Ökodisaini ettekanne

1. [Roheline tehnika]
[Elyna Nevski]
[Ökodisain]
[Tallinna Ülikool]
[2010]

2. SISUKORD
SISUKORD 1
SISSEJUHATUS 2
AUTOD 4
KUIDAS MA SAAN PARANDADA KÜTUSESÄÄSTLIKKUST? 5
„ROHELINE“ AUTO 5
AJALUGU JA TÄNAPÄEV 5
ELEKTRIAUTOD 9
TULEVIK 10
HÜBRIIDAUTOD 11
VESINIKAUTOD 12
PÄIKESE AUTO 13
TULEVIK 14
ERI KÜTUSELIIGID 16
ARVUTID 19
NIPID KUIDAS KASUTADA ARVUTIT ENERGIASÄÄSTLIKUMALT 22
ENERGIASÄÄSTLIKUD ARVUTID 23
THINCAN 23
APPLE ARVUTID 24
FUJITSU SIEMENS 24
TAHVELARVUTID 26
HP COMPAQ TC1100 27
TOUCHSMART TM2 28
IPAD 28
E-LUGER 29
BOOKEEN CYBOOK GEN3 29
SONY READER 30
1

3. IREXI 30
AMAZON KINDLE 31
NOOK 31
SKIFF 32
TULEVIK 32
KASUTATUD KIRJANDUS 34
Autod Arvutid Mobiilid
SISSEJUHATUS
Aasta 2010 on elurikkuse aasta (Ühinenud Rahvaste Organisatsioon nimetas 2010. aasta
rahvusvaheliseks bioloogilise mitmekesisuse aastaks). Eesmärgiks on suurendada inimeste teadlikkust
elurikkuse olulisusest. Olulisteks märksõnadeks - loodus ja selle rikkuse kaitsmine.
Inimtegevus avaldab loodusele suurt mõju ning enamasti on see loodusvarasid priiskav ning
elukeskkonda laastav käitumine. Üha rohkem suunatakse tähelepanu looduse säästmisele ja hoidmisele,
sest meie elukeskkond muutub meie endi vastu üha vaenulikumaks. Kuna inimkond on selles suures
osas ise süüdi, siis tuleb leida alternatiive ning mõistlike lahendusi, et elu maal säiliks ja et tarbimine ei
saaks hukatuslikuks.
Käesolevas töös on käsitletud autode, arvutite ja mobiiltelefonide mõjusid keskkonnale. Eelkõige
sellepärast, et neid vahendeid kasutavad inimesed igapäevaselt ning nende vahendite mõistlik
kasutamine aitab kaasa keskkonna säästmisele.
2

4. Autode negatiivne mõju keskkonnale on neist kolmest kõige tugevam. Fossiilkütustest, mida autod
tarbivad, eraldub atmosfääri süsihappegaas (CO2), mis on üks tähtsamatest kliimamuutust
põhjustavatest kasvuhoonegaasidest. Lisaks huvitas autorit ka roheraalindus, mida on käsitletud
käesolevas töös teise suure teemana.
3

5. AUTOD
Säästame energiat – säästame loodust
Autotootjad ning autodisainerid püüavad alatasa vähendada autode mõju keskkonnale. Üks
võimalus on muuta autosid järjest kütusesäästlikemaks, sest kütusetarbimise vähenemisega muutub
ka CO2 emissioon väiksemaks. Paljud autotootjad üritavad muuta oma autosid
keskkonnasõbralikemaks töötades välja väiksemaid ja kergemaid autosid või viies sisse mootorite
kõrgtehnoloogilisi uuendusi. Autosid on võimalik kergemaks teha kasutades mootori ning kere
ehitamisel kaasaegseid materjale, mis on kerged, tugevad ja vastupidavad. Kaasaegsed materjalid,
nagu näiteks plastmassid, annavad autodisaineritele ka vabaduse luua aerodünaamilisemaid
sõidukeid, mis on jällegi üks mooduseid kütuse säästmiseks. On veel mitmeid võimalusi, kuidas
autod saavad olla keskkonnasõbralikumad. Üheks näiteks on hübriidautod, mis ühendavad
traditsionaalse bensiinimootori elektriakuga. Autotootjad (nt. BMW) on ühtlasi võtnud tarvitusele
meetmeid, et muuta autode ehitamise protsess võimalikult keskkonnasõbralikuks. BMW jagab oma
töötajatele keskkonnasäästlikke juhiseid, mis aitaksid neil muuta oma käitumist ning olla
vastutustundlikumad energiatarbijad.
Ka meie ise saame midagi ära teha, et meie auto mõju kliimale oleks väiksem. Näiteks jättes ära
sõidud, mida pole ilmtingimata vaja teha, nagu kiire käik poodi. Keskkonda aitab ka säästa mootori
väljalülitamine, kui auto ei sõida. Oluline on meeles pidada seda, et autot on võimalik ka jagada.
Näiteks võib kooli sõita oma sõprade või tuttavatega ühes autos, vältides nii mitme auto kasutamist.
Oma teekonna planeerimine on veel üks suurepärane võimalus kütust kokku hoida – Suurbritannias
läheb iga aasta 350 000 tonni kütust raisku lihtsalt sellepärast, et juhid eksivad ära.
4

6. KUIDAS MA SAAN PARANDADA KÜTUSESÄÄSTLIKKUST?
Ka tavapärased autod võivad olla keskkonnasõbralikud, kui neid õigesti kasutada. Järgides
mõningaid lihtsaid nõuandeid on võimalik säästa raha ja keskkonda.
Sõita võimalikult kõrge käiguga ja samas koormamata mootorit – nii raiskab vähem kütust.
Kui sõita samal kiirusel, aga madalama käiguga, kulutab see kütust palju rohkem.
Sõita sujuvalt – vältida gaasipedaalil tampimist ja pressimist, äkilist kiirendamist - nii on
kulutab vähem kütust.
Lülitada välja mootor, kui peatuda rohkem kui paar minutit. Kui peatus kestab vähem kui nt
2min, siis ei ole mõtet mootorit välja lülitada, sest selle uuesti käivitamine kulutab jällegi
kütust. Kui aga peatuda pikemat aega, on mõislik ikkagi mootor seisata, sest nii tarbib
vähem kütet.
Kergendada autol olevat koormat. Mitte tassida autoga mittevajalikke asju, see vähendab
üldist automassi ja suurendab kütusesäästlikust.
Hoida auto aknad suletud, kui autos on kliimaseade. Kütusekulu on sellevõrra suurem, kui
kasutada elektriaknaid ja kliimaseadet.
Kontrollida rehvirõhku regulaarselt - kütusekulu on väiksem kui rehvirõhk on normis.
Võimalusel liigelda jalgsi või kasutada teisi alternatiivseid transpordivahendeid (eriti
lühiajaliste reiside puhul).
„ROHELINE― AUTO
AJALUGU JA TÄNAPÄEV
Andmed elektri jõul liikuvatest tõldadest pärinevad juba 19. sajandi kolmekümnendatest aastatest
(šotlane Anderson, hollandlased Stratingh ja Becker). Tõsisemalt võetavad olid ameeriklase
Thomas Davenporthi ja šotlase (mõnedel andmetel inglase) Robert Davidsoni sõidukid, mis
valmisid 19. sajandi neljakümnendatel aastatel. Igatahes tootis Davidson elektrisõidukeid juba
1873. aastal (13 aastat enne seda, kui sakslased Gottlieb Daimler ning Karl Benz oma
bensiinimootoritega liikuritega välja tulid). 20. sajandi alul polnud veel sugugi selge, millises
suunas maailma autotööstus läheb. Esialgu oli huvi elektriautode vastu suur Euroopas, Ameerika
5

7. ärkas alles 1895. aastal, kuid seda võimsamalt – juba kahe aasta pärast jõudsid esimesed
elektritaksod New Yorgi tänavatele. 1900.aastal katsetati samas koguni elektrimootoriga bussidega,
kuid see eksperiment kukkus kiiresti läbi. Elektriautode eeliseks võrreldes tolleaegsete
bensiinimootoriga autodega oli vibratsiooni ja müra puudumine ning asjaolu, et erinevalt
sisepõlemismootoriga autost puudus vajadus käike vahetada. Elektriautode tippaeg saabus
20.sajandi esimesel kümnendil. Firmasid, kes ühel või teisel moel elektriautodega tegelesid, oli nii
USAs kui Lääne-Euroopas eelmise sajandi alguses kümneid. 1900. aastal USAs toodetud 4000
autost liikus elektri jõul koguni 40% ning mitmetel võidusõitudelgi (mitte küll kestvusaladel) tegid
ilma just elektriautod. Aasta varem, 1899-ndal,oli belglane Camille Jenatzy 1 km pikkusel distantsil
keskmise kiirusena murdnud ka 100 km/h piiri,püstitades uueks rekordiks 105,882 km/h.
―Tänu‖ sisepõlemismootorite kiirele arengule jäi elektriautode oma siiski pikaks ajaks toppama.
Üheks murdepunktiks elektriautode tagaplaanile jäämise seisukohast oli autode masstootmise
käivitamine Henry Fordi poolt. Bensiinimootoriga autode hinnad hakkasid langema, elektriautode
omad seevastu tõusma. Kui bensiinimootoriga auto sai 1912. aastal osta 650 dollariga, siis
elektriauto eest tuli välja käia juba 1750 dollarit. Elektriautod hakkasid eriti kiiresti taanduma alates
1912.aastast – jätkus bensiinimootorite areng, paranes kütuse kättesaadavus. Hüppeliselt kasvatas
bensiinimootoriga autode kasutusvõimalusi ka elektrilise starteri kasutuselevõtt ning loobumine
ebamugavast vändaga käivitamisest. Samuti toimus sel perioodil USAs aktiivne teedeehitus ja
tekkis vajadus suuremat läbisõitu võimaldavate autode järele. Seda aga elektriautod ei võimaldanud.
Uus huvipuhang elektri kui autodele sobiva energiaallika vastu leidis aset alles pärast Teist
maailmasõda. Nii moodustas Jaapanis 1949. aastal toodetud autodest elektriautode osakaal 3
protsenti. Sõjast toibudes läks aga maailmas bensiiniga asi lahedamaks ning elekter auto jõuallikana
jäi taas unarusse.
Kuuekümnendatel aastatel hakati tõsisemalt suhtuma keskkonnaprobleemidesse ning elekter
meenus taas ka autoinseneridele. Töötati välja mitmeid väikekaubikuid, samuti mõningaid väikseid
linnaautosid.1975.aastal võttis USA postiteenistus kasutusele 350 elektrimootoriga postiautot.
American Motorsis toodetud maastikuautod arendasid 50 mph (ligi 80 km/h) kiirust ning olid
võimelised linnakiirusega läbima kuni 40 miili (65 km).Tõsi, nende autode kasutamist piiras
tuntavalt asjaolu, et seejärel tuli ette võtta 10tunnine akude laadimine. USAs võeti
üheksakümnendate aastate alul vastu mitmeid keskkonnakaitsealaseid seadusi ning eriti paistis
6

8. selles suhtes silma USA elanike arvult suurim osariik – California. Nii tõusid au sisse ka
alternatiivsed tehnoloogiad,sh ka elekter. Üheksakümnendate aastate põhiküsimusi oli juba, kas
elektriautod murravad läbi või mitte. Vahepeal hakkaski vägisi tunduma, et sisepõlemismootorid
kaovad ajalukku ning asemele tulevad uued tehnoloogiad. Ehkki ka maailma suurtel autonäitustel
(Genf,Frankfurt,Pariis,Detroit, Tokyo) olid üheksakümnendatel aastatel mitmesugused
elektriteemalised projektid väljas, jäi see siiski tol ajal rohkem hetkeemotsiooniks. Avalikkuse huvi
jäi tagasihoidlikuks ning enamik neist, mis maanteekõlblikuks said, läks omavalitsuste kasutusse.
Autod ise olid tavaautodest küll märgatavalt kallimad, kuid tänu maksusoodustustele võitsid nad
endale isegi teatava koha. Praegu on puhtalt elektriautod jäänud rohkem uurimisasutuste
katsetusteks ning tõeliste fännide meelelahutuseks, autotehased on oma tegevused fokuseerinud
mujale. Akude väikese kasuteguri tõttu on autotehased pöördunud üha enam alternatiivsete
võimaluste poole, millest tõsisemalt võetavaks sai hübriidtehnoloogia.. Esimest läbimurret elektri
kasutamisel autode jõuallikana võibki ennustada nüüd, mil oma võidukäiku on alustamas
hübriidautod, kus kasutatakse omavahel kombineerituna elektri- ja sisepõlemismootorit. Vesiniku
abil elektrit tootvad kütuseelemendid on siiski ilmselt autonduse ülehomne päev, hübriidautode
tulek on hoopis reaalsem. Hübriidtehnoloogiat esindasid üheksakümnendate aastate alul esitletud
Volvo ECC ja VW Chico, seeriaautodeni jõudsid esimestena siiski jaapanlased – oma Toyota Priuse
ning Honda Insightiga. Toyota on jõudnud tänaseks juba hübriidtehnoloogia teise põlvkonnani ning
nende Prius on esimese omataolisena Eestiski müügil.
Elektriautode usku on süvendanud Iisraelis sündinud 40-aastase Agassi tegevus, kelle plaanid
küündivad aastani 2020. Tema firma nimega Better Place (parem koht) on suutnud koguda
riskikapitalistidelt miljardeid kroone, et välja arendada patareide laadimis- ja vahetusjaamade
võrgustikke. Better Place peab läbirääkimisi mitmekümne riigiga, konkreetsed koostöölepingud on
sõlmitud juba Iisraeli, Taani, Jaapani, Austraalia ja Kanadaga, samuti Hawaii osariigi ning San
Francisco ranniku üheksa linna alliansiga.
Esimesed 50 akulaadimisjaama peaks valmima tuleval aastal Iisraelis. Need on kohandatud
elektriautodele, mis tehakse koostöös autotootjaga Renault-Nissan. Reklaamitud on liitium-
ioonakuga töötavat heitgaasivaba ja 1,6-liitrise bensiinimootori sõidumugavusega autot.
Autodesse paigaldatav süsteem annab juhile õigeaegselt märku akude seisukorrast ja näitab teed
7

9. väiksemasse laadimisjaama või vajadusel suurde vahetusjaama. Agassi nägemuses oleksid kõikide
autode akud standardsed ja paikneksid erinevatel autodel enam vähem ühes kohas.
Ühe autopesulat meenutava akuvahetusjaama ehitus maksab hinnanguliselt üle kuue miljoni
krooni. Auto pargiks seal ettenähtud kohale sarnaselt autopesulaga, ning patarei vahetatakse uue
vastu. Patareid kuuluksid Better Place’ile, tarbija tasuks vaid laadimismaksu. Agassi hinnanguil
kuluks elektriautoga sõitmisele poole vähem raha kui bensiiniauto puhul.
Eestlased on varmad uusi tehnoloogiaid enda kasuks pöörama ja võivad elektriautod olla meil
pigem varem kui hiljem. On kolm vaala, millest sõltub elektriautode kasutuselevõtt Eestis: tarbija
teadlikkus, elektriautode kättesaadavus ja infrastruktuur. Neile tegevussuundadele pööratakse
peamist tähelepanu projektis Elektromobiilne Eesti 2020. Eesmärgiks on rajada 2011. aastaks
Tallinna pilootinfrastruktuur elektriautode laadimiseks. Aastaks 2020 peaks aga viiendiku meie
liikluses vuravatest autodest moodustama elektrijõul töötavad masinad. Pealinna laadimispunktide,
-jaamade ning kogu süsteemi haldavate infotehnoloogiliste lahenduste rajamise maksumus on 15-20
miljonit krooni. Suurim huvi sellist pilootprojekti rahastada peaks olema ettevõtjail, kes loodavad
tulevikus saada elektriautode teenusoperaatoriks. „Muu maailma kogemus näitab, et investor võib
olla energiaettevõte, kuid ka täiesti uus tulija, kel puudub seos energeetikaga, nagu näiteks Better
Place.
AS Eesti Statoili kontseptsioonijuhi Kai Realo sõnul on nende emaettevõttes Norras StatoilHydros
alternatiivenergia (ka elektrienergia) kasutuselevõtt testimise tasemel, ent Eesti osas puuduvad
konkreetsemad plaanid. Ta usub, et need kavad sünnivad siis, kui tekib nõudlus. Nii nagu juhtus
bioetanoolkütusega – kui tekkis piisavalt kliente, siis hakati seda ka müüma.
Realo on aga veendunud, et ükski uus trend ei saa tekkida riigi toeta. „Riigil peab olema selge
visioon, millise alternatiivenergia kasutuselevõttu peetakse otstarbekaks ja mida tahetakse sellega
saavutada,‖ selgitab ta. Näiteks toob ta Rootsi, kus on seatud eesmärgiks vabaneda aastaks 2020.
fossiilsetest kütustest ja toetada biokütuste kasutuselevõttu. „Riigil on selge plaan ja sellest lähtuvad
ka ettevõtted. Eraettevõtted ise ei saa algatada nii suurt muutust,‖ lisab ta.
Better Place ei olnud alguses äriettevõte, vaid ülesanne, mille Agassi sai noorte rahvusvaheliste
ärimeeste kohtumisel, kus lubati leida lahendusi globaalsele kliimaprobleemile. Shai pidi otsima
võimalusi, kuidas vähendada süsinikdioksiidi, mis paiskub õhku autode summutitest. Tõsiselt
8

10. innovatsioonile pühendunud inimesena ei asunud ta otsima uusi tehnoloogiaid, vaid vaatas kriitilise
pilguga üle olemasolevad variandid ja ärimudelid. Praegu, kaks aastat hiljem, on tema missioon
käivitanud suurima revolutsiooni, mida autotööstus on aastakümnete jooksul näinud.
Elektriautode müügile annaks hea stardipaugu, kui autode laadimiseks loodaks vastavate
teenindusjaamade võrgustik.
ELEKTRIAUTOD
Elektriautodel on sisepõlemismootorite asemel energiasäästlikumaid elektrimootorid ning
elektrienergia salvestatakse akudesse. Elektrienergia kasutamise tõttu on elektriautodel väiksem
mõju globaalsele soojenemisele, sest nad vähendavad vajadust bensiini ja diisliga töötavate
sõidukite järgi. Samuti on nad head kütusesäästjad ning mõneti ka parema kiirendusega kui
tavaautod.
Elektriauto eelised sisepõlemismootoriga auto ees:
Keskkonda ei saastata heitgaasidega.
Elektriautod on vaiksemad.
Elektriautosid ei pea käivitama (käiviti ongi ju tegelikult elektrimootor).
Elektrimootoril on sisepõlemismootorist suurem kasutegur.
Pidurdamisel on võimalik osa elektrienergiat taas akudesse laadida, kui kasutada mootorit
elektrigeneraatorina (regeneratiivpidurdus)
Elektriauto kilomeetri hind on kordades odavam kui sisepõlemismootoriga autol.
Elektriautode puudused sisepõlemismootoriga autoga võrreldes:
Akud on suure massiga.
Tänapäeva tehnoloogia puhul saab ühe laadimisega sõita keskmiselt umbes 100 kilomeetrit.
.Pliiakud võimaldavad sõita 30-130 km
NiMH akud kuni 190 km
Liitium-ioon akud 400-480 km
Mõningatel autodel on akude eluiga lühike ning ka laadimine võib kaua aega võtta.
9

11. Uued tehnoloogiad võimaldavad pikema elueaga akusid ning lühemat laadimisaega.
TULEVIK
Renault' elektriautod jõuavad turule 2011. aastal.
Renault esitles Pariisis uut elektriauto Kangoo be bop Z.E.
näidismudelit, mille pidurdusenergia taaskasutussüsteem
laeb akusid ka sõidu ajal. Firma toob elektriautod turule
2011. aastal.
Nissan tutvustas igamehe elektriautot
See ei ole nišiauto - vaid tavalist sõiduvahend.
Nissan on lubanud, et nime Leaf kandev auto, mis paisatakse maailmas masstootmisse aastal 2012,
ei hakka maksma kuigi palju – hinnad algavad 100 000 kroonist.
10

12. HÜBRIIDAUTOD
Hübriidauto on auto, mis kasutab sõitmiseks mitut energiaallikat. Enamasti mõistetakse selle all
elektriautot, millel on ka sisepõlemismootor. Elektrimootori kasutamisel saab auto energiat akudest.
Hübriidauto puhul laeb akusid elektrigeneraator, mille paneb pöörlema sisepõlemismootor.
Sisepõlemismootor töötab moodsamatel hübriidautodel enamasti siis, kui kütusekulu saab hoida
miinimumi lähedal. Loomulikult peab sisepõlemismootor töötama ka siis, kui akud on teatud piirini
tühjenenud ja elektrimootor ei saa seetõttu enam piisavalt elektrit. Elektrimootorit kasutatakse eriti
kiirendamisel, sõidu alustamisel ja aeglastel kiirustel, sest siis on sisepõlemismootoril suur
kütusekulu ja heitgaaside hulk. Lisaks on elektrimootoril kõrgema kasuteguri tõttu sama võimsuse
juures suurem kiirendus.
Hübriidauto eelised elektriauto ja sisepõlemismootoriga auto ees on järgmised:
Auto saab olla elektriautost mahukam, sest ei ole vaja kanda palju raskeid akusid.
Sisepõlemismootor võib olla palju väiksem kui tavalisel autol, võimaldades palju väiksemat
kütusekulu.
Pidurdamisel on võimalik rekuperatsioon ehk kineetilise energia muundamine uuesti
elektrienergiaks.
Veel plusse:
Vaiksemad kui tavalised sõidukid
Tarbivad vähem kütust ja seetõttu toodavad vähem õhusaastet
Hübriidautod on kütusesäästlikumad kui tavalised autod ning seetõttu on ka kulud autole
väiksemad ja vähem kahju keskkonnale.
Hübriidautosid katsetati ja nendega sõideti juba 20. sajandi alguses. Esimese eduka elektri- ja
sisepõlemismootoriga hübriidauto pani kokku Ferdinand Porsche 1928. aastal.
Tänapäeval on tuntumad hübriidautod Honda Insight ja Toyota Prius.
11

13. Miinused:
Mõned hübriidautod on tehtud eesmärgiga saada suurem võimsus, kui parandada kütusesäästlikust.
Nii ei ole mingit keskkonna säästmist ega kulude vähendamist.
Keerulisema ehitusega kui tavalised autod ja sellest tulenevalt ka suuremad remondikulud
Kallis auto
VESINIKAUTOD
Autodes on esmaseks energiaallikaks vesinik, mitte bensiin. Ei ole osutunud väga populaarseteks
ning toodetud on vaid väheseid isendeid. On olemas kaks varianti, kuidas vesinikku auto liikuma
panemiseks kasutada.
Põlemine – vesinik põleb mootoris sama põhimõtte järgi nagu tavalistes
sisepõlemismootoriga autodes
Kütuseelement – kui kütuseelement (seade) muudab vesiniku elektriks mida elektrimootor
tarbib.
Kasu keskkonnale: Vesinikautod kasutavad hapniku (mida võtavad õhust) ja vesinikku, mis
heitegaasina tekitab keskkonnasõbralikku veeauru, mitte süsihappegaasi.
12

14. Vesinikku toodetakse tsentraliseeritud elektrijaamades, kus fossiilkütuste põletamisel tekkivaid
kõrvalsaadusi saab paremini kontrollida. Samuti on võimalik vesinikku toota taastuvatest
energiaallikatest, mis tähendab, et ei suurene süsinikoksiidide heitkogused.
Vesinikautode puudused
Neid on kallis toota
Suurte jooksvate kuludega ning madala energiatõhususega
VIDEO http://www.youtube.com/watch?v=ffRagsjSpkE
Need puudused tõenäoliselt kõrvaldatakse ning Londoni transpordiamet on juba investeerinud
vesinikkütuseelementidega bussidesse. Bussides on kütuseelemendid, mis kombineerivad hapniku
ja vesiniku, et saada vett ja selle protsessi käigus tekib elekter mille jõul buss liigub. Loodetakse, et
bussid vähendavad müra ja õhusaastet ning sellel on positiivne mõju ülejäänud maailmale.
Vesinik, kõige levinum element universumis, saabki ilmselt saaste- ning müravabade
tulevikuautode kütuseks. Elektrivoolu valmistamiseks segatakse surve all olev vesinik auto
mootoris hapnikuga. Kokkupressitud vesinik oleks tavatingimustes vägagi ohtlik. Vesinikuautod on
aga tehtud niivõrd turvaliseks, et ka avarii korral ei tohiks midagi juhtuda. Enne vesinikuautode
müügiletulekut tuleb aga valmis ehitada korralik vesinikutanklate võrk.
PÄIKESE AUTO
Päikese auto kasutab liikumiseks päikeseenergiat. Päikeseenergia saadakse päikesepaneelide abil,
mis asuvad auto pinnal ning teisendatakse ümber elektrienergiaks.
Plussid
Puuduvad heitgaasid
Ei teki kasvuhoonegaase ega mürgiseid gaase, mis vähendab globaalset soojenemist ja
parandab inimeste tervist.
Tavalistest autodest vaiksemad
Ei ole kütusekulu, kuna töötavad päikesevalgusest
13

15. Miinused
Võivad sõita vaid piiratud kaugusele, kui päikesevalgust ei ole (nt öösel, pilvisel päeval).
Päikesepatareid on haprad ja võivad kergesti katki minna
Päikese autod ei ole ehitatud mugavusprintsiipi järgides vaid funktsionaalsusest lähtudes ning
tavaliselt mahutavad vaid 1-2 inimest.
Genfi autonäitusel eemaldati kate päikesepatareidel töötavalt 4-kohaliselt sportautolt. Sellel
liiklusvahendil puudub täielikult süsinikdioksiidi emissioon atmosfääri ja ta on võimeline läbima
500 kilomeetrise vahemaa autot katva õhukese kiletaolise päikesepaneeli toel.
TULEVIK
Voolavast õhust saab elektrit lennukitele ja autodele.
Teadlased on avastanud, et liikumisel paratamatult tekkivaid õhuvoolusid on
võimalik panna genereerima elektrit lennukitele ja autodele. Spetsialistid
töötavad liikumise energiat elektriks teisendavate niinimetatud
piesoelektriliste materjalide kasutamise kontseptsiooni kallal. Taolised kahe
ja poole sentimeetri pikkused seadmed saaks kinnitada auto katusele või
lennumasina kere külge. Õhu voolamisest ümber liikuva sõiduki tekkivad sisemised vibratsioonid
annaksid tulemuseks kindla pingega väljundvoolu. Nii toodetud voolust ei piisaks küll autode või
lennukite mootorite töö asendamiseks, kuid see võiks käitada näiteks armatuurlaual või kokpitis
paiknevate seadmete elektrisüsteeme. New Yorgi linnakolledži professori Yiannis Andreopoulose
juhitud töörühm arendab selliseid seadmeid ning üritab hetkel nende tõhusust parendada. Uuritakse
14

16. kaht lähenemist, millest üks näeb ette seadme õhuvooluga resoneeruvat vibreerimist, teine aga
turbulentsis vappumist. Tuuletunnelis kogutud andmeid ja muid projekti raames saadud
uurimistulemusi esitleti Ameerika füüsikaliidu vedelike dünaamika osakonna iga-aastasel
koosolekul USA-s Minneapolises. ―Need seadmed annavad võimaluse riibuda pidevalt keskkonnast
energiat, mis muidu raisku läheks,‖ märgib professor Andreopoulos.
Päikesepaneelidest present laeb tukkuva auto akusid
Lisaks sellele on spetsiaalsest tagatiivast väljuv Solar Shelf ka heaks kaitseks päikese käes seisvale
autole endale. See blokeerib auto värvi kahjustavad ja salongi saunaks kütvad päikesekiired, muutes
need ühtlasi elektrienergiaks.
15

17. ERI KÜTUSELIIGID
Erinevad autod kasutavad ka erinevat liiki kütust. Mõned kütused on keskkonnasõbralikum kui
teised:
Bensiin – kõige levinum kütus, mida kasutatakse autodes täna ja on üheks globaalse soojenemise
peamiseks põhjuseks. Bensiin toodab mürgiseid heitgaase nagu näiteks süsinikoksiidi,
süsivesinikku ja erinevaid lämmastikoksiide. Need mitte ainult ei aita kaasa globaalsele
soojenemisele vaid põhjustavad ka happevihmasid mis võivad kahjustada inimeste tervist. Pliivaba
bensiin on kõige keskkonnasõbralikum bensiinivorm, kuid nüüd ole olemas ka teisi kütuseid, mis
säästavad raha ja keskkonda.
Diisel – diiselautodel on umbes 30% parem kütusesäästlikus kui bensiinimootoriga töötavatel
sõidukitel. Samuti kestavad nad kauem, vähendades nii vajadust remondi või uue auto ostmise
järele. Diiselmootoriga sõidukid eraldavad vähem süsinikoksiidi kui bensiini mootoriga autod, kuid
eraldavad rohkem lenduvaid orgaanilisi ühendeid ja lämmastikoksiide. Diisel on valmistatud
taastumatutest energiaallikatest, kasutades ära maailma loodusvarasid.
Veeldatud naftagaas (LPG) – enamik hübriidautosid Suurbritannias sõidab selle kütuse jõul, mis
on tunduvalt keskkonnasõbralikum ja tõhusam kui bensiinimootorid. Nad toodavad vähem
süsinikoksiid süsivesinike ja lämmastikoksiidide heitgaase kui bensiini- ja diiselmootoriga
sõidukid. LPG põhjustab ka väiksemat kulumist ning sõidukid on kütusesäästlikumad. Lisaks
säästab see ka juhi raha.
Survestatud gaasi (CNG) – selle kütusega sõitvad masinad on kütusesäästlikumad, vaiksed ja
eraldavad vähem mürgiseid kemikaale kui tavalised autod. Paljud bensiini ja diiselmootorid saab
ümber ehitada nii, et nad sõidaks CNG-ga.
Biodiisel – Biodiisel on taastuv kütus, mida valmistatakse taimeõlidest, loomsetest rasvadest ja
ümbertöödeldud kasutatud toiduõlist (suhkrupeet, rapsiseeme, palmiõli ja päevalilled). Biodiislil on
mitmeid eeliseid:
On taastuv.
On energiasäästlik.
16

18. Vahetab välja naftast destilleeritud diislikütuse.
Saab kasutada enamikes diiselmootorites ilma neid muutmata või üksnes väikesi muudatusi
tehes.
Vähendab ülemaailmset kasvuhoonegaaside emissiooni.
Vähendab heitgaaside emissiooni, sealhulgas mürgiste õhusaasteainete hulka.
Ei ole mürgine, laguneb bioloogiliselt ning sobib kasutamiseks tundlikus keskkonnas.
On valmistatud Eestis kas põllumajanduslikest või ümbertöödeldud tooraineressurssidest.
On lihtne kasutada, kui järgite siin toodud juhtnööre.
Vastavalt Eestis kehtestatud standardile tohib meil müüa ainult puhast biodiislit ehk B100 ning 5 %
biodiisli sisaldusega diiselkütust ehk B5. B5 segu puhul ei ole müüjal kohustust tarbijat teavitada
kütuses sisalduvast 5 protsendilisest biodiisli osast. Samas ei keelata lõpptarbijal ise kasutada
biodiisli ja tavadiisli segu vastavalt oma soovile, segades seda otse auto kütusepaaki. Silmas tuleb
siin pidada auto garantiitingimusi ja selle suhtes kindlasti konsulteerida oma autotootja
esindajatega.
Teistes riikides on kasutusel ka muud seguvariandid. Lätis on kehtestatud B30 standard ja USAs on
kõige levinum segu B20.
Bioetanool - Bioetanool on kas biomassist ja/või jäätmete bioloogiliselt lagunevast fraktsioonist
toodetud etanool, mida kasutatakse biokütusena (nagu näiteks mootorikütusena bioetanool E85) või
toiduainetetööstuse toorainena, näit. alkohoolsete jookide tootmisel.
Bioetanooli valmistatakse mitmesugusest looduslikust toorainest. Kõige sagedamini kasutatakse
toorainena suhkruroogu, maisi või vilja. Samuti toodetakse bioetanooli orgaanilistest jäätmetest,
metsatööstuse jääkidest ja heinast. Bioetanooli teeb eriti keskkonnasäästlikuks see, et selle
tootmiseks vajalikud taimed ja puud seovad kasvades atmosfäärist kahjulikku süsinikdioksiidi –
seega teevad õhu puhtamaks ning vähendavad kasvuhoonegaase. Kuna bioetanooli tootmiseks
vajalik tooraine tuleb peamiselt talumajapidamistest ja metsandusest, arendab bioetanooli
kasutamine kohalikku maaelu ja põllumajandust.
17

19. Bioetanooli eelised mootorikütusena
Väheneb süsinikdioksiidi (CO2) tase atmosfääris.
Väheneb riigi sõltuvus naftatoodete impordist.
Soodustatakse kohalike talumajapidamiste arengut.
Bioetanooli negatiivsed küljed mootorikütusena.
Vajab spetsiaalselt kohandatud mootoreid ja auto kütusesüsteemi
Väheneb mootori võimsus ja suureneb kütusekulu, kuna bioetanool E85 energiasisaldus on
väiksem kui bensiinil.
Bioetanooli tootmiseks kasutatakse põllumajandustooteid, mis tõstab toiduainete hindu.
Bioetanooli tootmiseks kulub väga suur kogus vett. Näiteks 1 tonni bioetanooli tootmiseks
nisust tarbitakse 10 tonni vett
Bioetanooli tootmine suures mastaabis on ohtlik keskkonnale - suurenenud pestitsiidide ja
väetiste kasutamine, uute põllumaade hõivamine looduslikelt aladelt jne. Probleem on eriti
terav näiteks Brasiilias, kus massiliselt raiutakse maha metsamassiive bioetanooli tooraine
kasvatamiseks. (Brasiilia on maailma suurim bioetanooli tarbija ja eksportija - sealhulgas
peamine Rootsi varustaja bioetanooliga.)
18

20. ARVUTID
On siin üldse kokkuhoidu?
Keskkonnateadlikel inimestel on mure, kuidas hinnata kõike arvutitesse puutuvat. Ühelt poolt on
justkui võimalik säästa loodust, mõeldes kas või kõikide saatmata paberkirjade peale, teiselt poolt
saastab arvutite tootmine märgatavalt keskkonda ja printerite trükikiirus samuti vaid kasvab.
IT arendajad keskenduvad energia säästmisele. Mõistetav, sest elektri hind on maailmas tõusnud
ning kokkuhoid kõigil peas. Kui on nõudlust, tekib ka pakkumine. Tootjad kuulutavad üksteise
võidu, mitu protsenti nad on vähendanud oma uue tootega energiakulu, ja kleebivad uhkelt Green
IT sildi pakendile. Kas aga see mõnikümmend protsenti kokkuhoidu annab mingitki reaalset
tulemust või on tegu ainult südametunnistuse rahustamisega?
Energia säästmine
Edasiminek energia säästmises on olnud märkimisväärne. Kui aastat viis tagasi oldi protsessorite
üha kasvava voolutarbimise pärast tõsiselt mures, siis osalt ka jahutusprobleemidest alanud
tehnoloogiauuendused on nüüdseks vilja kandnud. Ka sülearvutite müüginumbrite hüppeline
suurenemine on andnud siinkohal oma panuse, sest energiaröövel protsessor pole akusõbralik, aga
lühikese akueaga sülearvutit ei õnnestu müüa. Omaaegse müügihiti Intel Pentium 4 3,0-gigahertsise
HT protsessori voolutarve oli 82 vatti. Praegune kahetuumaline Intel Core 2 Duo 3,0 GHz on sellest
kordades kiirem, aga voolutarve vaid 65 vatti. Ka AMD protsessorite voolutarve on saanud piirid
peale, ning mis veelgi olulisem, kõik uued, nii AMD kui Inteli protsessorid oskavad tarbida voolu
vastavalt kasutatud võimsusele, nii et reaalne voolutarve võib olla veelgi väiksem. Ei tasu ka
unustada, et nüüd juba üldlevinud vedelkristallkuvarid kulutavad 60–70% vähem energiat kui
kineskoopkuvarid, toiteplokkides püütakse maagilist 80protsendilist efektiivsusnäitu ning
serverimaailmas teeb ilma virtualiseerimine ja vatte loetakse seal kodumajapidamisest veelgi
suurema hoolega.
19

21. Keskmine voolutarve
140 vatti on number, millega üks tavalise uue lauaarvuti ja vedelkristallkuvari omanik peab
elektriarve juures arvestama. Energiat saab veelgi kokku hoida, kui valida väiksema võimsusega
arvuti, keerata ekraani heledust vähemaks, arvuti õhtul korralikult välja lülitada (mitte ooterežiimile
jätta) ja kõiki toitehalduse võimalusi kasutada. Ja olemegi rohelised?
Energiakulu on siiski vaid üks ning kaugeltki mitte olulisim vaatenurk. Tuleb arvestada, millise
ökoloogilise jalajälje jätab ka nende energiasäästlike arvutite tootmine. Intel on lubanud muuta
2008. aasta lõpuks kogu oma kiibitootmise pliivabaks, kuid teiste komponentide suhtes pole
olukord paranenud. Vastupidi. Mõne allika arvates on enamik Green IT sildiga ehk vähendatud
energiatarbega komponentide puhul tegu suisa rohepesuga. Sellest on räägitud eelkõige seoses
mahepõllumajanduse või biokütusega, kuid kehtib siingi, et mittetaastuvaid või saastavaid materjale
sellise toote tegemiseks kulutatakse rohkem, kui on väärt saavutatud kokkuhoid.
Nii jääbki meil vaid loota, et IT arengu tõttu saavutatud läbimurded materjalitööstuses,
energeetikas, meditsiinis või mis tahes muul elualal kaaluvad ühel hetkel üles kogu tehtud halva
keskkonnale. Seniks aga ostkem energiasäästlikke arvuteid, vältides ―energiasäästlikke‖ lahendusi,
ning ärgem unustage viia vanad akud ja patareid kogumispunkti, müüa vana arvuti foorumis maha
või annetada sugulaste lastele mängimiseks.
Uuringud
―Roheraalindus‖ (green computing) on tänapäeval arvutitööstuses üks tähtsamaid teemasid ja
ilmavõrgupilvede üha võimekamaks muutumisega muutuvad nõudmised ka raalidele.
Tarbijad oleksid valmis uut arvutit soetades maksma pea kaks ja pool tuhat krooni rohkem, kui
saaksid selle raha eest keskkonnasõbralikumal moel valmistatud arvuti.
Hiljuti Suurbritannias korraldatud uuringust selgus ka, et arvutikasutajate arvates peaksid tootjad
vanade arvutite eest vastutama, hoolitsema, et need ei satuks keskkonda reostama, ning püüdma
võimalikult paljusid osi uuesti kasutada. Niinimetatud e-jäätmete probleem teravneb kiiresti kogu
20

22. maailmas. Ainuüksi Ameerika Ühendriikides saadetakse igal aastal prügimäele umbkaudu 30
miljonit arvutit.
Uuringufirma Ipsos-Mori uuris keskkonnakaitseorganisatsiooni Greenpeace tellimusel arvutite
tootmise ja utiliseerimisega kaasnevaid probleeme üheksas riigis. Muu hulgas selgub, et hiinlased
on keskkonna pärast rohkem mures kui britid: kui Briti arvutiostjad oleks valmis «rohelise» arvuti
eest juurde maksma veidi alla 1500 Eesti krooni, siis hiinlased maksaksid keskkonnasõbraliku
arvuti eest ligi 2500 Eesti krooni rohkem kui tavalise arvuti eest.
2004 avaldas ÜRO raporti, milles väideti, et ühe arvuti tootmiseks kulub kümme korda rohkem
keemilisi ühendeid ja fossiilseid kütuseid, kui arvuti ise kaalub.
Greenpeace´i uuring lisab sellele murettekitavale tõsiasjale veel ühe nukra tõdemuse: mida
kiiremini arvutid ja nende lisaseadmed arenevad, seda lühemaks muutub nende eluiga ja arvutid,
mida veel mõne aasta eest oleks superraalideks nimetatud, visatakse prügimäele.
Lõviosa nendest prügimägedest, väidab Greenpeace, on Hiinas ja Indias.
Arvutitest või muudest elektroonikaseadmetest on pärit tervelt 70% raskmetallidest ja muudest
mürkidest, mis prügimägedel loodust reostavad.
Et arvutid ei koormaks loodust
Kuna kasutatud tehnika, sealhulgas vananenud arvutid, on potentsiaalselt loodusele koormav, siis
on oluline ka Microsofti kui IT-ettevõtte panus loodushoidu oma valdkonna põhiselt.
Microsoft viib läbi projekti „Uus algus,‖ mille eesmärk on koguda annetajatelt kasutatud arvuteid,
et need erivajadustega laste jaoks töökorda seada ning uus tarkavara peale installerida. Kolme
aastaga on kogutud üle 500 arvutikomplekti, mis on üle Eesti laiali jaotatud abisoovijatel. Arvutite
annetajad on olunud nii eraettevõtjad, riigiasutused kui eraisikud. Projekti eesmärgiks on toota nn
"rohelisi" arvuteid, et vanu arvuteid mitte ära visata vaid teha need korda, et seejärel taaskasutusse
võtta.
21

23. NIPID KUIDAS KASUTADA ARVUTIT ENERGIASÄÄSTLIKUMALT
Ekraan ja kõvaketas on kaks suurimat energiakulutajat arvutis. Olenevalt vajadusest ja
tehtavast tööst saab valida erinevate energiakasutuse režiimide vahel. Seadistage oma arvuti
valikust ’toitesuvandid’ säästlikuma režiimi peale.
Et energiat vähem kuluks, on mõtet arvuti ekraan seadistada vähem heledaks. Siinkohal
tasub siiski jälgida ka enda vajadusi - ekraan ei tohi olla sedavõrd tume, et see segaks teksti
ladusat lugemist. Ekraani heledust saab seadistada juhtpaneelilt või siis erinuppude abil.
Kineskoopmonitoride puhul tarbib 17-tolline monitor 35% rohkem energiat kui 14-tolline
monitor. Sama suurusega vedelkristallekraanid tarbivad aga töörežiimil 50–70% vähem
energiat, kui kineskoop-monitorid.
Kui te ei kasuta arvutit, siis lülitage see välja. Kindlasti lülitage arvuti välja tööpäeva lõpus.
Välja tasub lülitada ka ooterežiimil printerid.
Ühendage pärast kasutamist arvuti küljest lahti arvutimängudega seotud riistvara.
Kui arvuti väljalülitamine pausi ajaks on mingil põhjusel takistatud, siis kasutage vähemalt
energiat säästvaid oote- või uinakuolekuid (standby, hibernate).
Veelgi enam saab energiat säästa siis, kui teete pausi ajaks ekraani täiesti tumedaks. Samuti
tuleks vähendada ajaperioodi, mis jääb arvuti kasutamise ja ekraani automaatselt mustaks
muutumise vahele.
Traadita ühendus on üsna märkimisväärne energiakulu allikas. Kui te hetkel WiFi-t ei
kasuta, on tark traadita internet funktsioon sülearvutis välja lülitada. Kui teil on arvuti, kus
tuleb ühenduseks kasutada WiFi-kaarti, siis võtke kaart pesast välja. Kui teil on WiFi sisse
ehitatud, lülitage see vastavast nupust välja. Sama kehtib ka juhtmeta arvutihiirte ja
kõrvaklappide kohta.
Uute seadmete soetamisel võrrelge nende energiatarvet analoogidega ja valige parim hinna
ja kvaliteedi suhte järgi.
Energiasäästu pakuvad ka ajasäästlikud internetikasutamise nipid, sest nii saate oma
toimingud kiiremini tehtud. Näiteks võtke kasutusse mõni uudistevoo (RSS feed) lugemise
programm (Google Reader jms). Nii säästate ennast erinevates veebikeskkondades
surfamisest ja leiate kiiresti üles kõik huvipakkuvad uudised.
22

24. ENERGIASÄÄSTLIKUD ARVUTID
THINCAN
ThinCan nimelised vähese energiatarbe ja ruumivajadusega arvutid jõudsid turule juba 1990-ndate
aastate lõpus. Esimesed mudelid meenutasid kujult nelja pikiribiga karastusjoogipurki, mille järele
sai ka lahendus nime „ThinCan― — thin viitab „õhukesele kliendile― ja can purgile.
ThinCan lahendus leidis tee laiema tuntuseni Linutop1 nime all, mis on pälvinud ohtralt kiidusõnu
nii siin kui sealpool ookeani ja oli üks esimesi sarnaseid laiatarbeturule suunatud lahendusi.
ThinCan’i viimase 2007 aastal väljatöötatud mudeli omadused on järgmised:
Protsessor: AMD Geode LX700@433 MHz
Püsivara ROM: 1024 FWH NOR Flash
Massmälu 64MB MTD NAND Flash
RAM: 256MB DDRAM
Võrk: 10/100/1000baseT
Videoresolutsioon: kuni 1920 x 1440 32 bit True Color 85 Hz
Audio: AC 97 v2.3
4 A-tüüpi USB pesa
VGA väljund
Kõrvaklapi ja mikrofonipesa
Mõõdud: 150 x 95 x 32 millimeetrit
23

25. Kaal: 280 grammi
Voolutarve: vähem kui 5W
APPLE ARVUTID
Apple läheneb kõigile oma toodetele keskkonnasõbralikult. Seetõttu on Mac
loodud energiasäästlikuks, toksiliste aineteta ja ümbertöötatavaks.
Energiasäästlikkus. Kuna Apple on nii riist- kui ka tarkvaratootja, on võimalik
ökoloogilist jalajälge vähendada viisil, mis teistel tootjatel puudub. Esiteks
kulutab energiasäästlik toiteplokk elektri Mac-arvutisse toomisel vähem
energiat. Lisaks kasutatakse Macides (erinevalt paljudest PC-arvutitest) energiasäästlikke
riistvarakomponente, mis töötavad käsikäes opsüsteemiga ja säästavad nii energiat isegi kahe
klahvivajutuse vahelisel ajal.
Vähem toksilisi aineid. Mac ei sisalda eriti toksilisi aineid. Kõigi Mac-arvutite
kuvarid on elavhõbeda- ja arseenivabad ja nende sees olevad komponendid ei sisalda
polüvinüülkloriidi ega broomi baasil leegiaeglusteid.
Ümbertöötatavus. Kui Maci pikk eluiga jõuab lõpule, võib arvuti koostisse kuuluvaid
materjale (nt alumiinium ja klaas) vabalt ümbertöötamiseks käitlusse anda
FUJITSU SIEMENS
Fujitsu Siemens Computers tõi esimese IT-firmana turule keskkonnasõbralikest materjalidest
toodetud ning ülimalt energiasäästliku koduarvuti SCALEO PC Li 2405 Green Edition. Eestis on
"rohelise" koduarvuti eksklusiivne müügiõigus Elionil.
Uus SCALEO PC Li 2405 Green Edition eratarbijale tõeline "roheline" alternatiiv koduarvutite
valikul. Arvuti ehitamisel on keskkonnasäästlikkuse aspekti silmas peetud kogu toote elutsükli
jookusul -
24

26. alates arvuti väljatöötamisest ja tootmisest, lõpetades ümbertöötlemisega. Arvuti ISO 14001
sertifikaadiga tunnustatud tootmisprotsessis kasutatakse võimalikult vähe materjale ja elektrit ning
samuti on tootmissaaste viidud minimaalsele tasemele. SCALEO PC Li 2405 Green Editionil
kasutatakse ainult plii- ja halogeenivaba emaplaate ning peaaegu hääletu arvuti võtab 27%
vähem energiat kui tavaline koduarvuti. Transportimiseks pakitakse "roheline" arvuti täielikult
taaskasutatavasse pakendisse, mis on samuti valmistatud suures osas taaskasutatud materjalist.
Uus SCALEO PC Li 2405 Green Edition on kiire ning ülimalt vaikselt töötav lauaarvuti, mis on
varustatud Intel Pentium kahetuumalise (dual-core) protsessori, 160GB kõvaketta, DVD-kirjutaja
ning 20-in-1 kaardilugejaga. Arvuti operatsioonisüsteemiks on Windows Vista Home Premium.
Eestis on "rohelise" koduarvuti eksklusiivne müügiõigus Elioni esindustel. Koos 19-tollise LCD
monitoriga hakkab keskkonnasäästlik arvuti SCALEO PC Li 2405 Green Edition maksma 8999
krooni.
SCALEO Green lauaarvutile on omistatud mitmeid keskkonnasõbralikkust mõõtvaid sertifikaate
nagu Energy Star, Blue Angel ja Põhjamaade loodussäästlikkuse tunnustuse Joutsenmerkki. Kõik
need sertifikaadid põhinevad väga rangetel nõudmistel, mistõttu klient võib olla täiesti kindel, et ta
on ostnud toote, millega ta on keskkonda reaalselt kaitsnud.
Fujitsu Siemens Computers on olnud Euroopa juhtiva arvutitootjana juba aastaid
keskkonnasäästlike toodete väljatöötamisel esirinnas, tuues esimese "rohelise" arvuti turule juba
1993. aastal. "Rohelise" infotehnoloogia propageerimiseks on kontsern teinud ettepaneku alustada
riistvara keskkonnasõbralikkuse-alast sertifitseerimist, jälgides toote tervet elutsüklit. Selle
tulemusena kasvab ettevõtetele surve investeerida keskkonnasõbralike toodete uuringutesse ja
arendusse ning sunnib neid välja töötama tõelisi "rohelisi" tooteid.
Kuna loengus tuli juttu tahvelarvutitest ning e-lugejatest, siis käesolevas töös on mõningad isendid
ka välja toodud, et asjasse selgust saada.
25

27. TAHVELARVUTID
Esimesed tahvelarvutid olid võrdlemisi kallid ning puutetndlik tehnoloogia oli kasutajale veel
võõravaõitu.
Kesktaseme sülearvuti hinnaga – tahvelarvutite hinnad kõiguvad 1600–2500 USA dollari piires.
Tahvelarvutite eelisteks on mugav suurus ja pliiatsiga aktiveeritav ekraan ning seda on hõlpsam
kasutada nii koosolekutel kui ka reisil olles. Tahvelarvuti abil saab redigeerida dokumente ja saata
meilisõnumeid oma enda käekirjaga. Samuti saab enamiku käsikirjalisest tekstist trükitud tekstiks
teisendada. Tahvelarvuti sisaldab ka halva käekirja dešifreerimise funktsiooni (eriti halva käekirja
puhul peaks ehk siiski klaviatuuri kasutama). Teatud mudelid hõlmavad ka
hääletuvastusfunktsioone.
Kindlasti pole kõik tahvelarvutist huvitatud. Keda häirib hind (nüüd kus sülearvutid võivad maksta
ka vähem kui 1000 USA dollarit), keda väiksem klaviatuur. Teisi jätab külmaks nii digitaalpliiatsi
kasutamine, liikumisvabaduse kasv kui ka uudne disain.
Tahvelarvutite esmasteks ostjakandidaatideks on reisimehed ja "koridorirändajad" – inimesed, kes
veedavad enamiku oma ajast koosolekutel. Samuti tudengid, müügimehed, arstid ja muud
tervishoiutöötajad, arhitektid, insenerid, teadurid ja kõik teised, kes vajavad hõlpsasti kasutatavat ja
kaasas kantavat arvutit.
Tahvelarvutitel on kaks põhimudelit – esimene, mis hõlmab tahvlisuurust ekraani koos integreeritud
klaviatuuriga, mille saab sülearvuti kombel lahti voltida ning teine, mille puhul ekraan on
klaviatuurist eraldi, kuid need saab omavahel ühendada doki abil.
Tahvelarvuteid toodavad muuhulgas sellised suuremad arvutitootjad nagu Hewlett Packard, Fujitsu,
Toshiba, Acer ja Gateway ning need töötavad Microsofti opsüsteemiga Windows XP Tablet PC
Edition. Ei ole vaja spetsiaalset tarkvara – tahvelarvutis saab kasutada nii Office'it kui ka mis tahes
muid opsüsteemiga Windows XP töötavaid ärirakendusi. Lisaks on turule tulnud ka Apple oma iPad
tahvelarvutiga.
Tahvelarvuti on sülearvutite edasiarendus - see on sama võimas ja suure jõudlusega nagu mis tahes
muu arvuti ning sisaldab hulgaliselt täiustusi. Ning selle saab pea kõikjale kaasa võtta.
26

28. HP COMPAQ TC1100
TC1100-l on 10,4 tolline LCD ekraan ja surve tundlik pliiats. Disainilt on sarnane oma eelkäijale
TC1000-le. Kõik vajalik riistvara on salvestatud display korpusesse, mis tõttu on võimalik töötada
ka ilma klaviatuurita. Klaviatuuri ühendamisel on võimalik arvutit kasutada nagu tavalist laptop-i.
Parameetrid:
CPU: 1.2 GHz Intel Pentium M 753 Ultra Low Voltage protsessor (1.20 GHz, 2MB L2 cache, 400
MHz FSB),
60 GB kõvaketas
512 MB (333 MHz) RAM (2 GB max),
54g wi-fi (802.11b/g),
Bluetooth wireless ühendus,
Secure Digital mälukaardipesa,
Windows XP Tablet PC Edition operatsioonisüsteem
27

29. TOUCHSMART TM2
HP toob müügile uue puutetundliku tahvel-sülearvuti.. HP uus TouchSmart tm2 on võrreldes
eelkäijatega tunduvalt elegantsema disainiga ja muidugi võimsam ja kiirem ka. Ekraan on
multipuutetundlik ja survetundlik, seega sobib digilauana kasutamiseks kõigile joonistajatele ja
joonestajatele. Multipuutega saab juhtida ka
erinevaid Windows 7 tarkvarasid, nagu näiteks
BumpTop, DigiFish Dolphin ning Corel Paint it!
Touch. Hinda HP oma pressiteates veel ei avalda,
küll aga teatab, et uus tahvelarvuti on
broomiühendite ja PVC vaba ehk siis
keskkonnasõbralikum kui vanemad mudelid.
TouchSmart tm2 oli esimesena publikule väljas
jaanuari alguses toimunud trarbeelektroonikamessil
IPAD
680-730 grammi kaaluv seade (olenevalt konkreetsest mudelist) on 1,5 cm paksune ning meenutab
disainilt Apple`i kultuslikku nutitelefoni iPhone. Tähtsamad riistvaralised omadused on iPad`i
juures ekraan ning protsessor. Ekraan on puudutustundlik (capacitive), 9,7″ diagonaaliga, LED-
taustvalgustusega ning mahutab 1024×768 pikslit. Vastupidiselt levinud kuulujuttudele ei ole
tegemist OLED-ekraaniga, see eest on ekraan aga IPS-tüüpi.
28

30. Protsessor on Apple`i enese poolt loodud ―1Ghz Apple A4″. Firma on selle loonud spetsiaalselt
iPad`i tarvis. Nii 3D-mängud kui ka muud protsessorivaenulikud rakendused on tänu sellele ülimalt
kiired ja töötavad ilma viivituseta.
Muud tähtsamad tehnilised andmed:
Kõvaketas: 16 GB, 32 GB või 64 GB SSD ketas
Võrgud baasmudelil: WiFi (802.11 a/b/g/n), Bluetooth 2.1
Võrgud 3G mudelil: WiFi (802.11 a/b/g/n), Bluetooth 2.1, 3G, GSM, GPS
Ühendused: Doki port, 3,5 mm kõrvaklappide väljund, sisseehitatud kõlarid ja mikrofon, 3G
mudelil SIM-kaardi pesa
Sensorid: kiirendusmõõtja, üldvalgusesensor
Operatsioonisüsteem: täiustatud iPhone OS
Aku: sisseehitatud liitium-polümeeraku
Aku kestus: 10 tundi videot, WiFi-veebisurfamist vms, üle kuu aja ooterežiimil
E-LUGER
Digiraamatud ehk e-lugejad on toredad seadmed, sest aku peal peavad need märksa kauem vastu
kui suvaline väike arvuti ning neis kasutatud e-paber on samuti silmadele sõbralikum kui
arvutiekraan. Enamik e-lugejate tootjaid kasutab ekraaniks firma E Ink toodetud e-paberit, mistõttu
on paljude digiraamatute ekraanid ja vastavad tehnilised andmed üsna sarnased.
BOOKEEN CYBOOK GEN3
Cybook on üks kergemaid e-lugejaid, kaaludes vaid 174
grammi. Ka hind on sellel üsna tarbijasõbralik ja ligi 5000
krooni eest võib saada endale üsna toreda kuuetollise
ekraaniga seadme, mis teeb oma tööd adekvaatselt. Peale
e-raamatute kuvamise saab Cybook Gen3-ga kuulata ka
MP3-vormingus muusikapalu ja vaadata mustvalgelt pilte
29

31. - selliste trikkidega saavad hakkama muidugi peaaegu kõik e-lugejad.
SONY READER
Sony on digiraamatuid juba tegelikult päris mitu erinevat
välja mõelnud. Hinnad ei ole neil ühelgi üle mõistuse,
kuid osta saab neid kusagilt e-poest. Kõige odavam Sony
mudel on Reader Pocket Edition, mis 2100 krooni eest
pakub 5tollist 600 x 800 lahutusega ekraani ning toetust
vaid põhilistele teksti ja e-raamatute formaatidele.
Muusikat see vidin ei mängi. Makstes tuhat krooni
rohkem, saate endale juba tolli võrra suurema ekraaniga
seadme, mis suudab ka mp3- või AAC-formaadis
muusikat esitada ning haukab kuni 16 GB mälu juurde
SD-kaardilt. Sony toodetega on ka see õnn, et need toetavad pdf- jt formaate, mis pole digitaalselt
kaitstud. Kõige uuemal Sony Readeril on ka puutekraan, mis ei muuda seadet huvitaval kombel
eelkäijatest ka üldse kallimaks - hind endiselt 3000 krooni ringis. Puutekraaniga Reader kaalub
muuseas 290 g ja taskuversioon 200g.
IREXI
Kui on soov suurema ekraani järele, siis tuleb vaadata iRexi
mudelivaliku poole. 1000S nimetusega mudelil on ekraan suisa
10,2tolline ja selle lahutuseks on 1024 x 1280 pikslit. Sellel on
ka 16 eri halli varjundit värvideks kasutada, mis on kaks korda
rohkem kui näiteks Sony Readeril ja isegi neli korda rohkem kui
Cybook Gen3 mudelil. Muidugi, lahedate omaduste eest tuleb
ka rohkem maksta - 1000S maksab ligi 11 000 krooni. Kas
lihtsalt raamatu lugemiseks on ikka nii suurt kolakat vaja?
Tegelikult on ka tootja ise pannud seadme professionaalsete jullade kategooriasse - ju ärimees vajab
oma graafikute jms näitamiseks paremat ekraani. Lihtkasutajale pakub iRex hoopis iLiadi-nimelist
seadet, mis on 8,1-tollise ekraaniga ja lahutusega 768 x 1024 pikslit. Seadmesse on integreeritud ka
30

32. WiFi tugi ja palju muud toredat. iLiad 2nd Editioni hind on 9500 krooni ning see kaalub 435 g.
Mõlemad seadmed toetavad ka paljusid failiformaate, kuid siinkohal tekib juba küsimus, et miks ei
võiks siis endale selle raha eest osta odavat sülearvutit ning sealt pdf-dokumente lugeda ja muusikat
kuulata. Proovige oma rüperaaliga, otsige üles, kuidas kuva orientatsiooni muuta, kas siis
dokumendis või kogu töölaual, ja keerage arvuti nagu raamat ette - olen lugenud nii, täitsa tore on.
AMAZON KINDLE
See seade on üks menukamaid e-lugejaid, sest teisel
pool suurt lompi on selle omanikul võimalik
seadmele väga palju raamatuid osta. Muidugi on see
digiraamat seotud Ühendriikides kindla
teenusepakkujaga ja teoseid tuleb sellesse laadida üle
3G-sarnase andmesidevõrgu. Siiski, aparaati on
võimalik raamatuid laadida ka USB-ühenduse ja SD-
mälukaardi abil, kuigi teosed peavad olema kindlas
formaadis ning kogu see tegevus lõhnab meie riigis
ette võttes kahtlaselt nahast silmaklapi ja rummi
järele, kuigi eks kuidagi saab ka seda kasutada
legaalselt siinpool ookeani. Ekraan on Kindle'il 6tolline ning aparaat kaalub ligi 300 grammi.
Seadme hind on 2700 krooni.
NOOK
Ühendriikide suurima raamatumüüja Barnes & Noble'i
poolt suure promokampaania saatel turuletoodav e-lugeja,
millest oodatakse esimest tõsist konkurenti Amazoni
Kindle'ile. Umbes 2800 krooni maksvas vidinas on
uudiseks e-raamatute laenutamisvõimalus kasutajate vahel.
Nookid jõuavad kauplustesse 30. novembril. Mälumaht 2
31

33. GB, kuuetolline ekraan, lahutusega 600 x 800 pikslit, puutekraan.
SKIFF
Gizmagi portaal tutvustas Skiffi uut e-lugejat, mille arendas ettevõttele LG. E-lugeja paksuseks on
kõigest veerand tolli (umbes 0,6cm), mis teeb sellest kõige õhema olemasoleva e-lugeja.
Skiffi puutetundliku ekraani diagonaaliks on 11,5 tolli ja lahutusvõime on 1200 x 1600 pikslit. See
teeb Skiffi tootest kõige kõrgema resolutsiooniga e-lugeja, mis praegu müügil. Veelgi edevamaks
teeb lugeja tema materjal, mis lubab seda mõõdukas ulatuses painutada.
http://www.skiff.com/skiff-reader_tech-specs.html
TULEVIK
Keskkonnasõbralik arvuti saab energiat päikeselt
David Veldkamp disainis futuristliku arvuti nimega Lawn PC, mis
saab energia otse päikeselt. Masin toodab ise kogu vajamineva
energia päikesepatareidega, mis on paigutatud arvuti peal asuvasse
murulappi. Muru on valmistatud looduslikust puuvillasest kangast,
mille sisse on paigutatud päikesepatareid. Looduslike materjalide
32

34. kasutamine muudab seadme biolagunevaks ning ka arvuti enda valmistamiseks kasutatud plast on
biolagunev. Sajad rohulibled toodavad tunnis energiat võimsusega umbes 60 vatti, millest peaks
väikse võimsusega arvutile üldjuhul piisama. Arvutit energiaga varustav muru on eemaldatav, seega
saab oluliste tehnoloogiliste uuenduste korral vajadusel süsteemi riistvara uuendada.
Lawn PC on täielikult juhtmevaba, mis võimaldab teha tööd kõikjal. Kuna arvuti ühendub ka
monitoriga juhtmevabalt, saab kasutaja selle paigutada sobivasse kohta ning monitori töö
tegemiseks mujale viia. Arvuti ei vaja mingit jahutussüsteemi, süsteemi jahutamiseks piisab
rohuliblede vahel puhuvast õhust. Muruarvuti peab paigutama akna lähedusse, kus see saaks
piisavalt õhku ja valgust. Kuna muru on eemaldatav, saab seda kasutada ka teiste
elektroonikaseadmete, näiteks teleri varustamiseks energiaga. Õhtusel ajal, kui päikest enam pole,
tuleb aga arvuti siiski elektrivõrku ühendada.
33

35. KASUTATUD KIRJANDUS
http://biodiisel.favius.com/
http://www.petrolprices.com/green-technologies.html
http://et.wikipedia.org/wiki/Bioetanool
http://hei.eas.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=106:elektriautod-paeaestaks-
eesti-naftatoru-otsas-virelemisest&catid=40:2009-maerts
http://www.tehnikamaailm.ee/pictures/elktriautodmai2005.pdf
http://www.kalev.ee/est/news=992883&category=46&2010-on-rahvusvahelise-elurikkuse-aasta
http://www.futurenergia.org/ww/et/pub/futurenergia/chats/car_design.htm
http://www.arvutikasutaja.ee/foorum/viewtopic.php?t=9148
http://www.bioneer.ee/eluviis/saastmine/Kasutage_arvutit_energias%C3%A4%C3%A4stlikult.aid-
4432
http://forte.delfi.ee/news/digi/article.php?id=19855810
http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=200851
http://e-motion.aiesec.ee/?mid=43#
http://www.aripaev.ee/mod/emb/pressiteade/index.html?ID=426043&leht_id=3861
http://www.greengate.ee/?page=303
http://www.am.ee/node/972
http://www.greenit.ee/et/news
http://www.ekspress.ee/news/areen/uudised/kuidas-leida-endale-e-lugeja.d?id=27692877
34

36. http://www.dell.com/us/en/home/desktops/desktop-studio-hybrid/pd.aspx?refid=desktop-studio-
hybrid&cs=19&s=dhs
35