, Isiklik,
Lokaalsus
(vertikaalsed ja professionaalne
horisontaalsed) meisterlikkus ja
toimetulek
Ene-Silvia Sarv, 2008
27. Õppiv organisatsioon – omamoodi
koolikultuur
Koolikultuur
kirjeldab nii koolile üldomast kui vaid sellele
koolile omast
ilmutab ebd läbi inimeste tegevuse.
(Brunner, 1996, Finnan&Levin, 2000)
vahendab välismõjusid ja kohandab neid
organisatsiooni otstarbe, väärtuste
normidega.
on võõrandumise või pühendumise
soodustaja (Bennet&Harris, 1999. 542).
Ene-Silvia Sarv, 2008
28. Õppiv organisatsioon – omamoodi
koolikultuur
KULTUURI STABIILSUS – turvalisus, mugavus, hea ja
halva mõõt, lubatu ja lubamatu piir, arusaamise ja
teadmise mudel.
Kultuuri muutused – kohanemine väliste muutustega,
sh tehnika, sotsiaalne keskkond.
Kultuuri varjupool – kogukonna vari (Jung) –
ebaausus, vead, hirmud … on sageli tabu-teema
(Botkin. 1999,151)
Koolikultuur - võimusuhted ja kooli efektiivsus
on omavahel seotud
Ene-Silvia Sarv, 2008
29. Koolikultuur ja võim
Olemine – omamine - juhtimine
individuaalne võim,
konkurents
kokkulepped,
moraalne pühendumus
(E. Fromm, Bennet&Harris)
Ene-Silvia Sarv, 2008
30. Õppimine – mõistetud ja soovitud
Õpiühiskond kui jätkusuutliku Eesti eeldus =
õppivad inimesed + õppivad organisatsioonid +
õppiv, st reflektiivne ühiskond
Õppimine kui mõiste, kui arusaam ja kui
teadvustatud oskus, eriti õpetajate puhul, - üks
kriitilisi aspekte jätkusuutlikkuse trendi
tugevdamisel
Ene-Silvia Sarv, 2008
31. Õpetaja ja kool õppijana I
Uurimus 1
1998 – 1999 – õpetajaks õppivate üliõpilaste
õpivaadete kaardistus (J. Orn jt)
Õppimist nähakse impersonaalse, passiivse
protsessina
Neljanda kursuse tudengite õpikäsitus on
traditsioonilisem kui teise kursuse tudengitel
Tänapäevasele õpikäsitusele iseloomulikud
tunnused olid harvaesinevad
Ene-Silvia Sarv, 2008
32. Õpetaja ja kool õppijana I
Järeldus 1 – õpikäsitus on vastuoluline
Teooriates - tänapäevane õppimine on
integreeriv, aktiivne, loov, ennastkonstrueeriv
vahend, mida saab/suudetakse kirjeldada paljude
tähendusrikaste sõnade ja väljenditega
Üliõpilased – enamikus mõistavad ja tajuvad
(väljendavad) õppimist kui individuaalset
mehhaanilist protseduuri väljastpoolt seatud
eesmärkide ja “mõõtudega”, mille kirjeldamiseks
piisab vähestest “õigetest” väljenditest
Ene-Silvia Sarv, 2008
33. Õpetaja ja kool õppijana II
Uurimus 2
1999 (Ruus, Sarv) – õpetaja kui õppija
diskursiivsest, õppimisest kõnelemise
aspektist
Kaks mõõdet – õppimise normaliseerimine
(standardiseeritus-mängulisus) ja õppimise
motiveeritus (sisemine-väline)
“Kõneldud” õpikäsitus - 4 välja sellele
lähenemiseks
Ene-Silvia Sarv, 2008
34. Õpetaja ja kool õppijana II
“Kõneldud” õpikäsitus – kuidas õppimist mõistetakse /
tajutakse:
A – õppimist mõistetakse/tajutakse küll seesmiselt
motiveerituna, kuid töötaolise, õppija jaoks
ettemääratud tulemustega asjana
B – kui väljastpoolt motiveeritud ja õppija jaoks
töötaoliselt ettemääratud tulemusele orienteeritud,
pealesunnitud tegevust
C - kui väljastpoolt motiveeritud tegevust, mis
siiski pakub rahuldust, mille on omaette väärtus
D - kui seesmiselt motiveeritud ja vaba, mängutaolist
tegevust
Ene-Silvia Sarv, 2008
35.
Õpetaja ja kool õppijana II
Tähendused, mida omistavad õppimisele Eesti õpetajad
C D
õppimine kui väliselt õppimine kui sisemiselt
motiveeritud, kuid siiski motiveeritud mänguline
mõningat (mängu)rõõmu, tegevus
rahuldust pakkuv, igatahes
kui mitte vastumeelne
tegevus
34%
25 %
õppimine kui väliselt õppimine kui sisemiselt
motiveeritud töine motiveeritud
sundkohustus “töökohustus”
13% 28%
Ene-Silvia Sarv, 2008
B A
36. Õpetaja ja kool õppijana II
Järeldus 2
Eesti õpetajate (õppimis)diskursus on suuresti
traditsiooniline
Teised – humanistlikud, konstruktivistlikud jm --
diskursused on siiani ilmnemise staadiumis ja on
traditsioonilisega segiläbi
Vaevalt, et õpetaja, kes on “hea loengukuulaja ja
äraõpitu ülesütleja” suudab arendada oma õpilastes
teistsugust kvaliteeti - loovat ja koostööoskustega
õppijat
On 10-15% õpetajaid, kes kirjeldab õppimist loovalt,
näevad õppimises üllatavat, imetlusväärset ja
rahuldustpakkuvat
Ene-Silvia Sarv, 2008
37. Õpetaja ja kool õppijana III
Uurimus 3
1996-1998 – õpetajate tunnikirjetes ja refleksioonis
ilmnev arusaam õppimisest (J. Veimer)
Õpetajate poolt õppetöös eksperimentaalselt kasutatud
stsenaariumimeetodi käigus ja selle järel koostatud tekstide
(tunnikavad, -kirjed, tagasiside materjalid jm) kriitiline
analüüs
ja tagasiside-tekstide analüüs
võimaldas esile tuua õpetajate varjatud / väljendamata
arusaama õppimisest
Ene-Silvia Sarv, 2008
38. Õpetaja ja kool õppijana III
Erinevates kooliastmetes
on õppestsenaariumides ülekaalus (Veimer, 1998) ...
1.-6. kl õpet. 7.-9. kl õpet. 10.-12. kl õpet.
Õppimine – Õppimine - Õppimine – täielikus
tegevus, arutlus, ülekaalus mälupõhine ülekaalus mälupõhine
suhtlus ja “äraõppimine” + “äraõppimine” +
teabevahetus; eredad aktiivse eredad aktiivse
probleemile- õppimise näited õppimise näited
orienteeritus
Mitmekesise Pseudo- ja reaalne Pseudo- ja reaalne
aktiivõppe aktiivõpe aktiivõpe
kasutamine
Oskuste puudus Vääritimõistmine – Vääritimõistmine –
rühmatööde aktiivne õppimine, aktiivne õppimine,
korraldamiseks- iseseisev õppimine, iseseisev õppimine,
juhtimiseks kriitiline mõtlemine kriitiline mõtlemine
Ene-Silvia Sarv, 2008
39. Õpetaja ja kool õppijana III
Järeldus 3 – tegelikud uskumused, arusaamad õppimisest
pole teadvustatud
Tänapäevaste märksõnade kasutamine eesmärkides ja
meetodites ei tähenda sageli nende tegelikku järgimist
Traditsiooniliste arusaamade taustal õppimisest suudavad
õpetajad kasutada tänapäevaseid meetodeid ja näidata
vähemalt osaliselt teistsugusesse paradigmasse kuuluvat
suhtumist õppimisse (oma praktilises töös)
Aineõpetajatel on raskem uut ideoloogiat järgida kui nt
klassiõpetajatel
Kaldumine uude õppe-paradigmasse ilmneb kui õpetajad
osalevad pedagoogilises eksperimendis, kus eeldatakse
sedalaadi õppimist-õpetamist.
“Eksperimenditoese” puhul rakendatakse riikliku õppekava
ideoloogiat ja aktiivõppe meetodeid üsna adekvaatselt.
Ene-Silvia Sarv, 2008
40. Eelnevate uurimuste “kirju”
tulemuse tõlgendus
Tänapäevasus on “õpetajate väljendamata,
implitsiitse teadmuse ilming, mis pole veel
leidnud võimalust …”
Ringlemiseks reaalses organisatsiooni-õppimise
keskkonnas
Realiseerumiseks koolis kui õppivas
organisatsioonis
Realiseeruda õppekavade süsteemis kui õppivas
(interaktiivses) süsteemis
Ene-Silvia Sarv, 2008
41. Õpetaja ja kool õppijana IV
Uurimus 4 (1987-1989)– Eesti haridusuuenduse
ekspertnõupidamistel kaardistati kaudselt õppimis-
õpetamis-vaated /-käsitused seoses õppekava muutmise
vajaduse uurimisega
Õpetajat nähti valdavalt aine-teadmistele orienteerituna
Õpetaja-õpilase vastastikuseid suhteid nähti valdavalt
ühesuunalistena
Nenditu, et lapsel, õpilasel pole võimalust osaleda
õpetamise-õppimise kavandamises ja seda arutada, oma
õppimist ise juhtida.
(1987. a. ekspertnõupidamise materjalidest)
Ene-Silvia Sarv, 2008
42. Koolimuutus - kultuurimuutus
Uunemise paradoks
Kui
koolid, õpi- ja koolikultuur, sh õppemeetodid ning õppe
sisu rebib end lahti üldtunnustatud mudelitest, nö
“argiparadigmast”,
siis
tajuvad paljud valitsemis-, haridusvaldkonnas töötavad
inimesed, spetsialistid, õppejõud, ka lapsevanemad seda
ähvardava “kaosena”,
mida tuleb administratiivsete meetoditega ohjeldada.
Seda võib mõista kultuurikonfliktina, analoogsena
muudele erinevate kultuuride kokkupõrgetele.
Ene-Silvia Sarv, 2008
43. Õpetaja õppivas koolis
Õpetaja
arenemis-
võimalused
Õpetaja arenemis- Jagatud
Koopereerumine Õpetaja
võimalused vaated,
kolleegidega õppivas koolis eesmärgid,
Jagatud vaated,
ideaalid
Õpetaja
Koopereerumine eesmärgid,
õppivas koolis ideaalid
kolleegidega
Refleksioon,
aruandlus,
Refleksioon,
monitooring,
aruandlus,
hindamine
monitooring,
/ hindamine
evalvatsioon
/ evalvatsioon
Ene-Silvia Sarv, 09.2002
Ene-Silvia Sarv, 09.2002 26
26
Ene-Silvia Sarv, 2008
44. Uuring “Kool kui õpilaste
arengukeskkond ja õpilaste toimetulek”
(TOIME, juht prof M Veisson, Tallinna Ülikool 2003-2007)
Analüüsi tulemusena eristati omavahel
koolid, mis kuulusid kas kõige kõrgemate või
madalamate näitajatega rühma üksikute
koondtunnuste alusel ja sarnase
tunnustemustriga koolid,
õpetajate rühmad, mis on sarnase
organisatsiooni- ja koolikultuuri- ning
enesetunnetusega.
(Sarv 2008, ptk 3, 4)
Ene-Silvia Sarv, 2008
45. Edukas õppiv kool
Õpiedulist kooli iseloomustab kõige laiemalt selle
dünaamilisus ja paindlikkus
tuginemine
ühistele väärtustele (nt ausus, austus iga inimese vastu
jm) ja
kõrgema tasandi vajadustele (sõprus, õiglane
kohtlemine, eduelamus jm),
motivatsioonile (eelkõige sisemisele motivatsioonile),
ühiste ideede, visiooni, eesmärkide kujundamisele ja
igaühe panustamisele ning igaühe täiustumisele
kollektiivses protsessis;
sisukas formaalsete ja semiformaalsete rühmade töö.
Ene-Silvia Sarv, 2008
46. Õpiedutu kool:
Õpetajate, juhtide käitumismallid:
ebakindlus, määramatus – õpetajad pole kindlad, kuidas mõjutada
õpilasi, kuidas juhtkond nendega käitub;
mõistuspärastamine, põhjendamine – õpetajad püüavad näidata,
et see, kuidas nad õpetavad ja hindavad on sama hea või paremgi kui
mistahes võimalik muutus; sama - juhtkond oma töös;
paradigmaatiline halvatus e ringlev stereotüüp – õpetajad
õpetavad-hindavad samamoodi kui neid endid õpetati, pidades seda
parimaks võimalikuks või teadvustamata, et nad matkivad oma
kooliaega; juhtimine – tugineb mudelitele, mitte analüüsile ja
visioonile;
õppekavaline sõltuvus - vajadus õpetada teatav hulk materjali
etteantud aja jooksul kantakse üle õpilastele ja ootustele nende
õpitulemuste kohta;
õppetunnikesksus - õpetajad peavad tunniga seotud ülesandeid
ainuvajalikeks ning suhtuvad ülekoolilistesse jms tegemistesse
negatiivselt (sest need võtavad energiat, mis pidanuks kuluma
õppetunnile).
hierarhiline juhtimine, usaldamatus, formaalsus,
lähieesmärkide ainuvalitsus;
ühemõõtmeline v piiratud tagasiside ja edukriteeriumid (nt
hinne) Ene-Silvia Sarv, 2008
47. Õppiv kool?
Koolide jaotus (49 kooli 6–29 vastanuga):
1 – õppiv, arengukeskne kool – 12 kooli;
2 - konservatiivne kool – 29 kooli;
3 - nõrga õpivõimega konservatiivne kool
– 4 kooli;
4 - juhtimiskeskne kool – 4 kooli.
Ene-Silvia Sarv, 2008
48. Õppiv Eesti kool ?
49 kooli jaotus (õpetaja vaates)
1 – 35% - õppiv,
Õpetaja refleksioon ja arengukeskne kool;
uurimistegevus
1,5
Õpetaja personaalne 2 – 59%
Innovatsioon ja tunnustus 1,0
meisterlikkus -konservatiivne kool;
0,5
0,0 Õpetaja mentaalsed
Infolevi
-0,5 mudelid 3 – 8% - nõrga
-1,0 õpivõimega
-1,5 konservatiivne kool;
Interaktsioon -2,0 Tiimiõpe ja tiimitöö
-2,5
4 – 8% -
juhtimiskeskne kool
Koostöö Ühisvisioon
Rahulolu ja pühendumus
Süsteemilähenemine
õpetaja tööle
Juhtimise tajumine õpetaja
Õppekavatöö
poolt
4. 3. Nõrga õpivõimega
1. Õppiv, 2. Konserva- Juhtimis- konservatiivne kool
arengukeskne kool tiivne kool keskne
kool
49. Inimvara arengu toetamine
Inimvara arengu toetamine
- andekuse ja arengutoe vajaduse märkamine ja tugi arenguks
– regulaarne montooring
Oma töö tulemuslikkuse hindamiseks kasutame laste arengut kirjeldavat
vaatlussüsteemi (%)
õpetaja Pole nõus 18,6 Enam-vähem nõus 34,7
Pigem ei nõustu 26,8 Nõus 19,9
Koolijuht Pole nõus 4,4 Enam-vähem nõus 46,0
Pigem ei nõustu 26,5 Nõus 23,0
Oma töö tulemuslikkuse hindamiseks kasutame tasemetööde ja riigieksamite
tulemusi – 91% õpetajaid
Kas lapse andekuse ja toetuse vajaduse avastamine on ...
pigem juhus, oleneb õpetaja kogemusest või
on sihipärase monitooringu üks osa?
Ene-Silvia Sarv, 2008
50. Õpilane – õpetaja partner või “vaikiv
lehekülg”?
Õpetaja arust võiksid õpilased senisest rohkem
osaleda õppetöö kavandamises (%)
Pole nõus 7,9 Enam-vähem nõus 38,7
Pigem ei nõustu 41,3 Nõus 12,1
kaasa rääkida õppemeetodite valikul
Pole nõus 9,6 Enam-vähem nõus 42,4
Pigem ei nõustu 42,0 Nõus
6,0
Individuaalne õppekava (nt õpilepingute näol) peaks
muutuma reaalsuseks ja võimaldama nii eriandekuse
arendamist ja arvestamist (ringid jm) kui selle tugisüsteemi
(sotsiaalsed, koostöövõimed, hoolivus jm) kujundamist.
Ene-Silvia Sarv, 2008
51. Eesti kool – riski- või õpiühiskonna kool?
Ene-Silvia Sarv, 2008
52. Eesti kool – riski- või õpiühiskonna
kool?
Riigi tasand
Tulevikustsenaariumide olemasolu ei tähenda nende
kasutamist valitsuse, ministeeriumide, KOV jne poolt.
Eesti riigi haridusjuhtimises puudub pikaajaline
perspektiiv – see on pigem iga valitsuse poliitiline
projekt
Tunnistades haridusvaldkonna olulisismaks inimvara ja
jätkusuutliku tuleviku garantiiks pole selle seisundi
hindamine ja selle arendamine teadmispõhine - mille
üheks põhjuseks on Eesti-põhiste rakendusuuringute
alahindamine teaduspoliitikas
Ligi pooltel tänastest töötajatest pole kutsealast
ettevalmistust (T Luman 13.10.2008 Riigikogu)
Ene-Silvia Sarv, 2008
53. Eesti kool – riski- või õpiühiskonna
kool?
Kooli tasand
Eesti õpetaja õppimiskäsituses on üldpädevuste, sh
innovatiivsuse ja õpioskuste kujundamise motivatsioon
ja oskused esindatud ebaühtlaselt ega ole toetatud
õppetöö korraldusega
Üldhariduskoolide õppe- ja arengukavades on lahknevus
ühiskonna jätkusuutlikkuse seisukohalt oluliste
eesmärkide deklareerimise ja nende realiseerimise
tingimuste/võimaluste vahel
Eestis pole kooli ühisvisiooni ja kooliõppekava taga
uurimis-eksperimenteerimiskultuuri koolis
Ene-Silvia Sarv, 2008
54. Valik uuringuga “Kool kui arengukeskkond
ja õpilaste toimetulek” seotud materjale
EESTI KOOL 21. SAJANDI ALGUL: kool kui arengukeskkond ja õpilaste
toimetulek. (Koost M Veisson, V-R Ruus, toim T Kuurme). 2007. Tallinn:
Tallinna Ülikooli Kirjastus.
Ruus, V-R, Veisson, M, Sarv, E.-S, Ots, L, Leino, M, Lukk, K. 2005. Kool
kui arengukeskkond ja õpilaste toimetulek. - Haridus muutuste ja
traditsioonide keerises. I Kraav, U Kala, T Pedastsaar (Toim). Tartu: Eesti
Akadeemiline Pedagoogika Selts, J Käisi Selts, 109 – 120.
Ruus, V-R., Veisson, M., Leino, M., Ots, L., Pallas, L., Sarv, E-S., Veisson,
A. 2007. Õpilaste edukus, toimetulek ja heaolu koolis. - Eesti kool 21.
sajandi algul: kool kui arengukeskkond ja õpilaste toimetulek. (Koost M
Veisson, V-R Ruus, toim T Kuurme). 2007. Tallinn: Tallinna Ülikooli
Kirjastus, 17 - 58.
Sarv, E-S., Pallas, L. 2008. Õpetaja ja kool õpilase arengu toetajana:
õpetaja enesest ja koolist. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus [ilmumas]
Sarv, E-S. 2002. On structure, content and typology of school
development plans in Estonia. – The opening world: changing educational
environment and teacher training. Ed: S Priimägi, E-S Sarv. Tallinn: TPÜ,
78 – 105
Sarv, E-S. 2005. Eripalgeline ja arenev Eesti kool. - Riigikogu Toimetised
RiTo 11/2005, 76 – 85, 256 (inglise k).
http://www.riigikogu.ee/rva/toimetised/rito11/artiklid/15sarv.htm
Ene-Silvia Sarv, 2008
55. Internetilinke
Eesti Inimarengu Aruanne 2007 http://www.riigikogu.ee/?
page=pub_ooc_file&op=emsplain&content_type=application/pdf&u=20080
917005339&file_id=400040
Eesti 2010 stsenaariumid -
http://www.eti.ee/user_upload/eesti2010.pdf
Eesti 2010 strateegia -
http://www.siseministeerium.ee/public/tais2010.pdf
Säästev Eesti 21 - Eesti säästva arengu riiklik strateegia aastani 2030
- http://www.riigikantselei.ee/failid/Saastev_Eesti_21.pdf
Lisad - http://209.85.135.104/search?
q=cache:KnX7BPNJeucJ:www.ell.ee/orb.aw/class%3Dfile/action
%3Dpreview/id%3D1828/S%25E4%25E4stev%2BEesti
%2B21%2Blisad+S
%C3%A4%C3%A4stev+EEsti&hl=en&ct=clnk&cd=9
Mõõdikud -
http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=239114/SE
21+m%F5%F5dikud.tabel2006.pdf
Club of Rome Programme on “A New Path for World Development“ -
http://www.clubofrome.org/eng/home/
Ene-Silvia Sarv, 2008
56. Allikaid
Briggs K. L., Wohlstetter, P. 2003. Key Elements of a Successful School-Based Management
Strategy. School Effectiveness and School Improvement. Vol. 14, No. 3, pp 351-372.
Eesti haridus – 2015. 1998. Toim: K. Loogma, E-S. Sarv. Tallinn, 1998.
Eesti tulevikustsenaariumid. 1997. Tallinn: Külim 152 lk.
Haregraves, D. H. 1999. The knowledge Creating School. British Journal of Educational Studies,
ISSN 0007-1005 Vol 47, No 2, June 1999, pp 122 –144
Flood, R. L. 1999. Rethinking The Fifth Discipline: learning within the unknowable. Routlege, London
Fullan, M. 1999. Change Forces: The Sequel. Falmer Press, London, Philadelphia. 90 pp.
Lessem, R, Palsule, S. 1997. Managing in Four Worlds: From Competition to Co-Creation . Blackwell
Publishers
Maailm ja Eesti. Tulevikutrendid. 1996. - Tallinn/Tartu,
Mohr, N, Dichter, A. 2001. Building a Learning Organization. Phi Delta Kappan, Jun 2001, Vol 82,
Issue 10, p 744 – 748. ISSN 0031-7217
Nikkanen, P, Lyytinen H. K. 1996. Oppiva koulu ja itsearviointi. Jyväskylä, Jyväskylän Yliopisto.
(e.k. - 2005)
Polanyi, M. 1958. Personal Knowledge. Chicago, IL: University of Chicago Press.
Romiszovski, A. J. 1994. Systems Approach to Design and Development. The International
Encyclopedia of Education. Editors-in chief T. Husen, T. Neiville Postlethwaite. Elsevier Science Ltd,
Oxford. Pp 5895 – 5901.
Ruus, V.-R (koost). (2000). Kõnelev ja kõneldav inimene: Eesti erinevate eluvaldkondade
diskursus. TPÜ Kirjastus: Tallinn
Savisaar, E, Valt, L. 1983. Globaalprobleemid ja tulevikustsenaariumid.
Senge, P. Cambron- McCabe, N. Lucas, T. Smith,B. Dutton, Janis. Kleiner, Art. (2001). Schools that
Learn. Nicholas Brealey Publishing. London
Senge, P. 1990. The fifth discipline: The art and practice of the learning organization. New York:
Doubleday/Currency.
Ene-Silvia Sarv, 2008